Joshy han turaly túnghysh tarihy roman jaryq kórdi
Qúrmetti, BAQ ókilderi jәne kitapsýier qauym!
Sizderdi 20 sәuir kýni saghat 11.00-de jazushy Úlarbek Dәleyúlynyng «Joshy han» tarihy romanynyng túsaukeserine shaqyramyz. Búl shygharma Qazaq jәne әlem әdebiyetinde Joshy han jayly jazylghan túnghysh roman ekenine basa nazar audarghymyz keledi.
Avtor tórt jylgha sozylghan zertteu enbekterining negizinde Shynghys zamany men onyng túnghysh úly Joshy han jayly tereng jәne tyng derekterding izine týsken. Sol arqyly Joshynyng qym-qighash kýnderde ghúmyr esigin ashuy, ósken ortasy men jastyq shaghy, joryqtary men ómirining sonyna deyingi oqighalar barynsha tolyq bayandaydy.
Sonymen qatar, jazushy dәiekti zertteulerine sýiene otyryp, dәuirler kóshin, qym-quyt joryq izderin qazaqy kórkem tilmen tógilte jazghan. Búryn beymәlim bolghan tarihy derekterdi arshyp, osyghan deyingi qalyptasqan taptauryndy tújyrymdardy talqandap, tyng kózqaraspen úsynady.
«Romannyng qúndylyghy sol dәuirge qatysty jazylghan, eng senimdi degen derek kózderin paydalana otyryp, oqighalar órisin shynayy faktilermen týiindeuge tyrystyq. Tanghút, shýrshit soghystary, ghalam tarihynda eleuli orny bar Horezm joryqtary jyl-ayy, shayqas oryndary, adam attary sol qalpymen kórkem tilde hatqa týsirildi. Joshy han 1221 jyly Ýrgenish týbindegi auyr shayqastan keyin Horezm joryghynan qaytyp, Úlytaugha kelip irge tebedi. 1223 jyly «Qúlanbasyda» ótken qúryltaydan son, Shynghys qaghannyng arnayy jarlyghymen Deshti-Qypshaq dalasynda «Joshy úlysyn» qúrady. Býgingi Qazaq Eli sol «Joshy úlysynyn» jerinde, Altyn Ordanyng qara shanyraghyn ústap otyr»,- deydi jazushy Úlarbek Dәleyúly romannyng ereksheligi turaly.
Túsaukeser rәsimi 17-21 sәuir Astanadaghy kitap kórmesi ayasynda ótedi. Avtormen tikeley súhbattasyp, qoltanbasy qoyylghan kitapty alu mýmkindigine ie bolynyz.
Ótetin orny: Astana qalasy, Geydar Áliyev k., 12 Kongress ortalyghy, Forum, Stend V8.
Abai.kz