Aqtau qalasynda «Núr Plaza» qonaqýiinde «ITECA» qazaqstandyq kórme kompaniyasy men ITE halyqaralyq kompaniyalar tobynyng úiymdastyruymen «Múnay, Gaz jәne Infraqúrylym-2013» Manghystau aimaqtyq kórmesining ashylu rәsimi bolyp ótti. Kórmege Qazaqstan Respublikasynyng Múnay jәne gaz ministrligi men Manghystau oblysynyng әkimdigi jәne «QazMúnayGaz» Últtyq kompaniyasy» aksionerlik qoghamy resmy qoldau kórsetip, «Shell» kompaniyasy demeushilik jasady.

Kórmening túsaukeserinde oblys əkimi A.Aydarbaev sóz sóilep, oghan qatysushy kompaniyalar men úiymdardyng ókilderin halyqaralyq kórmening ashyluymen qúttyqtady.

– Sizderdi qúttyqtay otyryp, IYtesa kompaniyasyna oblysymyz ýshin dəstýrge ainalghan «Múnay, Gaz jəne Infraqúrylym» 8-Manghystau aimaqtyq kórmesin úiymdastyrudaghy joghary kəsiby sheberligi ýshin alghys bildiruge rúqsat etinizder!-dedi Alik Serikúly. – Kórmening keng jaghyrapiyasy men oghan qatysushylardyng mol sany aimaghymyzdyng damuyna túraqty qyzyghushylyqty bildiredi. «Múnay, Gaz jəne Infraqúrylym-2013» kórmesine Úlybritaniyadan, Qazaqstannan, Qytaydan jəne Reseyden 71 kompaniya qatysuda.

Aqtau qalasynda «Núr Plaza» qonaqýiinde «ITECA» qazaqstandyq kórme kompaniyasy men ITE halyqaralyq kompaniyalar tobynyng úiymdastyruymen «Múnay, Gaz jәne Infraqúrylym-2013» Manghystau aimaqtyq kórmesining ashylu rәsimi bolyp ótti. Kórmege Qazaqstan Respublikasynyng Múnay jәne gaz ministrligi men Manghystau oblysynyng әkimdigi jәne «QazMúnayGaz» Últtyq kompaniyasy» aksionerlik qoghamy resmy qoldau kórsetip, «Shell» kompaniyasy demeushilik jasady.

Kórmening túsaukeserinde oblys əkimi A.Aydarbaev sóz sóilep, oghan qatysushy kompaniyalar men úiymdardyng ókilderin halyqaralyq kórmening ashyluymen qúttyqtady.

– Sizderdi qúttyqtay otyryp, IYtesa kompaniyasyna oblysymyz ýshin dəstýrge ainalghan «Múnay, Gaz jəne Infraqúrylym» 8-Manghystau aimaqtyq kórmesin úiymdastyrudaghy joghary kəsiby sheberligi ýshin alghys bildiruge rúqsat etinizder!-dedi Alik Serikúly. – Kórmening keng jaghyrapiyasy men oghan qatysushylardyng mol sany aimaghymyzdyng damuyna túraqty qyzyghushylyqty bildiredi. «Múnay, Gaz jəne Infraqúrylym-2013» kórmesine Úlybritaniyadan, Qazaqstannan, Qytaydan jəne Reseyden 71 kompaniya qatysuda.

Múnay-gaz salasyn damytudyng arqasynda oblys ekonomikasynda joghary kórsetkishterge qol jetkizildi. Ónerkəsiptik óndiristing kólemi songhy bes jyldyng ishinde eki esedey – 2 trillion 170 mlrd. tengege deyin ósti, al búl – jalpy respublikalyq kólemning 13 payyzy.

Oblysta shamamen 30-day múnay-gaz óndiru jəne 20-dan astam servistik múnay kompaniyalary júmys isteydi, olardyng arasynda Resey, Qytay, Avstriya, Daniya jəne basqa elderding qatysuymen qúrylghan kəsiporyndar bar. Múnay-gaz salasynda júmyspen qamtylghan halyqtyng sany 37 mynnan astam adam nemese ol aimaq ekonomikasynda júmyspen qamtylghan adamdar sanynyng 24 payyzyn qúraydy.

Ýstimizdegi jyldyng 9 aiynda shiyki múnay óndiru kólemi 13,4 mln. tonna qúrady, búl ótken jyldyng tiyisti kezenine qaraghanda 1,8 payyzgha kóp.

Aymaqtyng múnay-gaz salasynda kórsetkishterdi odan əri jaqsartu ýshin ónirding miyneraldyq shiykizattyq bazasyn úlghaytu, geologiyalyq barlau júmystarynyng qarqynyn jedeldetu, boljamdy resurstardy ónerkəsiptik qorlar sanatyna kóshiru jəne múnay, gaz qorlary men olardy óndiruding jana tiyimdi tehnologiyalaryn paydalanu jóninde mindetterdi sheshu boyynsha qosymsha sharalar qabyldau qajet. 

Kaspiyding soltýstiginde túrghan Qashaghandy qosa eseptegende barlyq teniz kenoryndaryna servistik qoldau Manghystau oblysynyng aumaghynda ornalasqan teniz bazalarynan kórse-tiletindigin atap ótu qajet.

Sonymen birge oblysta kómirsutegi shiykizatyn geologiyalyq barlauda, iygerude, óndirude, dayyndau men tasymaldauda, ekonomikalyq zertteulerde, ekologiyada әlemdik jәne otandyq ghylymdardyng yqpaldasuyna mýmkindik beretin salalyq ghylym ýshin zerthana bolu keleshegi bar.
Onyng ýstine oblystyng múnay-gaz kәsiporyndary salada, sonday-aq servistik industriyada jana kәsiporyndardy damytugha aitarlyqtay ýles qosady. Búl oblysqa últtyq jalpy ónimning aitarlyqtay bóligin, elimizge valutalyq týsimderding ýlken ýlesin, budjetke mol salyq týsimderin qamtamasyz etip, әleumettik baghdarlamalardy oryndau men infraqúrylymdy damytugha mýmkindik beredi.

Manghystau oblysynyng aumaghynda basym salalardyng jana óndiristerin damytu ýshin jenildikter men preferensiyalar beretin «Aqtau teniz porty» arnayy ekonomikalyq aimaghy júmys isteytindigin eskere otyryp, kompaniyalardy aimaqtyng múnay-gaz sektoryna baghyttalghan óndirister qúrugha shaqyramyz.

«Múnay, Gaz jәne infraqúrylym-2013» kórmesi otyn-energetika jәne infraqúrylym salalarynda iskerlik baylanystar ornatu men damytugha ýlken mýmkindik beredi. Sharalar ayasynda ótkiziletin kezdesuler men pikirtalastar jana jobalar men perspektivalar ýshin baza jasaydy.

Kórme júmysynyng barysynda mú-nay-gaz salasy mamandary men servistik kompaniyalardyng ókilderi ózderi ýshin paydaly әriptester tauyp, senimdi jәne úzaq merzimdi ózara yntymaqtas-tyqty qamtamasyz etedi dep senemin-dep, qorytyndylady sózin oblys basshysy. «Iteca» kompaniyasynyng satular jónindegi diyrektory Boris Daniylenko kórmeni úiymdastyrugha úitqy bolghany ýshin oblys әkimdigining atyna alghys bildirip, onyng múnay-gaz jәne infraqúrylym salasynda elder men kompaniyalar arasynda iskerlik qarym-qatynastar men baylanystardy jolgha qoyatyndyghyn atap ótti.

Búdan keyin oblys basshysy bastaghan resmy adamdar men qonaqtar lenta qii rәsimine qatysyp, kórme eksponattaryn aralap kórdi.

Kórmege dýnie jýzining aldynghy qatarly elderinen kóptegen múnay-gaz kompaniyalary men servistik kәsiporyndar belsene atsalysuda. Olardyng ishinde 51 eksponent tikeley qatysu arqyly óndiristik tauarlary men qyzmetterin, júmystaryn júrtshylyqtyng nazaryna úsynsa, 20 kompaniya tehnikalary men tehnologiyalaryn, qúral-jabdyqtaryn syrttay kórermender sarabyna saluda. Olar múnay-gaz kәsipshilikterining arnauly tehnikalary men apparattary, jabdyqtary men qúraldary, qajetti bólshekteri men jóndeu aspaptary, múnay-gaz jәne su soraptary, túrbalary men fitingteri, geologiyalyq barlau apparattary men elektrlik qúral-jabdyqtary, múnayshylar men servistik kompaniyalar júmysshy-qyzmetkerlerining qysqy kezende paydalanatyn kiyim-keshekteri siyaqty ónimderin kórme sórelerine «jayyp saldy».

Kórmede elimiz ghana emes, sonymen birge dýnie jýzine tanymal bolyp jýrgen iri múnay-gaz kompaniyalary men servistik kәsiporyndar da az emes. Olardyng ishinde «QazMúnayGaz» Últtyq kompaniyasy», «Manghystaumúnaygaz», «Qarajanbasmúnay», «Ózenmúnaygaz», «Maersk Oil Kazakhstan», «Qazte-nizkólikflot» Últtyq teniz keme qoz-ghalysy kompaniyasy», «Aqtau teniz porty» arnayy ekonomikalyq aimaghy» aksionerlik qoghamdary men «Shell», «Advantek», «WIKA Kazakhstan», «GMMOS», «Neftekamsk mashina jasau zauyty», «Kaspiy aimaqtyq mashina jasau kesheni», «PavlodarTehSnab», «Kaspiy aimaqtyq sertifikattau ortalyghy», «UralTransStroy metall qúrylghylar zauyty», «Ekoteh» kompaniyalary siyaqty kóshbasshy kәsiporyndar bar.

Aqtóbe qalasyndaghy kórshi elding diyleri Rinat Kasaev «Biz Resey Federasiyasy zauyttarynyng arnauly tehnikalaryn múnay kompaniyalary men servistik kәsiporyndargha úsynyp otyrmyz. Atap aitsaq, «Orel-Dormash», «Eksmash», «Kirov zauyty», «DST-Ural», «Chelyabi avtokólik priysepterining mashina jasau zauyty», «Irmash», «Ural arnauly tehnika zauyty», «Prohladnensk mashina jasau zauyty» sekildi jabyq jәne ashyq aksionerlik qoghamdarynyng arnauly tehnikalary men traktorlaryn satamyz» dese, Qytaydyng «OK» kompaniyasynyng marketing jónindegi halyqaralyq menedjeri Bay Bing «Biz týngi mezgilde júmys isteu ýshin múnay kәsipshilikterin әrtýrli projektorlarmen qamtamasyz etemiz. Kliyentterimizding arasynda Qazaqstannyng barlyq múnay-gaz kompaniyalary bar» deydi.

Dýnie jýzining damyghan elderi kompaniyalarynyng ókilderi qatysqan osynday kórmege úitqy bolyp otyrghan Qazaqstan Respublikasy «qara altyn» qorlary boyynsha kómirsutegi resurstary mol әlemdegi memleketterding alghashqy ondyghyna kiredi. Sondyqtan da elimiz ben Manghystauda múnday salalyq kórmeler ótkizu Qazaqstan ýshin óte manyzdy. Olar múnayshylar men servistik kompaniyalargha múnay-gaz kesheninde qalyptasqan jaghdaydy tikeley talqylau, innovasiyalyq tehnologiyalarmen jәne qúral-jabdyqtarmen tanysu, bizneste әriptester tabu ýshin taptyrmaytyn alang bolyp tabylady. Sondyqtan da ýsh kýnge sozylyp, erteng de ótetin kórmening manghystaulyq múnayshylar ýshin bereri mol.