Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1554 1 pikir 17 Sәuir, 2024 saghat 19:19

«AMANAT» partiyasynyng arnayy qory nesiyege batqan qazaqstandyqtardyng jaghdayyn jaqsartugha baghyttalghan

«AMANAT» partiyasynyng «Qaryzsyz qogham» jobasyn jýzege asyru júmysy jalghasuda. Onyng negizgi maqsaty – azamattardyng qarjylyq sauatyn arttyru. Joba byltyr sәuir aiynda bastau alghannan beri 100 mynnan astam adam oqudan ótti. Endi partiyalyqtar jeke qosalqy sharuashylyqtardy agrarlyq kooperativterge biriktiru arqyly «Qaryzsyz qogham» jobasy týlekterining tabysyn arttyrugha kómektesuge niyetti.

Suret: Amanat partiyasy baspasóz qyzmetinen alyndy

Osy maqsatta «AMANAT» partiyasy QR Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttiginin, «Halyk Bank»-tyng jәne «Bank Sentr Kredittin» qoldauymen «Qamqorshy AMANAT» qory qúrylghany turaly habarlaydy. Tiyisti memorandumgha býgin «AMANAT» partiyasynyng Atqarushy hatshysy Dәulet Kәribek, QR Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigi tóraghasynyng birinshi orynbasary Núrlan Ábdirahmanov, «Halyk Bank» Basqarma tóraghasynyng orynbasary Ertay Salimov jәne «Bank Sentr Krediyt» viyse-preziydenti Anastasiya Ovsyannikova qol qoydy.

Suret: Amanat partiyasy baspasóz qyzmetinen alyndy

Dәulet Kәribek «Qaryzsyz qogham» jobasyna qatysushylardyng ýshten bir bóliginde eki jәne odan da kóp nesiyesi bar ekenin atap ótti. Sonday-aq balalary men nemerelerining qaryzyn óteuge mәjbýr zeynetkerler de kezdesedi. Joba ayasynda barlyghy 100 mynnan astam adam qarjylyq sauatyn arttyrdy. Endi olardyng tabysyn jogharylatu mindeti túr.

«Partiyanyng «Qaryzsyz qogham» jobasy nesie qamtyn kiyip, múqtajdyqqa tap bolghan azamattarymyzgha tikeley әri naqty qoldau kórsetu ýshin qolgha alynyp otyr. Memleket basshysynyng tapsyrmasymen biyl elimizding barlyq ónirinde jobanyng ekinshi kezeni bastalady. Negizgi maqsatymyz – halqymyzdyng qarjylyq sauatyn barynsha arttyru, sol arqyly azamattardy qaryzdyng túzaghynan qútqaru», – dedi ol.

Suret: Amanat partiyasy baspasóz qyzmetinen alyndy

«Qamqorshy AMANAT» qory oqu-әdistemelik ortalyqtardyng qarjylandyru kózine ainalady. Atalghan ortalyqtarda tilek bildirushiler teoriyalyq bilim alyp qana qoymay, auyl sharuashylyghynyng týrli baghyty boyynsha tәjiriybelik daghdylardy iygere alady. Qatysushylar ýshin tәjiriybeli zerthanalar men jobalardy tolyq jýzege asyrugha qajet barlyq qúral qoljetimdi bolmaq. Búghan qosa, qúrylyp jatqan kooperativterge lizingke óndiristik jabdyqtar úsynylyp, qaytarymdy granttar beriledi.

Suret: Amanat partiyasy baspasóz qyzmetinen alyndy

«Jambyl oblysy Merki audanynda «Agrosauat» atty alghashqy ortalyq ashyldy. Audanda auyl sharuashylyghyn damytu әleueti joghary. Túrghyndardyng basym kópshiliginde shamamen 10 sotyq jer bar. Kóbisi baqsha egedi, mal ósiredi. Alayda tek 1%-y ghana auyl sharuashylyghy ónimderin satady. «Qamqorshy AMANAT» qory jeke-qosalqy sharuashylyqtardy kooperativterge biriktirip qana qoymay, maldy, túqymdy birynghay satyp alugha, mashina-traktor stansalaryn úiymdastyrugha, ónimdi sertifikattaugha jәne ótkizuge kómek kórsetetin, qayta óndeu jobalaryn damytatyn, ónim saqtau qoymalaryn salugha yqpal etetin jәne ózge de júmystar jýrgiziletin tútas ekojýie qúrugha mýmkindik beredi», – dedi «Qaryzsyz qogham» jobasynyng jetekshisi Aqmaral Bekmúrzaeva.

Sonday-aq oqu-әdistemelik ortalyqtar jeke-qosalqy sharuashylyqtardyng jәne kooperativterding qanday tauarlar óndirui kerek ekenin anyqtau ýshin әr audannyng jәne naqty auyldyng mamandanuyn anyqtaugha mýmkindik beredi.

Ayta keteyik, «Qaryzsyz qogham» jobasy byltyr 2 mamyrda Halyk Bank-tyng qoldauymen qanatqaqty rejimde bastau aldy. Sarapshylardyng dәrisinen bólek, jobagha qatysushylar enbek.kz portalyna tirkelu jәne JK ashudan bastap, sottan tys bankrottyqty sýiemeldeu jәne bereshekti óteu kestesin әzirleuge deyingi týrli súraqtar boyynsha kenes alady. Sonday-aq, oqytu barysynda qatysushylargha zanger kómegine kepildik beriledi. Olar әr qaryz alushynyng nesie tarihyn jeke zerttep, qaryz jýktemesin jenildetu boyynsha kenes beredi.

Kursqa jazylu ýshin qogamfin.kz. saytyndaghy nysandy toltyru qajet. Jobagha qatysushylar kýndizgi formatta sauatyn arttyryp, bir topta 50 adamgha deyin oqytylady. Dәristing úzaqtyghy – 5 júmys kýni.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373