Músylman ýmbetining Qúran Kәrimning asyl ayattary týse bastaghan, núr shashqan Ramazan aiy da órmekting jýzinen audy. Qyrkýiekting 20-synda Oraza aity bastalady. Al býgingi týn, yaghni, qarashanyng 15-inen 16-syna qaraghan týn - qasiyetti Qadir týnine keledi.

Qadir týni - býkil adamzatqa Qúran týse bastaghan erekshe qasiyetti týn. Arab tilindegi «qadr» sózi «mәn-manyz» jәne «ólshem» degen maghynany bildiredi. Sonymen qatar búl sóz «qúdyret» maghynasy da qamtidy.

Qadir týnining qasiyetin júmyr basty pende óz aqylymen bile almaydy. Sondyqtan onyng qadir-qasiyetin Jaratushymyzdyng ózi «Qadir» sýresinde: «1. Biz Ony (Qúrandy) qadir týni týsirdik. 2. Qadir týnining ne ekenin bilesing be? (Allah Taghala bildirmese) qaydan bilesin? 3. Qadir týni myng aidan da artyq. 4. Ol týni Allahtyng rúqsatymen kez-kelgen is ýshin Ruh pen perishteler týsedi. 5. (әsirese ol týndi ghibadatpen ótkizgender ýshin) tang atqangha deyin Allahtyng raqymy men esendigi jauady», - dep bayandaydy.

Músylman ýmbetining Qúran Kәrimning asyl ayattary týse bastaghan, núr shashqan Ramazan aiy da órmekting jýzinen audy. Qyrkýiekting 20-synda Oraza aity bastalady. Al býgingi týn, yaghni, qarashanyng 15-inen 16-syna qaraghan týn - qasiyetti Qadir týnine keledi.

Qadir týni - býkil adamzatqa Qúran týse bastaghan erekshe qasiyetti týn. Arab tilindegi «qadr» sózi «mәn-manyz» jәne «ólshem» degen maghynany bildiredi. Sonymen qatar búl sóz «qúdyret» maghynasy da qamtidy.

Qadir týnining qasiyetin júmyr basty pende óz aqylymen bile almaydy. Sondyqtan onyng qadir-qasiyetin Jaratushymyzdyng ózi «Qadir» sýresinde: «1. Biz Ony (Qúrandy) qadir týni týsirdik. 2. Qadir týnining ne ekenin bilesing be? (Allah Taghala bildirmese) qaydan bilesin? 3. Qadir týni myng aidan da artyq. 4. Ol týni Allahtyng rúqsatymen kez-kelgen is ýshin Ruh pen perishteler týsedi. 5. (әsirese ol týndi ghibadatpen ótkizgender ýshin) tang atqangha deyin Allahtyng raqymy men esendigi jauady», - dep bayandaydy.

Sýiikti Payghambarymyz (sallallahu alәihy uәsәllәm): «Allah Qadir týnin ýmbetime syy retinde tartu etti, búl búrynghy ýmbetterge berilmegen» dep, búl syidyng qadirin biluge shaqyrady. Taghy bir hadiysinde: «Kimde-kim sauabyn tek qana Allahtan kýtip, yqylaspen sol týndi ghibadat jasaumen ótkizse, kýnәlary keshiriledi», - deydi. Sondyqtan mýmkindiginshe, әrbir pende Qadir týninde beriletin syidan maqúrym qalmaugha tyrysuy kerek. Ol týndi bos ótkizbey, dәret alyp, eki bas bolsa da namaz oqyp, Allah Taghalanyng sheksiz meyiriminen shyn jýrekten súrap, dúgha etken jón.

Payghambarymyz   (sallallahu alәihy uәsәllәm): «Basqa uaqyttarda әrbir jaqsylyqtyng sauaby on ese bolsa, erejep aiynda jýzden asady. Shaghbanda ýsh jýzden asyp, Ramazanda myng esege artady, júma týnderi myng eseden asyp, Qadir týninde otyz myngha deyin jetedi», - degen.

Taghy bir hadiste: «Ramazan aiy boyynsha aqsham jәne tang namazyn jamaghatpen oqyghan adam Qadir týninen kóp nesibe alady», - degen.

Qadir týni Payghambarymyzdyng (sallallahu alәihy uәsәllәm) ýmbetine degen tereng sýiispenshiliginen tuyndaghan dúghasynyng qúrmeti ýshin qabyl bolghan. Imam Malikting «Muatta» atty enbeginde riuayat etken bir hadiste Payghambarymyzgha (sallallahu alәihy uәsәllәm) aldynghy ýmbetterding ómirleri kórsetilgendigi aitylghan. Payghambarymyz (sallallahu alәihy uәsәllәm) sol sәt: «Úzaq ómir sýrgen osy ýmbetter jasay almaytynday amaldardy mening ýmbetime az uaqyt jasay aludy nәsip ete gór», dep dúgha jasaghanda, Allah Taghalanyng myng aidan qayyrly osy Qadir týnin nәsip etkendigi bayandalghan. (Qadir týni myng aigha teng dep Qúranda aitylghan búl san esep boyynsha 83 jyl, 4 aigha teng keledi).

Birde Aysha anamyz Payghambarymyzdan (sallallahu alәihy uәsәllәm): «Ua, Allahtyng elshisi! Eger Qadir týnine jetsem qanday dúgha oqiyn?», - dep súraghanda, Ol: «Allahumma, innәkә afuun, túhibbul afua, faafu anni» (Ua Allah! Sen tym keshirimdisin, keshirudi jaqsy kóresin, meni de keshire gór!), dep dúgha etu kerektigin ýiretken.

Qiyamette Allah Taghala hikmetimen emes qúdiretimen amal etedi. Sol siyaqty Qadir týninde de Allah Taghalanyng qúdireti ýstem bolady. Ol týnning qadirin bilgenderge Allahtyng meyirimi men berekesi jauady, al odan qúr qalmau adamnyng ruhany sergektigine baylanysty.

Payghambarymyz (sallallahu alәihy uәsәllәm) ýiretkendey, músylman balasy әrbir isine ózine berilgen eng songhy mýmkindik sekildi qaray bilui kerek. Sol sebepti Qadir týnin endi kórem be, kórmeymin be, degendey óte bir múqiyattylyqpen ótkizgeni jón.

Qúdyreti sheksiz Rabbymyz ýmbetine raqymdylyq qalaghandyqtan, Qadir týni Ramazan aiynyng qay týni ekenin ashyq aitpaghan. Búl synaq әleminde mýminder údayy Allahtyng razylyghyn izdep, qúlshylyq jasasyn degen maqsatpen Jaratqan iyemiz búdan da basqa óte manyzdy nәrselerdi qúpiya qylghan. Mәselen, ómirdegi ajal belgisiz, adamdar arasyndaghy әuliyeler belgisiz, kórkem esimderining arasynda Allahtyng úlyq esimderi belgisiz, júma kýngi dúghanyng qabyl bolatyn uaqyty belgisiz, kýlli qúlshylyqtyng ishinde Allahtyng razylyghy qaysysynda ekeni, dәuirlerding ishinde qiyametting qashan ekeni, Ramazan aiynda Qadir týnining qay týn ekeni belgisiz. Sonymen qatar Payghambarymyz (sallallahu alәihy uәsәllәm) búl týnning Ramazannyng songhy on ne jeti kýnindegi (21, 23, 25, 27) taq kýnderding birinde ekenin aitqan. Alayda islam ghúlamalarynyng kópshiligi onyng 27-inshi týn ekendigin maqúldaghan әri býkil músylman әlemi búny osylaysha qabyldaghan. Áriyne býkil júrtshylyq osylay senip, osylay qabyl etken bolsa, Allah Taghala da milliondaghan qúldarynyng niyetin qabyl etip, ol týndi shyn mәnisindegi qadyr týni eter, inshallah.

Arabshadaghy «Qadr» sózi qadirin bilu degen maghynany da qamtidy. Olay bolsa, qadirim artsyn deseniz, búl týnning qadirin biliniz. Búl týni tang agharyp atqangha deyin Allah Taghalanyng meyirimi tógilip túrady.

Qadir týni mýbәrәk bolsyn, aghayyn!

ASTANA. Qyrkýiekting 15-i. QazAqparat /Saylau Abylaev/

Eskertu: Maqalada Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýfty Ábsattar qajy   Derbisәlinin  «Oraza - núr shashqan ai!» kitabynda keltirilgen derekter paydalanyldy.