Densaulyq saqtau ministri oblystyng birqatar audandaryn aralady
Ótken aptada ónirimizde bolghan Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau ministri Salidat Qayyrbekova júmys saparyn Janaózen qalasynyng Tenge poselkesinde ótken jyly paydalanugha berilgen otbasylyq dərigerlik ambulatoriyadan bastap, terapevt dərigerlermen kezdesu ótkizdi.
Kezdesu barysynda kentting densaulyq saqtau úiymdarynyng halyqqa qoljetimdi jəne sapaly dərigerlik qyzmet kórsetu jónindegi júmystarymen tanysqan Salidat Zekenqyzy dərigerlerding biliktiligin arttyru maqsatynda kóshpeli seminarlar ótkizu qajettigine nazar audardy. Tengedegi ortasha jalaqy mólsheri 70000 tenge, al múndaghy medisina qyzmetkerlerining jalaqysy odan joghary ekendigin bilgen ol kónili tolghandyghyn anghartty.
Ministr auyldyq jerdegi ulitradybystyq zertteu (UZI) kabiynetining zamanauy qúrylghylarymen tanysyp, auyl júrtyna kórsetiletin dərigerlik qyzmetting qoljetimdiligi men sapasyna nazar audardy. Sonday-aq elimizding bas dərigeri kýndizgi stasionarlardyn, egu kabiynetterining júmysyn jaqsarta týsu qajettigin qaperge berdi.
Ótken aptada ónirimizde bolghan Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau ministri Salidat Qayyrbekova júmys saparyn Janaózen qalasynyng Tenge poselkesinde ótken jyly paydalanugha berilgen otbasylyq dərigerlik ambulatoriyadan bastap, terapevt dərigerlermen kezdesu ótkizdi.
Kezdesu barysynda kentting densaulyq saqtau úiymdarynyng halyqqa qoljetimdi jəne sapaly dərigerlik qyzmet kórsetu jónindegi júmystarymen tanysqan Salidat Zekenqyzy dərigerlerding biliktiligin arttyru maqsatynda kóshpeli seminarlar ótkizu qajettigine nazar audardy. Tengedegi ortasha jalaqy mólsheri 70000 tenge, al múndaghy medisina qyzmetkerlerining jalaqysy odan joghary ekendigin bilgen ol kónili tolghandyghyn anghartty.
Ministr auyldyq jerdegi ulitradybystyq zertteu (UZI) kabiynetining zamanauy qúrylghylarymen tanysyp, auyl júrtyna kórsetiletin dərigerlik qyzmetting qoljetimdiligi men sapasyna nazar audardy. Sonday-aq elimizding bas dərigeri kýndizgi stasionarlardyn, egu kabiynetterining júmysyn jaqsarta týsu qajettigin qaperge berdi.
Ministr Janaózen qalasyndaghy «Rahat» shaghyn audanynda təuligine 250 adamdy qabyldauy tiyis emhana qúrylysynyng barysyn kórdi. Búl emhana qúrylysyna bólingen 598 milllion tengening 160 million tengesine zamanauy qúral-jabdyqtar ornatu kózdelgen. Qazir qúrylys júmysynyng 80 payyzy bitip, emhanany 16-jeltoqsan – Təuelsizdik kýnine oray paydalanugha beru josparlanyp otyr. S.Qayyrbekova əleumettik manyzgha ie jana nysan júmysynyng sapaly ayaqtaluyna jauapty «Ansar» JShS basshysyna qúrylys júmystaryna baylanysty tapsyrma berdi.
Sonymen qatar Salidat Qayyrbekova Janaózen qalasynda salynyp jatqan 100 tósek-oryndyq perzenthana ýiining qúrylysymen tanysty. Búl 5 qabatty perzenthana ýiining qúrylysyna 2 milliard 240 million tenge, onyng 529 million tengesi qúral-jabdyqtargha bólingen. Perzenthana qúrylysyn kelesi jyldyng 1-qantaryna deyin bitiru josparlanyp otyr. Býgingi kýni mekemelerding kommunaldyq shyghyndardy óteui onaygha soghyp otyrmaghany jasyryn emes. Sondyqtan ministr jana nysannyng 1-qabatyn jalgha beru jóninde úsynys aitty. Sonday-aq ol perzenthana ýiining qúrylysyn jýrgizip jatqan «Niyazmúhammed» JShS basshysyna jəne Janaózen qalalyq perzenthanasynyng bas dərigeri B.Núrbasinovagha nysannyng sapaly əri merziminde beriluin qadaghalaudy tapsyrdy.
Búdan keyin ministr Janaózen qalasyndaghy medisina qyzmetkerlerimen kezdesu ótkizdi. Kezdesuge qala əkimi Serikbay Trúmov qatysty. Sala mamandarymen bolghan búl basqosuda S.Qayyrbekova Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna Joldauynda densaulyq saqtau úiymdarynyng janartyluyna, auruhanalarda jóndeu júmystaryn jýrgizuge, olardyng zamanauy qúraldarmen jabdyqtaluyna, bilikti mamandar dayarlaugha erekshe mən berip otyrghandyghyn aita kelip, algha qoyghan mindetterdi oryndaudy tapsyrdy.
Atbasyn Múnayly audanyna búrghan Salidat Zekenqyzy jaqynda ghana paydalanugha berilgen emhanada bolyp, múndaghy júmys barysymen tanysty. Bir auysymda 250 adam qabyldaytyn osynau medisina mekemesinde jýkti əyelder kenesi, balalar bólimshesi óz aldyna bólek, zamanauy qúral-jabdyqtar ornatylghan. Ministr audan ortalyghynda bir top túrghyndarmen kezdesip, olardyng densau- lyq saqtau salasyna degen talap-tilekterin tyndady.
Keshke Salidat Qayyrbekova oblystyq əkimshilikte oblystyng medisina qyzmetkerlerimen kezdesu ótkizdi. Onda ónirimizding densaulyq saqtau salasynyng jay-japsary talqylandy.