Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Tarih tolqynynda» baghdarlamasy negizinde biylghy jyly memlekettik dengeyde «Qazaqstannyng últtyq tarihyn zerdeleu» jobasy ayasynda birqatar júmystar jýrgizildi.

      Alayda, osy janasha zerdelener taqyryptyng biri - qazaqtyng asqaq ta azaly tarihy - 1986 jylghy Almaty qalasyndaghy jeltoqsan kóterilisi ókinishke oray, búl taqyryp nazardan tys qalyp barady. Sondyqtan da, búl aituly oqighany zerdeleu, jastargha berer tәrbiyesin tarazylau men jetkilikti nasihattau qajet-aq.

     Almaty qalasyndaghy 1986 jylghy jeltoqsan oqighasynyng 30 jyldyghy jaqyndap keledi. Osyghan oray atalghan taqyrypty zerttep jýrgen qalamger retinde bizge jeltoqsan oqighasynyng belsendi qatysushylaryn nasihattau men olardyng layyqty baghasyn beru mәselesi boyynsha jer-jerden úsynystar men tilekter kóptep kelip jatyr.

      Búl Almaty qalasyndaghy 1986 jylghy 17-18 jeltoqsan kýnderindegi oqighagha týpkilikti bagha beru mәselesi boyynsha 1989 jyly Qazaq SSR-y Jogharghy kenesi Prezidumynyng Komissiyasy qúrylghan bolatyn. Alayda, KSRO  men KPSS basshylyghyndaghy atalghan komissiyanyng baghasy men qorytyndylarynyng tolyqqandy bolmauy men mýldem kónilden shyqpauy týsinikti de edi.

      Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Tarih tolqynynda» baghdarlamasy negizinde biylghy jyly memlekettik dengeyde «Qazaqstannyng últtyq tarihyn zerdeleu» jobasy ayasynda birqatar júmystar jýrgizildi.

      Alayda, osy janasha zerdelener taqyryptyng biri - qazaqtyng asqaq ta azaly tarihy - 1986 jylghy Almaty qalasyndaghy jeltoqsan kóterilisi ókinishke oray, búl taqyryp nazardan tys qalyp barady. Sondyqtan da, búl aituly oqighany zerdeleu, jastargha berer tәrbiyesin tarazylau men jetkilikti nasihattau qajet-aq.

     Almaty qalasyndaghy 1986 jylghy jeltoqsan oqighasynyng 30 jyldyghy jaqyndap keledi. Osyghan oray atalghan taqyrypty zerttep jýrgen qalamger retinde bizge jeltoqsan oqighasynyng belsendi qatysushylaryn nasihattau men olardyng layyqty baghasyn beru mәselesi boyynsha jer-jerden úsynystar men tilekter kóptep kelip jatyr.

      Búl Almaty qalasyndaghy 1986 jylghy 17-18 jeltoqsan kýnderindegi oqighagha týpkilikti bagha beru mәselesi boyynsha 1989 jyly Qazaq SSR-y Jogharghy kenesi Prezidumynyng Komissiyasy qúrylghan bolatyn. Alayda, KSRO  men KPSS basshylyghyndaghy atalghan komissiyanyng baghasy men qorytyndylarynyng tolyqqandy bolmauy men mýldem kónilden shyqpauy týsinikti de edi.

     «Býginde Memleket basshysy – Núrsúltan Nazarbaev tәuelsizdik jyldary ekshelgen jana talaptar boyynsha últtyq tarihymyzdy qayta keng tynyspen tarazylaudy úsynyp otyr... Ótken tarihyn layyqty baghalay almaghan últ naqty nәtiyjege qol jetkize almaydy». Osy túghyda jeltoqsan oqighasynyng qazaq tarihyndaghy alar óz ornyn belgilep, sayasy baghasy men qorytyndylaryn shygharu ýshin tarihshylardan, sayasattanushylardan jәne oqighagha qatysushy túlghalardan arnayy top qúryp, jeltoqsan kóterilisining sayasy baghasyn beretin uaqyt jetti dep esepteymiz.

       Naqty qújattargha sýiensek, 1986 jylghy 16 jeltoqsanda, plenum bolghan týnde-aq, Almaty qalasyndaghy jataqhanalardy aralap, ýndeu taratqan, úrandar  jazghan, qozghalystyng josparyn jasaghan —  sol kezdegi Almaty qalasyndaghy jogharghy oqu oryndarynyng studentteri edi. Olar jeltoqsan kóterilisin úiymdastyrdy әri jastardy alangha bastap bardy. Osylaysha elimizding tәuelsizdigin aluyna ólsheusiz ýles qosyp, sol jolda órimdey kezining ózine qaramastan qan kórip, týrmening adam tózgisiz azabyn arqalaghan  azamattardy halqymyz biluge tiyis, qúrmet kórsetui qajet.

       Olar qatang tergelip-sottalyp, jazasyn kóbisi Reseyde ótkerdi. Sonau Reseyding nu ormandy týrmesinde jatqan jeltoqsandyq jigitterdi arttarynan beybit kýnde qosyla almaghan qosaqtary izdep baryp, nekelerin týrmede qidyrdy. Kýieulerimen birge týrmede túrdy, túnghysh úl-qyzdaryn týrmede bosandy.

      Mine, bizding tariyh. Jeltoqsan oqighasyn úiymdastyryp, osynday qatal taghdyrgha tótep bergen jeltoqsandyq kýresker úl-qyzdarymyzdy býgingi úrpaq, jas buyngha qalay ýlgi etsek te jaraspay ma?

      Alayda osynsha uaqyt ótkenimen olardyng enbegi elenbedi, júrtshylyqqa jete tanystyrylmady. Al olar «men osynday azamatpyn» dep eshkimge tis jarmaydy, keude soqpaydy. Osy salmaqty, sabyrly, eng bastysy - últjandy azamattarymyzdyng baghasyn beruge tiyispiz. Óitkeni, múnday  últ-azattyq tarihymyzdyng tiri kuәgerleri kóp emes.

       Endeshe, jeltoqsandyq kýresker úl-qyzdarymyz turaly derekti filimder týsirip, ony jastardyng arasynda nasihattau - memlekettik dengeydegi «Qazaqstannyng últtyq tarihyn zerdeleu» jobasy ayasynda jýzege asatyn myn-san keleli júmystardyng biri bolar edi. Otandyq tarihymyzdyng janashyry retinde osy syndy bastamalargha qoldau bildiru - jeltoqsan kóterilisining sayasy baghasyn aluyna degen talpynys dep bilemiz.

Bolatbek Tólepbergen,

filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz