Qazaqstan óz təuelsizdigin alyp, derbes memleket bolyp damu jolyna týsken 20 jyldan astam uaqyt ishinde əleumettik jaghynan da, ekonomika salalarynda da orasan zor jetistikterge jetti. Búl elimizding naghyz syn tezinen ótken kezeni deuge bolady. Preziydentimiz Núrsúltan Əbishúly Nazarbaevtyng alys kókjiyekterdi kózdegen sarabdal sayasatynyng arqasynda talay qiynshy-lyqtardy ensere bildik. Əlemning kóptegen alpauyt elderining ózin sansyratyp ketken qarjy daghdarysynyng saldarlaryn bizding halqymyz onshalyqty sezine qoyghan joq. Elbasynyng kóregendigi, daghdarys tolqynyna tegeurindi tetikterdi uaqytynda qosuy arqasynda kezdesken qiynshylyqtardy jene otyryp təuelsizdigimizding túghyryn odan ərmen bekite týstik. Təuelsiz Qazaq memleketi býgingi tanda jahandanu baghytymen ómir sýrip jatqan jalpaq əlemde órkeniyet kóshinen oiyp oryn alghan, ózining derbes damu baghyty bar enseli elder sanatyna qosyldy.

Jaqynda jariya etilgen Birikken Últtar Úiymynyng jahandyq bəsekelestik turaly jyldyq esebinde ekonomikalyq reyting boyynsha Qazaqstan əlemning 148 eli arasynda 50-oryndy iyemdengeni aityldy. Búl búrynghy Odaq qúramynda bolghan təuelsiz memleketterdi, onyng ishinde Resey, Ukraina, Belarussiya siyaqty auyr industriyasy meylinshe damyghan memleketter de bar, artqa tastap, birtindep algha oza bastaghanymyzdy aighaqtaytyn kórsetkish.

Qazaqstan óz təuelsizdigin alyp, derbes memleket bolyp damu jolyna týsken 20 jyldan astam uaqyt ishinde əleumettik jaghynan da, ekonomika salalarynda da orasan zor jetistikterge jetti. Búl elimizding naghyz syn tezinen ótken kezeni deuge bolady. Preziydentimiz Núrsúltan Əbishúly Nazarbaevtyng alys kókjiyekterdi kózdegen sarabdal sayasatynyng arqasynda talay qiynshy-lyqtardy ensere bildik. Əlemning kóptegen alpauyt elderining ózin sansyratyp ketken qarjy daghdarysynyng saldarlaryn bizding halqymyz onshalyqty sezine qoyghan joq. Elbasynyng kóregendigi, daghdarys tolqynyna tegeurindi tetikterdi uaqytynda qosuy arqasynda kezdesken qiynshylyqtardy jene otyryp təuelsizdigimizding túghyryn odan ərmen bekite týstik. Təuelsiz Qazaq memleketi býgingi tanda jahandanu baghytymen ómir sýrip jatqan jalpaq əlemde órkeniyet kóshinen oiyp oryn alghan, ózining derbes damu baghyty bar enseli elder sanatyna qosyldy.

Jaqynda jariya etilgen Birikken Últtar Úiymynyng jahandyq bəsekelestik turaly jyldyq esebinde ekonomikalyq reyting boyynsha Qazaqstan əlemning 148 eli arasynda 50-oryndy iyemdengeni aityldy. Búl búrynghy Odaq qúramynda bolghan təuelsiz memleketterdi, onyng ishinde Resey, Ukraina, Belarussiya siyaqty auyr industriyasy meylinshe damyghan memleketter de bar, artqa tastap, birtindep algha oza bastaghanymyzdy aighaqtaytyn kórsetkish.

Qogham damuy ərdayym bir qalypty bolmaytyny dialektikalyq zandylyq. Əlemdegi býgingi ózgerister, elder arasyndaghy aluan qyrly qayshylyqtar, daghdarys alyp kelgen dýrligister osynyng aighaghy. Osynday aluan aishyqty əlemde óz elindegi beybit ómir men túraqtylyqty saqtau, dýbərə dýrmekterge boy úrmay, qoghamdaghy demokratiyalyq ýrdisterding damudyng qalypty danghylymen beleng ala bastauy – Qazaqstan basshysynyng kóregendik sayasatynyng arqasy ekenin qazir býkil əlem moyyndap otyr.

Ótken jyldyng ayaghynda Elbasymyz jariya etken «Qazaqstan-2050» Strategiyasy: qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna Joldauynyng basty ereksheligi –Qazaqstannyng damudyng jana kezenine ayaq basqany, elimizding HHI ghasyrdaghy damyghan 30 elining qataryna qosyluy, búl jolda qazirgiden əldeqayda biyik belesterdi baghyndyrudyng baghyt baghdary bayan etildi.

Qazaqstannyng qarqyndy ekonomikalyq damuy men əlem elderining órkeniyet kóshine ilesu, kirigu, olarmen qalypty baylanys qalyptastyrudaghy úlanghayyr ister qay túrghyda da sayasy janarudy talap etedi. Mine, osynday janarudyn, qogham damuynyng jana kezenine qadam basuymyzgha partiyamyzdyng kezekten tys XV cezi tyng serpin bergenin aitu kerek.

Búl kýnderi býkil elimizding júrtshylyghy partiyamyzdyng XV sezinen keyingi órleu kezenin bastan keshude. Sezd sheshimderinen, sezde Elbasymyz, partiya Tóraghasy N.Ə.Nazarbaevtyng sóilegen sózinen alghan orasan zor əser men tyng serpin qogham ómirining qay salasynda da aiqyn angharyluda. «Núrotandyqtar» sezden elimizdi odan əri damytu jolyndaghy jarqyn isterge degen zor qúlshynyspen oralghandary sózsiz.

Sezde Núrsúltan Əbishúlynyng partiyalastaryna, el halqyna arnaghan tújyrymdy sózderin bizder aldaghy atqarylatyn auqymdy júmystargha arnalghan baghdarsham dep týsindik. Elbasynyng ótken jylghy «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng negizgi baghyttaryn aiqyndap bergen Joldauyn jýzege asyruda partiyanyng róli men mindetteri sezde qabyldanghan partiyanyng jana sayasy doktrinasynda naqty kórinis tapqan.

Elbasy, partiya Tóraghasy sezde sóilegen tújyrymdamalyq sózinde osynday keng auqymdy qamtityn, eldi odan əri damytudyng alys kókjiyekterdi kózdeytin baghdarlamalyq tapsyrmalary men olardy naqty iske asyrudyng qaghidattaryn jariyalay otyryp, memleketting əleumettik janghyruy men adamdarymyzdy derbes ómirge, bastamashyl enbekke júmyldyrudyn, últtyng mədeny sapasyn jana dengeyge kóteruding tútastay jýiesin jasap berdi. Joldaudyng negizgi baghyttaryn jýzege asyrudyng keshendi toptamasynda jauapty oryndargha berilgen ərbir tapsyrma ómirshendigimen, asa manyzdylyghymen qatar, jarqyn bolashaqqa bastaytyn, birin-biri tolyqtyryp túrghan iygilikti isterding jiyntyghy deuge bolady.

Partiyanyng Manghystau oblystyq filialy, delegattarymyz sezd sheshimderin, Elbasy, partiya Tóraghasy N.Ə.Nazarbaevtyng sezde sóilegen tújyrymdamalyq sózin qalyng júrtshylyqqa nasihattau, týsindiru júmystaryna sezden oralghan bette-aq kirisip ketti. Oblystyq telearnanyng «Rezonans» telehabaryna partiyanyng oblystyq filialy tóraghasynyng birinshi orynbasary Qanybek Júmashev pen oblystyq «Azamattyq aliyans» qoghamdyq birlestigining tórayymy Jaqsygýl Mahambetova qatysyp, kórermenderding súraqtaryna tikeley efirde jauap berdi. «El erteni» telebaghdarlamasyna delegattarymyzdy, jastar ókilderin qatystyryp, sezde aitylghan məseleler, partiyanyng jana doktrinasy turaly keleli əngimeler jýrgizdik. Oblys kóleminde shyghyp túrghan gazetterde delegattarymyzdyng maqalalary jaryq kóre bastady. Sezd sheshimderinen tuyndaytyn mindetterimizdi Sayasy Kenesting keneytilgen məjilisinde talqylap, partiya úiymdaryna tiyisti tapsyrmalar berildi. Tayaudaghy josparymyzda iri kəsiporyndardyng újymdary aldynda, bastauysh partiya úiymdarynda, týrli qoghamdyq úiymdarmen, jastar ókilderimen delegattarymyzdyng kezdesulerin, arnayy leksiyalar oqudy kózdep otyrmyz.

Osynday ómirlik manyzy zor qadamdardy últ bolashaghy túrghysynan alar bolsaq, shyn məninde de últtyng bolashaghy qogham damuyna tikeley baylanysty. Tariyhqa kóz salar bolsaq, memleketterding damuy, órkendep, gýldenui qoghamdy da, memleket qalyptastyryp otyrghan últty da órkeniyetke jetkizedi. Qogham ózgeruimen birge adam kózqarasy ózgeredi, talap-tilegi kýsheyedi, belsendilik, bilim men biliktilik, sayasy sana jana arnagha kóteriledi. Aldymen qogham damuy prosesine barsha qazaqstandyqtardyn, sonyng ishinde memleketimizdi qalyptastyryp otyrghan qazaq últynyng belsendiligi kóterilui kerek. Sezde Elbasymyz osy məselege de erekshe nazar audaryp, «Núr Otan» partiyasynyng qogham ómirindegi kóshbasshylyq rólin kýsheytuge baylanysty jeti tapsyrma berdi. Qazaq memleketi últtyq ruhty úlyqtay otyryp algha bassa ghana təuelsizdigimizding túghyry nyqtalyp, egemendigimizding ensesi biyiktey beretini sózsiz.

Qazaqstandy əlemdik qauymdastyq últaralyq qatynastar men túraqtylyqty damytugha kepildik beretin memleket retinde tanidy. Búl orayda qogham ómirining kóshbasynda kele jatqan «Núr Otan» partiyasynyng aldynda túrghan mindetter auqymy óte zor. Partiya Tóraghasy, el Preziydenti elimizde demokratiyalyq mədeniyetti qalyptastyruda «Núr Otan» partiyasynyng róli men manyzyn airyqsha baghalay otyryp, búl baghyttaghy júmystargha janasha kózqarasty qalyptastyrudy tapsyrdy.

Sezde qabyldanghan partiyanyng jana sayasy doktrinasy Elbasy, partiyamyzdyng Tóraghasy N.Ə.Nazarbaevtyng «Qazaqstan–2050» Strategiyasyn naqty iske asyrudyng taghy bir tegeurindi qadamy dep baghalaymyn. Búl doktrina qazaqstandyq qoghamdy jarqyn bolashaq jolyndaghy jasampazdyq isterge júmyldyrugha, uaqyt aghymy men təuelsizdik jyldarynda qalyptasqan negizgi qúndylyqtarymyzdy ómirsheng iydeyalarmen órnektegen partiyalyq baghdarlama. Elbasynyng Təuelsiz Qazaq elining derbes memleket bolyp órkeniyet aidynyna bet aluy jolyndaghy sarabdal sayasatynyng myzghymastyghyn saqtauda, qogham ómirining qalypty damuyna, adamdarymyzdyng əleumettik əleuetining artuyna sayasy doktrina tyng serpin bermek. Partiyamyzdyng róli men ornyn anyqtap alu qajettiginen ómirge kelgen búl qújat ərbir partiya mýshesining ómirlik ústanymyna jalau bolady dep senemin. Doktrina Qazaqstandy jedel damytu maqsatynda elding adami, intellektualdyq mýmkindigin jandandyru men júmyldyrugha, ərbir qazaqstandyqtyng layyqty ómir sýru dengeyine jetuge, respublika azamattarynyng Konstitusiyamyzda jazylghan qúqyqtary men bostandyqtaryn saqtau men qorghaugha kepildik beredi.

«Núr Otan». Núrly bolashaq jolynda!» degen atauy aityp túrghanday, búl doktrinanyng partiyamyzdyng tayau bolashaqta atqarugha tiyisti mindetterin aiqyndaumen qatar, býgingi úrpaqty alys kókjiyekterge úmsyndyratyn moraldyq kodeksi bolugha əbden layyq. Doktrinanyng basty qúndylyghy da osynda. Doktrinanyng taghy bir ereksheligi – búl «Núr Otannyn» 15 jyldyghy qarsanynda qabyldanghaly otyrghan strategiyalyq manyzy bar sayasy qújat boluynda jəne «Qazaqstan-2050» Strategiyasyn jýzege asyrudyng sayasy tújyrymdamasyna ainaluy tiyis.

Doktrinada belgilengen jana prinsipter negizinde memleket azamattar mýddesine qyzmet etu baghyt-baghdaryn ústanatyn bolady. Bizding partiyamyz ər azamatty qoldaytyn, kepildikter beretin, qamsyzdandyratyn, kómektesetin, ər azamatty iykemdendiretin jəne óz mýmkindikterin iske asyruyna jaghday jasaytyn memleketti qalyptastyru jolynda osy jana prinsipterdi basshylyqqa ala otyryp júmys jasaydy. Ata Zanymyzda ərbir azamat ýshin ózining qoghamgha paydaly daryny men qabiletin erkin damytyp, iske asyruyna teng mýmkindikter berilgen. Ərkimge ózining jasampaz adal enbeginin, óz kəsipqoylyghynyn, adami, izgilik qasiyetterining negizinde qoghamda layyqty oryn alugha qúqyq beriledi.

Mədeny erekshelikter men jana qazaqstandyq patriotizm negizindegi dəstýrli ruhany qúndylyqtardy saqtau–Doktrinanyng manyzdy iydeologemasy bolyp tabylady. Jana qazaqstandyq patriotizm – jalpyúlttyq əreketter birligin, kez kelgen synaqtar men qaterlerge birlese qarsy túrugha dayyn boludy, tabysty bolashaqty kózdep, oghan úmtylushylyqty bildiretin qúndylyq.

Preziydentting «Qazaqstan – 2050» Strategiyasynda aitylghan jas úrpaqty «Qazaqstandyq patriotizm» ruhynda tərbiyeleuding qaghidattary Doktrina jobasynda jana qyrynan kórinis tapqan. Təuelsizdik jyldarynda elimizde totalitarlyq jýiening salqyny tiymegen jana úrpaq ósip-jetildi. Olardy últtyq qúndylyqtarymyzben susyndatyp ósiru, tól tarihymyzdy tanytu, tilimiz ben dilimizding ómirshendigin sanasyna siniru, əlemdik mədeniyet pen órkeniyet ónege tútyp jýrgen demokratiyalyq ýrdister ruhynda tərbiyelep jetildiru bizding partiyamyzdyng ainymas qaghidasyna ainaluy tiyis.

Təuelsizdik jyldarynda qazaqstandyq qoghamda qalyptasqan basty qúndylyqtar men jasampazdyq iydealdar - erkindikti, qoghamdyq kelisimdi, ədildikti, zannyng saltanat qúruyn, otbasy men dəstýrdi, tól tarihymyzdy týgendeuge, bolashaqqa degen úmtylysty bekituge baghyttalghan partiyamyzdyng jana sayasy doktrinasy el júrtshylyghyn alys kókjiyekterdi kózdeytin Strategiyamyzdyng basym baghyttarymen ýilesimdi ómir sýrip, júmys jasaugha júmyldyrady dep senemin.

Qoryta aitqanda, bizderdi sezd qabyldaghan sheshimderdi, Tóraghamyzdyng sezd minberinen aitqan tújyrymdary men tapsyrmalaryn jýzege asyru jolyndaghy jasampazdyq ister kýtip túr.

Esbergen INIRBAYÚLY
«Núr Otan» partiyasynyng XV sezining delegaty, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi