Júma, 22 Qarasha 2024
1810 10 pikir 30 Sәuir, 2024 saghat 19:52

Qazaqstan tarihynyng kóptómdyghyn әzirleu júmystary jalghasyp jatyr

Foto: akorda.kz

Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik kenesshisi Erlan Qarin Almaty qalasyndaghy Á.Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynda «Qazaqstan tarihy: ejelgi dәuirden býginge deyin» atty jana akademiyalyq basylymdy әzirlep jatqan jetekshi ghalymdarmen kezdesti. 

Memleket basshysy 2021 jylghy qantarda jaryq kórgen «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasynda zamanauy ghylymy tәsilderdi qoldana otyryp, Qazaqstan tarihynyng kóptomdyghyn dayyndau turaly bastama kótergen bolatyn.

Ghylym jәne joghary bilim viyse-ministri Darhan Ahmed-Zaki, sonday-aq tomdardyng redaksiyalyq alqalarynyng jetekshileri men mýsheleri – Á.Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng bas diyrektory Aqan Onghar, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri Bolat Kómekov, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty diyrektorynyng orynbasary Jomart Jenis, Joshy Úlysyn zertteu ghylymy institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri Aybolat Kóshkimbaev, R.B.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu instituty janyndaghy Tarihy materialdardy zertteu boyynsha respublikalyq aqparattyq ortalyghynyng diyrektory Meruert Ábuseyitova, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Ziyabek Qabyldinov, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty diyrektorynyng orynbasary Shәmek Tileubaev, Memleket tarihy instituty diyrektorynyng orynbasary Býrkitbay Ayaghan kóptomdyqty әzirleu júmysy turaly Memlekettik kenesshige aqparat berdi.

Jiynda Erlan Qarin Qazaqstan tarihy turaly akademiyalyq basylymdy әzirleu barysynyng aralyq qorytyndysyn jasady. Memlekettik kenesshi kóptomdyqtyng dayyndyq dәrejesin baghalay otyryp, osy ghylymy jobany jýzege asyru útymdy әri obektivti kózqarastardy, barlyq tarihy faktilerdi, materialdar men qújattardy jan-jaqty zerdeleudi jәne songhy jyldardaghy ghylymy janalyqtardy ainalymgha engizudi qajet etetinin atap ótti.

Búl jobagha 5 ghylymy institut, elimizding 250-den jәne shetelding 60-tan astam tarihshy ghalymdary júmyldyryldy. Kóptomdyqqa 40-tan asa arheologiyalyq zertteu materialdary, tariyh, arheologiya jәne etnografiya salalary boyynsha 300-ge juyq enbek enetin bolady. Akademiyalyq basylymdy dayyndau barysynda halyqaralyq forumdardyn, kóptegen ghylymy konferensiyanyn, dóngelek ýstelder men әdistemelik seminarlardyng ayasynda arnayy seksiyalar ótti. Osy is-sharalarda ghylymy zertteulerding nәtiyjeleri tekserildi, sonday-aq ghalymdardan, sarapshylardan jәne mamandardan úsynystar alyndy.

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1445
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5199