Búl Ýstirtting ýstinde talay bәige bolyp, dýldilderding dýbiri tolas tappaghan. Sonyng ishinde alaman bәigede arghymaqtary ózgege bayraq bermegen arda júrtty seskendirgen Sherkesh Baba degen kisining Qúlageri bir bólek hikaya.

Álqissa, malgha jarly bolsa da jýregining oty bar, alaman bәige degende isher asyn úmytar qazaqqa tәn derti bar, jýz jylqygha tatityn jalghyz jýirik aty bar Sherkesh Baba Ýstirtting ýstine kóship keldi.

-Búl Aday bәigege jýz qoy, on qara, bir altyn tigedi. Sony alghanda jarly bolamyn ba?

Jýirik aty men ózining atbegilik ónerine senip, bes qanat qarasha ýiimen sybay qonghan ony aday auyldary bótensiremey qarsy alyp, erulikterin berip jatty. Kýnde bir ýiden baghlannyng basyn mýjigennen basqa uaqytta, Baba Qúlagerin baptaghan. Áne- mine degenshe jýirikting ayaq alysy syngha týser kýn de kelip jetti. Bәiimbet auyly as berdi. Bәiimbet Bóley de belgili atbegi. Osy joly ary bir aghayyn onyng Orbas atty jýiriginen dәmeli. Bәigeni oshaq basynda qaldyrmaq. Sol ýshin birazdan beri Orbasty balapanday baptauly.

Aytuly merekening naghyz qyzghan kezi. El- júrt enteley kýtken bәigede attardyng aldy bolyp Sherkesh Babanyng Qúlageri, odan song Orbas kórindi. Qaraqshygha tayaghanda tartushylar Qúlagerden Orbastyng shylbyryn ozdyryp, bas bәigeni bermeytinin bildirdi. Jinalghan júrtty әri –sәri etken búl dau attardy qayta jarystyrghanda sheshiletin bolyp, pәtua jasaldy.

Búl Ýstirtting ýstinde talay bәige bolyp, dýldilderding dýbiri tolas tappaghan. Sonyng ishinde alaman bәigede arghymaqtary ózgege bayraq bermegen arda júrtty seskendirgen Sherkesh Baba degen kisining Qúlageri bir bólek hikaya.

Álqissa, malgha jarly bolsa da jýregining oty bar, alaman bәige degende isher asyn úmytar qazaqqa tәn derti bar, jýz jylqygha tatityn jalghyz jýirik aty bar Sherkesh Baba Ýstirtting ýstine kóship keldi.

-Búl Aday bәigege jýz qoy, on qara, bir altyn tigedi. Sony alghanda jarly bolamyn ba?

Jýirik aty men ózining atbegilik ónerine senip, bes qanat qarasha ýiimen sybay qonghan ony aday auyldary bótensiremey qarsy alyp, erulikterin berip jatty. Kýnde bir ýiden baghlannyng basyn mýjigennen basqa uaqytta, Baba Qúlagerin baptaghan. Áne- mine degenshe jýirikting ayaq alysy syngha týser kýn de kelip jetti. Bәiimbet auyly as berdi. Bәiimbet Bóley de belgili atbegi. Osy joly ary bir aghayyn onyng Orbas atty jýiriginen dәmeli. Bәigeni oshaq basynda qaldyrmaq. Sol ýshin birazdan beri Orbasty balapanday baptauly.

Aytuly merekening naghyz qyzghan kezi. El- júrt enteley kýtken bәigede attardyng aldy bolyp Sherkesh Babanyng Qúlageri, odan song Orbas kórindi. Qaraqshygha tayaghanda tartushylar Qúlagerden Orbastyng shylbyryn ozdyryp, bas bәigeni bermeytinin bildirdi. Jinalghan júrtty әri –sәri etken búl dau attardy qayta jarystyrghanda sheshiletin bolyp, pәtua jasaldy.

-Qane, sherkesh, bas bәigeden dәmeng bolsa atyndy qayta qos!

Qoydyng júmyrshaghyna sabyn ezip kórsetip túryp, auyldyng tentek jigitteri osylay ses kórsetti.

Has jýirigining amandyghyn oilaghan Baba amalsyz birding sonyna kelispeske sharasy qalmady. Qoydyng júmyrshaghyna ezilgen sabyn bәige attyng qoltyghyna jaghylsa, ol qayta kelege kelmeydi dey ber. Tentek pen teliden bәri shyghar. Bәlesinen aulaq. Bәigening bas ayaghy búl emes. Qúlager aman bolsa talay qylqúiryqtyny shang qaptyryp, talay atseyisti tәubasyna týsirer, әli. Esesin jiberip alghan Sherkesh Baba ózin osylaysha júbatqan.

Joghary aday jer ayaghy kenigesin jyldaghy әdetinshe jaz jaylauy Jem, Saghyzdyng boyyna kóshti. «Topyraq shashty-Narshókkende» ataqty Tiney Júbanbaydyng aghasy Qalniyazgha as beriletin bolyp sauyn aityldy. Búl jiyngha Baba janadan tikken altyqanat ýiimen Qúlagerimen bardy. Tekege deyin ataghy ketken Tiney auylynyng búl asyna at jeter jerding bәrinen nebir atseyister baptaghan jýirikterin әkelipti. Solardyng bәrining kónilin kýpti qylghan Sherkeshting Qúlageri. Búl joly eren jýirik bas bәigeni almay qoymasy haq. Aday atbegileri aqyldasa kelip, kózderining súghy bar, tilderi ótkir eki adamdy jýirikti kórip keluge júmsady. Olar Kelimberdi jaghynan Oljashy Nazar, Qúdaykeden Tiney Mýsir edi. Qos synshyny Sherkesh Baba jaqtyrmay qabyldady. Qúla atty aq jabumen túmshalap alty qanat ýige kirgizip qoyypty. Atbegi adaylar qymtauly túrghan jýirikting bar bolghany tórt túyaghyn kórip, keri qaytty.

-Jýirikting jayy qalay eken? Kórdinder me?

-Tórt túyaghynan basqa esh jerin kóre almadyq. Januardyng túyaq bitisi zerger soqqan altyn aishyqtan da beter eken, jerdi baspay, úshugha jaralghanday. Jylqy bitkenge bәige bermeymin dep túr...

Oljashy Nazar da, Tiney Mýsir de bir-birin qoshtap osylay desti.

Ertesine bәigege qosylatyn attar alysqa aidaldy. Alayda búl jýirikterding sanatynda Babanyng Qúlageri joq edi.Qayran jýirikting tórt túyaghy qorghasynday balqyp ketken. Bәige attaryna qosugha kelmey, alty qanat aq boz ýiden attap basyp shygha almay qaldy. Sherkesh Baba kirpik qaqpay kýzetip, pәle-jaladan kansha qorghap baqsa da, jýirik attyng tórt túyaghy ayaq astynan keselge tap bolypty. Dýbirge elendep, degbiri tausyla úmtylghanymen túra almay túralap qalghan qayran dýldýldi arbagha tiyep, taghdyryna laghnet aityp Baba auylyna qaytyp kele jatty.

Adaylar búl jýirikke Aqan serining Qúlagerine qastyq qylghan Batyrash qúsap balta siltemegen, eren dýldilge nayzadan da ótkir kózding súghy tiyip, qylyshtan da keskir til tiygen edi. Aynalasyn asyp tughan asyldyghymen seskendirip tastaghan búl jýirikti tineyler jaghy «biz attyq», oljashylar jaghy «biz attyq» dep birazgha deyin әngimege arqau boldy. Bir jamany sol dau әli kýnge úmytylmay jalghasyp keledi.

Epilog ornyna

Keyuana Kýikenning kókireginde jatqan telegey teniz syrdyng bir mysqaly osynday. Shym-shymdap tartyp kórip, týisine bilseng bir sәt tandayyng bal tatyghanday, tirshilikting tanghajayyptaryna tang tamasha qalasyn. Bir sәt kókeyine múng tolyp, kózine jas alarsyn. Manghaz jatqan mang daladan, mәrt minezdi babalardyng basqan izin qaraysyn. Pirlik penen pendelikting jer men kóktey arasyn, sol izderden tabasyn...

Búl Ýstirtting bayany kóp jazatyn.

Aynahan Eset