Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Abay múrasy 1345 8 pikir 22 Sәuir, 2024 saghat 15:35

Abay ilimi: Senim men imannyng tanymgha әseri

Kollaj: Abai.kz

Senim men imannyng tanymgha әseri óte ýlken. Búl ekeui Bolmystyng zattyq jәne ruhany bólikterin tolyq tanugha mýmkindik beredi. Sondyqtan, olar adam damuynyng negizgi sharty bolyp tabylady.  Sonymen birge, senim men iman tanymgha yqpal jasasa, tanym da senim men imangha әser etedi. Osylay olar birimen biri tyghyz baylanysta. Tanymnyng senimge әseri turaly ótken maqalada jazyldy, endi senim men imannyng tanymgha әseri turaly sóz bolady.

Senimning tanymgha әseri. Qarapayym adam fәny әlemning jarqylyna tolyq senip, odan ózine lәzzat alyp, baqytty bolghysy keledi. Búl tәn qúmary. Tәn qúmarynan payda bolatyn úiqy, tamaqpen qorektenu, úrpaq qaldyru jәne qorghanu tәrizdi býkil barlyq jan iyelerine tәn qajettilikter adamdy búl ómirde tynyshtyq tappay әreket etuge mәjbýrleydi. Jan qúmaryn eskermeytin, tek qana tәn qúmaryna berilgen adamdar búl qajettilikter ómirding negizgi maqsaty dep senedi. Múnday senim olargha tabighat kórinisterin tanyp, ózderine paydalanugha mýmkindik beredi.  Fәny әlem adamgha tolyq baqyt beredi degen senim, osylay qorshaghan ortany tanugha yntalandyryp, zattyq órkeniyetting damuyna әser etti. Ókinishke qaray, tek qana zattyq órkeniyetting damuy adamdy tolyq qanaghattandyra almaydy. Oghan býgingi kýnderdegi әlemdegi qaqtyghystar, auarayynyng býlinui, búryn bolmaghan týrli apattardyng payda boluy tәrizdi kelensiz qúbylystar jaqsy dәlel bolyp otyr. Búl adamzat kóleminde. Adamzat ómiri әrbir adamnyng ómirinen bastalady. Sondyqtan, әrbir adamnyng ómiri de negizinen tәn qúmaryna baghyttalady. Búl qarapayym pendening ómiri.

Fәny ómirding jarqylyna senip, ony tanu arqyly baqytqa úmtylu barlyq pendelerding ómiri. Jan ózining tanu mýmkindigin tek qana bolmystyng zattyq kórneu bóligine baghyttaghanda ol osylay materialdyq ómirding shyrmauyna týsedi.

Abaydyng ózi de jas kezinde osynday ómirden ótti. Sózimiz týsinikti bolu ýshin, Abaydyng óz ómirinen mysaldar keltireyik. Ol jas shaghynda ómirding qyzyghyna kóp eliktegen. Ang aulau, at jarysy, әn men kýy tәrizdi ómir kórinisterin kóp qyzyqtaghan. Ózine únaghanyn qansha dýnie súrasa da berip, satyp alyp otyrghan. Ózine birdene únaghanda, әriyne, Abay boyynda quanysh, lәzzat, baqyt tәrizdi adamgha únaytyn sezimder payda boldy. Búl sezimder onyng tabighatyna әser etip, aqylyn oghan baylady. Baylanghan aqyl ózine únaghan nәrsesine ie bolugha mәjbýrledi. Ózine tiyesili emeske múnday úmtylys jýrekti bylghap, qiyanatqa әkelip, kýnә jasatady. Ne sebepten ózine únaghangha ie bolugha úmtylu kýnә jasatady? Sebebi, adam sol sәtte barlyghy Onyki (Qúdaydyki) ekenin úmytady. Osylay pende balasy ózining bilmestiginen qorshaghan ortany «meniki» dep eseptep, menmendigi ósedi. Osylay zatqa baylanyp, fәny әlemning yqpalyna týsip qalady. Shyn mәninde onyng eshtenesi joq. Abaydyng ózining sózimen aitqanda «Adam ghapyl dýniyeni der meniki, Meniki dep jýrgenning bәri Onyki». Sondyqtan әrbir isti  asyqpay, mәni men mәnisin týsinip, sabyrmen jasau kerek. Búl turaly Abay «Asyghys týbi ókinish, oilanyp almaq sabyr sol» deydi. Búlay bolmaghanda qiyanattan jýrek bylghanyp, «jarym adam» dengeyine qúldyraydy. Býgingi qoghamdaghy sergeldenderding negizgi sebebi de osy.

Biraq, Abay qarapayym pende emes, hakim dengeyine kóterilgen adam, sondyqtan der kezinde esin jiyp, ómirden sabaq alyp, nәpsi yqpalynan qútylugha mýmkindik ala bildi.

Ol oy órisi jetilgende ózining kóp uaqytyn mardymsyz ótkizgenine ókingen. «Jasymda ghylym bar dep eskermedim», «Bir dәuren kemdi kýnge -- bozbalalyq», «Ghylym tappay maqtanba», «Kýnәiim kóp Ilahi, Keshire gór múnymdy», «Ne izdeysin, kónilim, ne izdeysin?» tәrizdi ólenderinde osyny moyyndap ókingen kónilin bildiredi.  «Oygha týstim, tolghandym», «Osynsha aqymaq bolghanym kóringenge qyzyqtym. Ghadiletti jýrekting әdiletin búzyppyn» dep ol qateligin moyyndaydy.

Biraq, kýndelikti ómirde kópshilik qauym Abayday bola almaydy. Olar nәpsining yqpalynan shygha almay, әlemdi óz qarabasy ýshin tanyp-biluge úmtylady. Sol sebepten Jaratushyny úmytyp, ne bolmasa qabyldaghysy kelmey, adam sanasy fәny әlemge baylanyp, Bolmystyng birtútastyghyn búzady. Ózderining qyzyghyn qorghaugha úmtylghandyqtan, týrli kózqarastar, aghymdar payda bolyp, aralarynda kelispeushilikter, talas tuady. Osylay jaryqshaq shyghyp, bir kelisimge kele almay, ózara qarsylasyp, búrynghy birtútastyq joyylady. «Jarym adamdar» qoghamy degenimiz osynday bolsa kerek.

Adam kónili búrynghyday qorshaghan tabighatqa emes, ózining kýndelikti ómirine auady. Adamdardyng oiy Tәnirge emes, endi ózderining qarabas qamyna shoghyrlandy. Adamdar birinen biri alshaqtap, myndaghan adamdardyng arasynda ózin jalghyz sezinetin boldy. Ózara birlik búzylyp, meyirimdilik, qamqorlyq  sezimderinen aiyrylyp, ruhany dengeyi qúldyrap ketedi.

Qogham boyynsha alatyn bolsaq, Tәnirding tútastyghynan shyghatyn alghashqy monoteistik úghym bólinip, poliyteizmge ainalyp, adamnyng oy jýiesi tarylyp, bolmys kórinisterin bólikterge bóle bastaydy.  Osylay adamzat qoghamynda kópqúdayshylyq, olardyng týrli kórinisteri, diny aghymdar payda bolyp, fәny әlem sanaluandyghyn tudyrady. Senimning múnday úsaqtaluy Bolmystyng zattyq bóligine týsirip, zattyq órkeniyet kýsh alyp, fәny әlemning zandylyghyna shyrmaydy. Adamzat qúldyrau jolyna týsedi. Býgingi kýnderdegi adamzat qoghamynyng týrli qiynshylyqtar shyrmauyna týsip, zattyq әlem shyrghalanynan shygha almay jýrgeni osynyng kórinisteri.

Ómirding múnday tómengi dengeyin Abay «Aqylgha sәule qonbasa, Hayuansha jýrip kýneltpek» dep hayuan ómirimen salystyrady. Alghashqy bir negizden payda bolghan arab pen evrey halyqtarynyn, ne bolmasa, orys pen ukrain halyqtarynyng arasyndaghy býgingi soghys, jәne әlemdegi dinaralyq qaqtyghystar osynyng dәleli tәrizdi.  Búl alauyzdyqtar kýnә jasatyp, jandy bylghap, jýrek kózin jaba týsedi. Menmendik kýsh alyp, qogham biriligi búzylyp, adamdar azyp ketedi. Álemdegi payda bolghan әrbir qúbylys birtindep әlsirep, aqyry joyylyp jatady.

Adamzattyng býgingi zattyq órkeniyetindegi birtútas Bolmystyng bólinip, úsaqtalu sebebi kóshpendi ómirden otyryqshy ómir saltyna auysudan bastaldy.

Búl shyrghalannan shyghu joly bireu. Ol jol – endi bólinudi qoyyp, qaytadan biriguge úmtylu. Sóitip, jaghdaydy jaqsy týsine otyryp, Bolmys ýilesimdiligin qalpyna keltiruge bolady. Búl jýrek kózin ashyp, ishtegi kirdi qashyrugha mýmkindik beredi. Osylay adam zattyq dengeydegi senimnen ruhany dengeydegi imandylyqqa kóteriledi.

Imannyng tanymgha әseri. Zattyq dengeydegi senim men ruhany dengeydegi imannyng aiyrmashylyghy ýlken. Senim bolmystyng materialdyq bóligin ghana tanyp, adamdy ruhany qúldyrau jolyna týsirse, al iman, kerisinshe, bolmystyng ruhany jәne materialdyq bóligin birdey qamtyp, adamdy jetilu jolyna týsiredi. Abay ilimdegi «adam» dengeyi osynday imannan bastalady. Iman Bolmystyng zattyq bóligin ghana emes, ruhany bóligin de tanugha mýmkindik beredi. Iman adamdy ómirding týpki maqsatyna jetkizetin negizgi shart.

Senimdi imangha qalay ainaldyrugha bolady? Búl súraqtyng manyzy óte zor. Eger adam Abaydyng «Allanyng barlyghyna bolmys kuә» degen oiyn dúrys týsinip, qabylday alsa, onda bolmys kórinisterin tanu barysynda býkil әlemning bir Jaratushysy baryna senip, onyng senimi imangha ainalady. Búl ruhany senim, yaghni, iman. Imansyz tanym tәnirshildiktin, sonymen birge, barlyq dinderdin, býkil qoghamnyng qúldyrau sebebi bolsa, al imandy tanym, kerisinshe, oidyng órisin sheksiz kenistikke salyp, jetiluding shynyna jetkizedi.

Osylay iman tanymdy oyatyp, oy óris Bolmysty tolyq qamtyp, adam ruhany jetile bastaydy. Búl qúbylysty Abay bylay dep kórsetedi:

Jýrekting kózi ashylsa,
Haqtyqtyng týser sәulesi.
Ishtegi kirdi qashyrsa,
Adamnyng hikmet keudesi.

Senimdi imangha ainaldyryp, Bolmys zandylyqtaryn tolyq tanugha úmtylghanda Allagha degen «Yntaly jýrek, shyn kónil» payda bolyp, ýlken qayrat pen jiger payda bolady. Jetilu jolynda onday adamgha fәny әlemning shyrghalandary kedergi bola almaydy. Jýrekting kózi ashylu degenimiz osy. Sol kezde Haqtyqtyng sәulesi jýrekke týsip, ishtegi kir qashyp, adam bolmysy tazarady. Nәtiyjesinde adamnyng keudesi hikmetke tolyp, ómirding qanday shyrghalandary bolsa da onay jenip, ózining maqsatyna jetedi. Ol ózining ruhany bolmysyn tanyp, Allany tanyp, ómirding týpki maqsatyna jetuge mýmkindik alady.

Senim men imannyn, zattyq әreket pen ruhany әrekettin, fәny әlem men baqy әlemning aiyrmashylyqtary osynda jatyr. Eng manyzdy mәsele --  senimdi imangha ainaldyruda. Osylay Týp IYege qaytugha jol ashylady. Al búl jol sheksiz, sondyqtan, kimge bolsa da, Allanyng shapaghat núryna bólengen sheksiz baqyt joly ashylady. Adam ómirding týpki maqsatyna jetuge mýmkindik alady. Ruhany jolda imannyng osynday ýlken manyzy bar.

«Adam» men «tolyq adamnyn» aiyrmashylyghy olardyng imandarynyng dәreje aiyrmashylyghynda jatyr. «Adamnyn» imany tolyq emes, al «tolyq adamnyn» imany tolyq. Tolyq imandy adamnyng barlyq әreketi ruhany dengeyge kóterilip, fәny әlem zandylyghynan shyghyp, mýlde basqa qasiyet alady. Ruhtyng qasiyeti sheksiz bolghandyqtan, iman Bolmysty tolyghyraq tanugha qúmarlandyryp, sheksiz izdenis jolyna salady. Bolmystyng zattyq bóligin zertteytin ghylym ghana emes, onyng kórinbeytin ezoterikalyq әlemi de zerttelip, býkil әlemning tereng syrlaryn týsinuge mýmkindik tuady. Adam ghalym dengeyinen «tolyq adam» satysyndaghy hakim dengeyine kóteriledi.

Tolyq iman Bolmystyng sheksiz әlemdik kórinisin tanyp qana qoymay, onyng negizi bolyp tabylatyn ruhany kózin de tanyp, әlemning birligine alyp keledi. Álemning jalpy zandylyghyn tanyp, Allanyng hikmetterin, sheksiz raqymdyghyn, meyirimdiligin sezip, tanyghanda mahabbat sezimi oyanyp, Abay kórsetken «Sen de sýy ol Allany jannan tәtti» dengeyine kóteriledi.  Búl Abay kórsetken «tolyq adamnyn» әulie dengeyi.

Adamnyng damuy ýshin imandylyqtyng qanday ýlken manyzy baryn osylay kóruge bolady.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019