Qaybir jyly ministr Týimebaev «tehnikalyq ghylym men tehnologiya salasynda 22 myng maman jetispeydi» dep salghan edi. Al býgingi keyipkerimiz, Uәlihan myrza AQSh mýddesi ýshin it arqasy qiyrdaghy Kolumbiya topyraghyn basyp jýr. Múnay salasynyng mamany. Áyteuir, basqa-basqa emes, qazaq balasynyng shetel asyp, «bizden asyq» aghayyndardy baulyp jýrgenin medet tútasyn. Maqtan etesin. Ol kelgen joq, biz barghan joqpyz, alys-jaqynnyng aiyrma shegin joyghan jahantormen baylanystyq. Kolumbiya - bizge tansyq el. Sondyqtan, әngime de osy jayynda boldy.

- Ontýstik Amerikagha qalay tap boldynyz? Altayda tughan aday balasyn Kolumbiyagha qanday jel aidap apardy?

- Qazaqstanda birneshe jyl boyy amerikalyq Core Laboratories kompaniyasyna júmys jasadym. Búl kompaniya kerndi, plast súiyqtyqtaryn zertteuge mamandandyrylghan. Men bolsam, múnaydyng qasiyetterin, dәlirek aitqanda, qysymy, kólemi, temperaturasyn zertteytin bólimde boldym. Jasaghan zertteulerimizden alynghan nәtiyjelerdi injenerler múnay-ken oryndaryn iygeru barysynda keninen qoldanady. Al Kolumbiyagha... karieramda osy kompaniyanyng bizdegi bólimshesinen ontýstikamerikalyq bólimshesine auysqanda tap boldym.

Qaybir jyly ministr Týimebaev «tehnikalyq ghylym men tehnologiya salasynda 22 myng maman jetispeydi» dep salghan edi. Al býgingi keyipkerimiz, Uәlihan myrza AQSh mýddesi ýshin it arqasy qiyrdaghy Kolumbiya topyraghyn basyp jýr. Múnay salasynyng mamany. Áyteuir, basqa-basqa emes, qazaq balasynyng shetel asyp, «bizden asyq» aghayyndardy baulyp jýrgenin medet tútasyn. Maqtan etesin. Ol kelgen joq, biz barghan joqpyz, alys-jaqynnyng aiyrma shegin joyghan jahantormen baylanystyq. Kolumbiya - bizge tansyq el. Sondyqtan, әngime de osy jayynda boldy.

- Ontýstik Amerikagha qalay tap boldynyz? Altayda tughan aday balasyn Kolumbiyagha qanday jel aidap apardy?

- Qazaqstanda birneshe jyl boyy amerikalyq Core Laboratories kompaniyasyna júmys jasadym. Búl kompaniya kerndi, plast súiyqtyqtaryn zertteuge mamandandyrylghan. Men bolsam, múnaydyng qasiyetterin, dәlirek aitqanda, qysymy, kólemi, temperaturasyn zertteytin bólimde boldym. Jasaghan zertteulerimizden alynghan nәtiyjelerdi injenerler múnay-ken oryndaryn iygeru barysynda keninen qoldanady. Al Kolumbiyagha... karieramda osy kompaniyanyng bizdegi bólimshesinen ontýstikamerikalyq bólimshesine auysqanda tap boldym.

- Biz ýshin Kolumbiya - anasha, azamattyq soghystar jәne jibergen gol ýshin futbolshylaryn oqqa baylaytyn qalalar. Múnyng bәri kórgen kinolardan, oqyghan kitaptardan alynghan әserler negizinde qalyptasty. Jogharyda tizgen jayttardyng bәri jalghan mif pe, әlde shynayy ómir kórinisteri me?

- Áriyne, aitqanynnyng bәri oidan shygharylghan joq, alayda búl jergilikti ómirding bir bólshegi ghana. Anasha mәselesi kóbine-kóp esirtki tasymalynan tuyndaydy, onymen birge kindigi baylanghan kriminalidy belsendilik - adam óltiru, jemqorlyq, jezókshelik degen keselderdi qosa órbitedi. Degenmen, anasha mәselesi múnda AQSh-taghy nemese Europadaghyday sonshalyq ýlken mәsele ainalmaghan.

Azamattyq soghystar degende, jergilikti partizandardyng qaymana halyqty qorqytyp-ýrkitip, jarylystar úiymdastyrghany bolmasa. Jaqynda shalghaydaghy bir provinsiyada elektr stansasyn jaryp, 12 ýndisti bauyzdap ketti. Onyng ishinde bala-shaghasy, qatyn-qalashy da bar. Múnday jayt - Kolumbiyada sonshalyq qorqynysh tudyrmaydy, bәrining eti ýirenip ketken.

Aytpaqshy, osy partizandargha qarsy ýkimet әskerleri «tazartu operasiyalaryn» dýrkin-dýrkin jýrgizip túrady. Alayda, múnyng bәri bizge «soghys» degen sózben elesteytin qorqynyshtan mýldem alys. Futbolshylardy óltiru «dәstýrge» ainalghan, búl oiynyzben kelisemin. Kolumbiyalyqtar futbol dese, isher asyn jerge qoyady. Sodan da, jergilikti futbol matchtarynyng sonynda jii tóbeles shyghady.

- «Vokrug sveta» jurnalynda jariyalanghan maqalada bir kolumbiyalyqtyng «biz ýshin bastysy - din, izumrud jәne kofe» degeni bar edi. Siz osy elde túryp jatqan azamat retinde atalghan týsinikterding maghynasyn asha alasyz ba?

- Din memleketten bólektigine qaramastan, el ómirinde ýlken manyzgha iye. Kolumbiyalyqtar da bizge qaraghanda әldeqayda dinshil, jeksenbi sayyn qala sayabaqtarynda aishyghyn asynyp, shoqynyp otyrghan adamdardy kóruge bolady. Al shirkeuler әr qadam sayyn kezdesedi, әri yghy-jyghy adamnan bir bosamaydy.

Izumrud pen kofe - Kolumbiyanyng syrtqy shygharatyn basty qazynasy. Asyl tastardy Boyyaka provinsiyasynda jekelegen kәsipkerler óndiredi. Óz kýshimen óndirisin jolgha qoyghan jalghyz-jarym adamdar da bar. Memleketting isi osy prosesti ýstinen baqylau ghana, onda da auksiondar ótkizip, salyq jinap degendey. Áyteuir, kolumbiyalyqtar izumrudty óz elderining basty nyshandarynyng birine balaydy. Al kofe... osy susyndy qatty qúrmetteytinine qarap, «búl bolmasa, Kolumbiya bolar ma edi» degen oigha qalasyn. Shaydy eshbir dәmhanadan taba almaysyz, dýkenderde kishkene paketterge salynghan «Liptonnyn» satylatyndyghyna da shýkir. Kolumbiyagha alghash kelgende kәdimgi shәinekti tabanymyzdy tozdyryp jýrip, zorgha tapqanymyz bar. Al dýkenderde - tolghan ýlkendi-kishili kofeqaynatqyshtar.

- Kolumbiyada Sizdi qalay qarsy aldy? Gringomen (amerikandyqtardy olar osylay ataydy) shatastyrmay ma? Qazaqstan, qazaq degenge qalay qaraydy eken?

- Tropikting ystyq auasynday halqy da óte meyirimdi, kenpeyil. Bizdi qúshaq jayyp qarsy aldy. Ýnemi «barlyghy dúrys pa, sizderge esh nәrse kerek emes pe?» dep, aldymyzda qúraq úshady. Al gringomen esh shatastyrmaydy, qayta aziat ekenimizdi tanyp, «qytaysyng ba, kәrissing be?» dep súraq jaudyrady. «Joq, qazaqpyn, Qazaqstannanmyn» desen, bastaryn shayqaydy. Bilmeydi. Sodan Resey men Qytaydyng ortasynda osynday memleket bar, tegimiz týrikten, dinimiz - Islam dep týsindiruge tura keledi.

Keyde ózderine telip, ispansha bilmeymiz desek, nemese qazirgidey, sәl aksentpen sóilesek, an-tang qalady. Ayta keterligi, kolumbiyalyqtardyng 70-80 payyzy - metister, yaghny aqnәsildiler men ýndisterding úrpaghy. Búl jaghynan mening qaratory әielimdi ózderimen kóp shatastyrady.

- Kolumbiya dese, әlemdegi eng eski terrorlyq úiymdardyng bedeldisi - FARC eske týsedi. Qorqynysh pen fobiya jaylaghan ortada júmys isteuge qoryqpaysyz ba?

- Barlyghy da búl úiym jayly estigen-bilgen, biraq búdan ózge «paramilitares» nemese qorghanu kýshteri bar ekendiginen beyhabar. O basynda búl kýshter partizandargha toytarys beru ýshin jasaqtalyp, negizgi bóligin ulitraonshyl katolikter qúraghan-dy. Onshyldardyng da, solshyldardyng da jauynger sany, kýshtik әleueti bir dengeyde, әri ózderin qamsyzdandyru ýshin eki jaq ta esirtki satudy kәsip qylghan. Endeshe, ýkimet esh jaqqa bolyspaydy, qaysysymen bolsyn qiyan-kesi úrysqa barady.

El astanasy - Bogotada tynyshtyq, terror syzy sezilmeydi. Tek әr búryshta túratyn poliyseyler men shamasy kelse, әr ýy jaldaytyn jeke kýzet qana qauip barlyghyn qaperge salady. Keyde olar qalagha kirip ketedi, tipti beynedýken nemese janar-jaghar may stansasyn jaryp ketedi. Osy ýshin saryuayymgha salynyp jýrgen túrghyndardy taghy kórmedim. Bogotalyqtar esh qorqynyshsyz ómir sýredi, kónil kóteredi, júmys isteydi. Almatydaghy ómirden aiyrmasy joq. Búl jerde basqa da megapolisterdegi sekildi kóshe búzaqylyghynyng mәselesi ótkir. Qansha degenmen, 8 mln adam túratyn qalanyng tәrtibin týzeu qiyn emes pe?

- Batys, shyghys zannamalarymen salystyrghanda Sizge oghash kóringen erejeler boldy ma?

- Shetel azamatynyng kuәligin alarda 10 sausaghynyzdyn, tipti alaqanynyzdyng tanbasyn alatynyna tanyrqadym. Bankte esepshot ashqanda nemese úyaly baylanys kompaniyasyna nómir rәsimdeu kezinde súq sausaghynyzdyng tanbasyn alady. Al motosiklisteri memlekettik nómiri bar sarghylt týstegi jiylet kiyedi. Búnsyz bolmaydy.

- Kolumbiyada bizding elge ghana tәn (qazaqtyng aty shyqqan qonaqjaylylyghy) ózgeshelikter bar ma, jalpy bizdi kolumbiyalyqtarmen salystyrugha bolady ma?

- Olar da bizding qazekem siyaqty keshikkendi jaqsy kóredi. 15 minut keshikkendi keshikken qúrly sanamaydy, endi bir saghat keshiksen, sәl renjui mýmkin. Kolumbiyalyqtardyng óte kenpeyil, izetti bolatyndyghyn aittym, kýzetshileri, satushylary ýnemi jymiyp túrady. Kliyent tartu ýshin ótirik kólgirsimeydi, shyn kónilden shyghady. Basynda búghan qatty tang qalyp jýrdik, keyinnen jalygha bastadyq. Búl bizding bolar-bolmasty oilap, qabaghymyz salynqy jýretin әdetterimizge qayshy. Kórshilerin qatty syilaydy, biraq solay eken dep salyp úryp, ýiine bara salugha bolmaydy. Tek shaqyrtumen keledi. Kolumbiyalyq «O, sen mening qonaghym boluyng tiyis» dep aituy mýmkin, biraq naqty qashan, qay uaqytta ekenin aitpasa, jay kórshilik meziretting týri dep sanau kerek.

Adam bar jerde bir ghoy, biraq mәdeny aiyrmashylyqtar kózge úrady. Aytalyq, múnda әrbir ýide it ústaydy, keyde adamnan it kóp siyaqty kórinedi. Mysaly, búl Islamnan kelgen bizding dәstýrge - ýide it ústamaugha qayshy. Áyeli de, erkegi de sóileskendi, bizdinshe ósek aitqandy jandary sýiedi. Keyde olardyng auyzdary tek úiyqtaghanda ghana demalatynday әser qaldyrady. Aynalasyndaghylardy tars úmytyp, әngime aitugha beriletindigi sonshama, qashan «Keshiriniz, ótip keteyin» demeyinshe, nazar salmaydy. Jalpy, kolumbiyalyqtar basqaday ontýstikamerikalyqtardan birshama ózgeshelenedi. Bizde olardyng bәri kavkazdyqtar sekildi, óte qyzuqandy, eki iyghyn júlyp jerdey júlqynyp túrady degen stereotip qalyptasqan. Kolumbiyalyqtar - óte salmaqty, óte sypayy. Qayyrshylarynyng ózi kenpeyil, sypayylyqpen qayyr súraydy: Por favor, senor, yaghny «qayyrym ótinemin, myrzam».

Al eldik infraqúrylym túrghysynan únaghany - avtojoldar jýiesi. Jay joldardan bólek, velosiypedterge, avtobustargha bólek joldar qarastyrylghan. Bir-birine bóget bolmaydy. Bogotada jenil kólikter men motosiklderge shekteu qoyylghan. Jenil kólikter nómirindegi songhy sandar boyynsha belgili bir kýnderi ghana jolgha shyghady. Búl sharanyng nege baghyttalghany belgili bolar.

- Eldegi sayasy oqighalargha qúlaghynyzdy týrip otyratyn shygharsyz?

- Áriyne. Jergilikti júrt sayasy janalyqtardy qyzu talqylaydy. Qazirgi mәsele - eldegi jeti әskery bazany amerikalyqtargha beru-bermeu. Mәselening ózektiligi sonshalyq, búghan Ontýstik Amerika memleketteri basshylarynyng jiyny baghyshtalmaq. Al bylayghy halyq amerikalyqtardy itting etinen ary jek kóredi. «Gringo» desen, kez-kelgeni sol qolynyng bas barmaghymen tamaqtaryn oridy, «kórsem, óltiremin» degenning ymy. Preziydent Alivaro Uriybe biylikke kelisimen, jemqorlyqty jýgendeude biraz jetistikke jetti. Biraq, sol kýii tolyq jeniske jetken joq. Múndaghy jaghday tura bizdikine úqsas: halyq para beruge, ony alugha әbden ýirenip alghan.

- Bizde - Abay, olarda - Gabriyeli Garsia Markes. Kolumbiyalyqtar óz alyptaryn qalay qúrmetteydi? Bizge qaraghanda últshyl ma?

- Olar әdebiyetten góri muzykagha qúmartady. Onyng ózinde últtyq nemese ontýstikamerikalyq sazdy tyndaydy. Bizge qaraghanda últshyl dep aita almas edim. Osy uaqytqa deyin jergilikti túrghyndardan onday úrandar esty qoyghan joqpyn. Jastary, studentteri ýkimetke qarsy úrandar kóterip, kóshege jii shyghady. Áytse de, búl nәsilshildikke nemese skinhedtik kóteriliske úlaspaydy. Álemde islamofobiya óristep kele jatsa, búl jerde onyng iyisi de shyqpaydy. Músylmandar ary ketse, 10 myng bolar, onyng ózinde kóbisi Karib tenizining jaghalauyna ornyqqan. Kerisinshe, kórshi Venesuelada Islamnyng әseri kýshtirek seziledi. Onda Vayuy (Wayuu) atalatyn ýndister taypasy týgelimen músylmanshylyqqa ótip ketti. Ókinishtisi - shiitterge...   

Súhbattasqan, Órken KENJEBEKOV.

«TÓRDIN» QONAGhY TURALY:

Uәlihan Aydarhanúly Dýmshebaev 1971 jyly 24 mausymda, Shyghys Qazaqstan oblysy, Asubúlaq auylynda tughan. Mektep bitirisimen, tau-ken bayytu kombinatyna júmysqa kiredi. 1999 jyly Aqtau qalasyna auysyp, Sh.Esenov atyndaghy Aqtau memlekettik uniyversiytetining «múnay ken oryndaryn barlau» fakulitetine týsedi. Qazir Kolumbiyada túrady, amerikalyq Core Laboratories kompaniyasynyng ontýstikamerikalyq bólimshesinde qyzmet etedi. Ýilengen, 3 jasar qyzy bar.

«Dala men qala» gazeti, 15.09.2009