Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – elimizge belgili kәsipker, «Baikadam Holding» kompaniyasynyng bas diyrektory Arman Bayqadam oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.  Arman myrza latyn qarpi turaly aita kelip: «Biz osy uaqytqa say latyn әlipbiyin jasauda Ahmet Baytúrsynúlynyng әlipbiyin negizge aldyq. Onda 24 dybys berilgen. Sondyqtan, 24 dybys 26 tanbagha siyady. Tipti, Q.Júbanov jasaghan әlipbiydi alsanyz onda 19 dybys berilgen. Yaghni, ekinshi belgili bolghany, qazaq tilining dybystary 26 tanbagha onay siyady» deydi.

 

– Arman myrza sóz basynda ózinizdi tanystyryp ótseniz. Qay jaqtansyz, qay jerde oqydynyz, biliminiz qanday?

– Tegim Semeylik. Abylay han atyndaghy Álem tilderi jәne Halyqaralyq qatynastar uniyversiytetining roman-german filologiyasy fakulitetining aghylshyn filologiyasyn tәmәmdagham. Shveysariyadaghy Europa uniyversiytetining Jogharghy Biznes Mektebining DBA doktorantymyn jәne T.Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining Jogharghy  Biznes Mektebining PhD doktorantymyn.

Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – elimizge belgili kәsipker, «Baikadam Holding» kompaniyasynyng bas diyrektory Arman Bayqadam oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.  Arman myrza latyn qarpi turaly aita kelip: «Biz osy uaqytqa say latyn әlipbiyin jasauda Ahmet Baytúrsynúlynyng әlipbiyin negizge aldyq. Onda 24 dybys berilgen. Sondyqtan, 24 dybys 26 tanbagha siyady. Tipti, Q.Júbanov jasaghan әlipbiydi alsanyz onda 19 dybys berilgen. Yaghni, ekinshi belgili bolghany, qazaq tilining dybystary 26 tanbagha onay siyady» deydi.

 

– Arman myrza sóz basynda ózinizdi tanystyryp ótseniz. Qay jaqtansyz, qay jerde oqydynyz, biliminiz qanday?

– Tegim Semeylik. Abylay han atyndaghy Álem tilderi jәne Halyqaralyq qatynastar uniyversiytetining roman-german filologiyasy fakulitetining aghylshyn filologiyasyn tәmәmdagham. Shveysariyadaghy Europa uniyversiytetining Jogharghy Biznes Mektebining DBA doktorantymyn jәne T.Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining Jogharghy  Biznes Mektebining PhD doktorantymyn.

– Qúrmetti, Arman bauyrym! Ózindey qazaq jigitterining latyn grafikasy mәselesine atsalysyp jýrgeni kónil quantady. Ózing úsynghan jobamen tanysyp shyqtym. Halyqtyng oiynan shyghatyn núsqa dep esepteymin. Isterine sәttilik tileymin. Algha qoyghan maqsattaryna jete ber!

– Kóp rahmet!

– Songhy eki ay Facebook jelisinde osy latyn әlippiyining Bayqadam núsqasy talqylanyp keledi. Ázirshe Bayqadam núsqasyna teng keletin núsqa joq. Búny kózi ashyq mamandar moyyndady. Endi súraq: Áreke, ýkimet latyn әlipbiyine 2025 jylgha deyin auysu turaly jobagha tapsyrys bergen. Búl uaqyt tym úzaq. Sizding oiynyzsha latyn әlipbiyin qansha uaqytta bәrin latynsha jazdyryp, jobany jýzege asyryp berer ediniz?

– Latyn grafikasyna ótuge bar-joghy 3 jyl jeterlik. Onyng bir jyly zannamalyq aktiler men normativterdi jәne qajetti standarttardy bekituge ketpek. Sol uaqyt ishinde oqytugha arnalghan metodikany dayyndap shyghuymyz tiyis. Qalghan eki jyl  kirilden latyn qarpine ótu ýshin jetkilikti (Ótpeli kezen).

– Arman, inim, latyn әlipbiyin jasap jatqan bastamalaryng jaqsy eken. Olaryndy qoldaymyn. Internettegi talqylaulardan estuimshe birneshe jigit bolyp jýrgizip jatyr ekensinder. Meni tolghandyratyny - latyn әlipbiyining sen jasaghan núsqasyna atsalysyp jatqan mamandar kimder? Olardyng bilim dengeyi qanshalyqty?

– Kóp rahmet! Latyn núsqasyna atsalysyp jatqan azamattardy atap ótsem.

Núraddin Sadyq – Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti, filologiya fakulitetining týlegi. Osy oqu ordasynyng magistraturasyn tәmamdaghan. Qazir PhD doktoranturasyn tәmamdaghaly jatyr. Berlindegi Humbolidt uniyversiytetining Aziya men Afrikany zertteu institutynyng Orta Aziya bóliminde zertteu júmystaryn jýrgizip, taghylymdamadan ótken. Shvesariyadaghy, Germaniyadaghy, Ispaniya men Fransiyadaghy IMPACT faktorly bedeldi jurnaldarda filologiya salasyna qatysty birneshe ghylymy maqalalary men zertteuleri jaryq kórgen.

Múhit Tólegen – Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti, filologiya fakulitetining týlegi. Q.A.Yasauy atyndaghy HQTU magistraturasyn tәmamdaghan. Qazir Týrkiyanyng Kaysery uniyversiytetining PhD doktoranty.

Aybek Nәby – Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti, filologiya fakulitetining týlegi. Q.A.Yasauy atyndaghy HQTU magistraturasyn tәmamdaghan.

– Nege Týrkiya qoldanatyn 34 tanbaly әlipbiyge kóshpeymiz? Barlyq týrki memleketteri birigui kerek qoy. Jahandanu dәuirinde biz birlikte, yntymaqtan ómir sýruimiz kerek.

–

– ä, ç, ă, ś siyaqty diakretikalyq belgilerden ne ýshin qashasyzdar?Meninshe bir dybys-bir әrip boluy kerek emes pe?

– ä, ç, ă, ś siyaqty diakretikalyq belgilerden ne ýshin qashasyzdar depsiz. Latyn әlipbiyine kóshken kóptegen elder osy belgiler arqyly qiyn mәseleni sheshpekshi bolghan. Alayda onyng jemis bermegendigi, qarqyndy damyp kele jatqan aqparattyq qoghamnyng súranystaryna jauap bere almaytyny dәleldenip otyr: 1) Árbir aqparattyq qúrylghygha diakritikalyq belgileri bar drayverdi ornatyp otyru ýlken uaqytty talap etedi jәne ýlken shyghyndy qajetsinedi; 2) noqatty әriptermen jazylghan mәtinning ózgeriske úshyramay, býlinbey aman saqtaluyna eshkim de kepildik bere almaydy. Jazylghan mәtin tez býlinip, basqa shrifterge auysyp ketedi; 3) Diakritikalyq belgilerge kóshken elder halyqaralyq baylanys salasynda, aqparattyq kommunikasiyalarda bәribir 26 qaripti latyn әrpining kómegine jýginuge mәjbýr bolyp otyr. Demek, múnday әlipby Qazaqstandy әlemdik kenistikke alyp shyghugha qauqarsyz, dәrmensiz. 4) Biz búdan bólek kompiuterde ghana emes qolmen jazuda da diakritikalyq belgilerding qoldy baylaytyndyghyn eskereyik. Eger bir sózding ishinde birneshe jinishke dauysty dybys kezdesetin bolsa, sózdi jazyp bolghannan keyin oghan qayyra oralyp, asty-ýstilerine tanba týsirip otyru kerek. Múnday kedergiler oidyng emin-erkin qaghaz betine týsuine kedergi keltiredi, әri-beriden keyin adamdy sharshatyp jiberedi.

–  , e, sh, i, yu, ya, s, f, ch degen әripter qalugha tiyis. Óitpesek qazaq tiline kirgen terminder tym qarabayyr jazylyp qalady.

 Halyqaralyq termin sózder týpnúsqada qalay berilse, solay jazylady. Sondyqtan, siz aitqan jekelegen әripterge múqtajdyq joq.

– Nege latyn әlipbiyin siz úsynyp jatyrsyz. Negizi әlipbiydi saqal-shashy agharghan professorlar, ýlken ghalymdar jasamay ma? Tym jas bolyp kórinbeysiz be?

– Latyn әlipbiyin kim úsynsa da, konstitusiyalyq qúqyghy bar. Meyli jas, meyli kәri bolsyn, bastysy útymdy dýnie úsynsa boldy. Sondyqtan, mәsele jasta dep oilamaymyn.

– "Q" - "K" - arqyly berip, "Qazaq" degen sózdi "Kazak" nemese "Kazakh" dep jazamyz delik. Búl orystyng "kazak"-ynan aiyrmasy joq bolyp shyghady. Odan da "Q" әrpine "Q" -dy qoldanghan dúrys

 –Súraghynyz  «Q» әrpin «K» nemese «Q» qarpimen beru jóninde eken. Men úsynghan әlipby núsqasynda búl әrip K qarpimen berilgen. Qazaqstanda 1940 jylgha deyin jaryq kórgen «Ádebiyet maydany» (qazirgi «Júldyz») jurnalynda Gh әrpin beru ýshin Q tanbasyn paydalanghan. Jәne 1942 jyly Berlinde "Týrkistan legiony" qúramynda latyn jazuynda basylyp shyghyp túrghan «Milly әdebiyet» («Últtyq әdebiyet») jurnalynda da Q qarpining Gh әrpi retinde qoldanylghan. Al Q әrpi negizinen K tanbasymen berilgen. Demek, Q әrpin K tanbasy arqyly beru tәjiriybede bar degen sóz. Ári qazirgi kezde de kz domenining Qazaqstannyng halyqaralyq imidjin qalyptastyryp qoyghany belgili. Oghan, óziniz bilesiz qazaqtanda KZ tanbaly 5 000 000 juyq avtokólik bar. Ony tek QZ tanbasyna ózgertu bizge shamamen 44 mlrd. tengege týsedi eken. Búl jerde internettik domendi qosyp túrghan joqpyz. Tek mashinanyng nómirin ózgertuge 44 mlrd. tenge ketedi. Ol qarjymen biz eki jylda latyngha tolyq kóship, qazaq tilinde IT baghdarlamalaryn jasap alugha bolady. Ýshinshiden, erejesi bekitilip, әdistemelik qúral jazylsa kez-kelgen adam K - tanbasyn Q dep oqugha daghdylanady.

– Assalaumaghaleykým, Areke, siz basqaratyn "Bayqadam" holdingi aksionerlik qogham ba? Onyng aksionerler sany nesheu? Holding qanday qyzmettermen ainalysady?

– "Baikadam" holdingining qúrylymy aksionerlik qogham emes. Negizin qalaushy jeke dara ózim. Qazirgi tanda qúrylys, energetika jәne konsaltingtik qyzmetter kórsetumen ainalasady.

– Latyn tili qazaq tilin joigha bastaytyn qadam degenmen kelisesiz be?

– Kelispeymin. Kerisinshe, latyn grafikasyna ótu – tilimizding BÚÚ-daghy әlemdik alty tilmen bәsekelestigin arttyrady jәne memleketimizding damuyna zor yqpal etpek.

- Rushyldyqqa qalay qaraysyz? Rushylsyz ba?

 – Tegin bilmegen teksiz. Degenmen, rushyldyq mәselesi XXI ghasyrda aktualdy emes.

- Latyn tiline kóshkende neden útamyz, neden útylamyz?

– Eshteneden útylmaymyz. Útatynymyz – әlemde qazaq halqynyng bәsekelestigi kýrt artpaq. 

–Qazaq tarihynyng jazyluyna kóniliniz tola ma? Qanday tarihshylardyng enbekterin oqisyz? Jastar ýshin óziniz oqyp jatqan kitaptardyng bir qatar tizimin osy jerge jariyalasanyz.

–Qazaq halqynyng konseptualdy tarihyn kórgenim joq. Jeke dara tarihy taqyrypqa jazyp jýrgen aghalarymyz bar. Onyng ishinde oqitynym Múhtar Maghauin men Talasbek Ásemqúlov.

- Filologiyadan habarynyz bar ma?

– Abylayhan atyndaghy Álem tilderi jәne Halyqaralyq qatynastar uniyversiytetining roman-german filologiyasy fakulitetining aghylshyn filologiyasyn tәmәmdaghandyqtan filologiya ghylymyn bir kisidey bilemin.

- Latyn әlipbiyin jasaumen Til instituty ainalyspay ma? Nege basynyzdy auyrtyp jýrsiz? JALGhAS.

– Áriyne, atalghan mәsele Til institutynyng tikeley mindeti. Sonday-aq kez kelgen adam óz núsqasyn úsynugha erikti. Úsynys bizden, tandau sizden.

– "J" tanbasyn - Y dep alyp, "J" tanbasyn nege ZH dep almaymyz. Múnday da tәjiriybe bar ghoy? Aydos.

– Aydos, búl tәjiriybenizben tanyspyz. Europanyng keybir memleketterinde kezdesedi. Biraq, "J" tanbasyn - Y dep alyp, "J" tanbasyn ZH degendegi múqtajdyq nede? Taghy bir әripti qos tanbamen jazyp, jazuymyzdy kýrdelendiru me? Meninshe, búl artyq shyghyn.

– Arman myrza!"Gh" tanbasyn nege "ğ" men bilgilemeymiz? Maghan týrikting әlipbii únaydy? Dulat.

– Sol siz únatatyn týrikting әlipbiyinde «Gh» - "ğ" әrpi anyq dybystalmaydy. Búl keyin atalghan әripting joyyluyna alyp keledi. Onyng ýstine, Qazaqstan – Týrkiya, Týrkiya – Qazaqstan emes...

– Ýndestik zanyn bizde 5 klasta ótkizedi, Sender ony 1 synyptyng oqushysyna qalay ýiretpeksinder.

– 1912 jyly Ahmet Baytúrsynov arab әlipbiyine negizdelgen qazaq jazuyna alghash ret reforma jasap jazu tarihynda «jana emle» (tóte jazu) dep atalatyn әlipbiyin jaryqqa shyghardy. Búl 1913 jyldan bastap 1929 jylgha deyin kenestik mektepterde qoldanyldy. Qytaydaghy qazaqtar әli kýnge deyin qoldanyp keledi.

A.Baytúrsynúlynyng әlipbii 33 әripten jәne 34-shi túrghan tanba – dәieksheden (ء) túrady. Búl dәiekshe jinishkertu belgisi, bylaysha aitqanda ózinen keyin túrghan juan dauysty dybystardy yaghny «a», «o», «ú», «y» dybystaryn jinishkertip «ә», «ó», «ý», «i» dybystaryna ainaldyrady (ا => ءا, و => ءو, ۇ => ءۇ ى => ءى), zer salyp qaraytyn bolsanyz juan jәne jinishke әripter birdey, tek dәiekshemen (ء) ózgeshelenedi Osy zandylyq endi bizding núsqada da oryn alghan. Bayqadam núsqasyna sәikes dәiekshe « ' » tanbasymen tanbalanady. Búl jerdede dәiekshe tek juan dauysty dybystar «a», «o», «ú», «y» -lardy jinishkertip «ә», «ó», «ý», «i» dybystaryna ainaldyru maqsatynda qoldanylady. Naqtylap bizding núsqa boyynsha jazsam, a => a’ , o => o’ , u => u’ , y => y’ bolyp ózgeredi. Osy jerde eskere ketetin jayt – Baytúrsynúly әlipbiyindegi dәiekshening qong erejesi múndada saqtalady. Yaghny «k», «g», «e» dybystary bar sózderge dәiekshe qoyylmaydy, óitkeni ol dybystar sózdi dәiekshesizde jinishke qylyp túrady. Búl zandylyqty qysqasha myna júmbaqqa syidyrugha bolady:

«K»-ni kórse yrghidy,
«G»-ni kórse syrghidy.
«E»-bar jerge baspaydy,
Ózge jerden qashpaydy.

Júmbaqtyng sheshui dәiekshe (ء nemese ’). Osyny este ústaghan adam dәiekshe qoidan janylmaydy. Múny 1-synyptyng oqushysyna jattatyp qoysanyz boldy. Mysaly, "ógiz" degen sózdi tóte jazumen jazghanda "ogyz" («ءوگىز» emes «وگىز») bolyp jazylady, "semiz" degen sózde "semyz" («ءسەمىز» emes «سەمىز») bolyp jazylady, jogharydaghy júmbaqta aitylghanday "dәiekshe" týsip qalady. Búl sózdi qazirge deyin tóte jazudy qoldanyp jýrgen birde bir qazaq "ogyz" nemese "semyz" dep oqyghan emes, yaghny búdan eshqandayda shatasu jәne qazaq tilining búzyluy nemese shúbarlanu tuyndamaydy degen sóz.

–Álipbiyimizdi nege týrik әlipbii negizinde jasamaymyz, tek 2-3 әripti qosyp. Biz bolashaqta ýlken Týrik memleketin qúryp biriguimiz kerek. Al, 26 tanba bizdi alystatady.

– Búl súraqqa jogharyda jauap berdik. Qaytalasaq, jalpy birigu degeniniz dúrys. Biraq, siz ózinizge «Nege biz týrikting (Týrkiyanyn) qoltyghyna baryp tyghyluymyz kerek? Nege olar bizge kelip birikpeske? Nege, olar biz úsynghan әlipbiydi qabyldamasqa?» degen súraq qoyyp kórdiniz be? Meninshe, mәselege osy túrghydan kelgen dúrys.

–Sizge jalpy latyn әlipbiyin jasaugha kim rúqsat berdi. Álipbiydi tek til mamany jasasyn. Shymshyq soysa da qasapshy ózi soysyn degen. Sondyqtan, bas tartynyz.

– Búl súraqqa jogharyda jauap bergem.

–Latyngha 2025 jyly ótemiz dedi. Nege asyghyp jatsyzdar. Uaqyt bar emes pe? Izgi niyetpen Aykerim.

 – Aykerim, XXI ghasyrda jogharghy bәsekelestikting negizi kórsetkishterining biri uaqytty iygeru. Neghúrlym osy mәseleni tez sheshsek, soghúrlym bәsekelestigimiz artpaq.

–Jaghympazdyq qoghamdy algha bastyrmaydy,Jaghympazdyqtyqty qúrtu joldaryn aityp berseniz?

- Jaghympaz bolghan emespin. Sol sebepti onymen kýresu jolyn bilmeymin.

– 2015 jyldan bastap elimizde 12 jyldyq oqu sistemasy engiziledi deydi. Soghan qalay qaraysyz?

–  Atam qazaqta «Óser elding balasy on besinde baspyn der, ósher elding balasy otyzynda jaspyn der» degen sóz bar. Al 12 jyldyq oqu jýiesine keletin bolsaq, búl mәsele negizi Germaniyadan bastau alghan. Batys Europa qoghamynda ghylymy tehnikalyq progresting nәtiyjesinde ónerkәsip oryndary barynsha avtomattandyrylghan. Sol sebepti adam kýshine múqtajdyq ketip, jappay júmyssyzdyq belen aldy. Germaniya ýkimeti orta bilim beru merzimin 12 jylgha sozu arqyly júmyssyzdyq mәselesin sheshudi kózdegen. Alayda, júmys kýshine tapshy biz ýshin 10 jyldyq oqu jýiesimen shektelip, adam kapitalyn barynsha tiyimdi paydalanghanymyz dúrys.

- Sizderding núsqalarynyz ótpey qalsa, myna jýristeriniz bos әureshilik emes pe?

–Bizde onday senimsizdik joq.

- Latyngha orys tilining yqpalynan qútylu ýshin kóship jatyrmyz ba? Jalpy ne ýshin kóship jatyrmyz?

– Birinshiden, latyngha kóshu әlemdik bәsekelestikke qabiletimiz ben әleuetimizdi arttyrady.  Ekinshiden, orys tilin bilgen artyqtyq etpeydi.

- 2025 jyly latyngha kóshemiz deydi. Búl úzaq uaqyt әriyne. Degenmen, búl bastama toqtap qalmay ma?

–Latyngha kóshu zaman talaby bolghandyqtan, erte me, kesh pe ótetinimiz haq. Múndaghy basty mәsele tiyimdi núsqamen der kezinde ótu.

– Ózbekstan tәuelsizdik ala sala latyn әlipbiyine kóshti. Olardyng útqany ne útylghany ne? Jiyrma jyl ótti, latyn alifaviytinde jazyp kele jatqanyna. Biraq jetistigin kóre almay otyrmyz. Halqy sauatsyzdanyp ketken joq pa? – Ózbekstan songhy on bes jylda alfaviytin alty ret ózgertken. Onyng sebebi qoghamnyng pikirin súrap jatpay, bes-alty ghalymdy (tek til mamandaryn) Tashkentke jinap alyp, qabylday salghannyng kesiri. Qazir endi eki jyl sayyn bir týzetu engizip jatyr. Halqynyng sauatsyzdanghanyn tek latyn әlipbiyining saldarynan ghana emes, oghan kóshu reformasynyng dúrys jýrgizilmeuinen, әleumettik-ekonomikalyq mәselelerden izdegen jón.

– Aghylshyn tilin qay klastan bastap ótken dúrys dep oilaysyz. Sebebi, latyn әlipbii enetin bolsa, 1 synyp oqushysyna latyn grafikasyndaghy qazaq tili men aghylshyn tilin qatar oquy shatasushylyqqa әkelip soqpay ma? Sebebi, qazaq tilindegi a dybysyn aghylshynsha "ey" dep oqyp, ýirenip ketpey me?

– Latyn әlipbiyine kóshu – aghylshyn tilin ýirenudi jenildetpese, qiyndatpaytyny anyq. Sebebi, birdey grafika aghylshyn tilin tez iygeruge jәrdemdesedi. Orys tilin ýirengen bala birdey kirill grafikasy bolsa da, әripterdi shatastyrmaydy ghoy. Demek, búl orynsyz qauip...

– Latyn tilin kanondyq til deydi. Yaghni, diny kitaptar men diny zandylyqtar jazylghan til. Arab tili de kanondyq til. Qúran týsken. Evrey tili de kanondyq til. Talmud týsken. Latyn tiline ótu hristiandanudyng bir týri emes pe?

– Orynsyz kýmәn. Sebebi, qansha jyldan beri latyn grafikasyn qabyldaghan Týrkiya, Ózbekstan, Ázirbayjan syndy memleketterding tek osy latyn әlipbesining kesirinen hristiandanyp bara jatyr degen derek joq.

– 12 jyldyq mektep sistemasy bizge kerek pe? Búl latyn jazuyn ýirenu ýshin qosyp jatyr ma? Medisinada latyn tilin ýirenu ýshin 1 jyl oqidy eken. Sol siyaqty latyngha ótu ýshin 11 jyldyq mektep 12 jyldyqqa ainalyp jatyr ma?

 – Latyn qarpine kóshuding orta bilim jýiesin 12 jyldyqqa kóshiru reformasyna qatysy joq. Al, medisinalyq JOO-na kelsek, latyngha kóshsek, qayta ondaghy latyn tilin oqugha ketetin uaqytty ýnemdeuge bolar edi. – 26 әripke syighyzamyz dep qazaq tiline tәn ә, ó, ú, ý, ng sekildi dybystardy reformalap jibergen joqsyzdar ma? Búlardy qalay jazamyz? Qalay oqylady? Osyny týsindirip jiberseniz.

– Songhy kezdegi latyn tiline qatysty qoghamdyq pikirlerdi saralap shyqsanyz bir nәrse belgili bolady. Ol – tiyimdisi 26 әrip degen pikir. Tipti Til bilimi instituty dayarlaghan núsqanyng da bireui  - 26 tanbada dayyndalghan. Yaghni, basty standart - 26 tanba. Ekinshiden, biz Ahmet Baytúrsynúlynyng әlipbiyin negizge aldyq. Onda 24 dybys berilgen. Sondyqtan, 24 dybys 26 tanbagha siyady. Tipti, Q.Júbanov jasaghan әlipbiydi alsanyz onda 19 dybys berilgen. Yaghni, ekinshi belgili bolghany, qazaq tilining dybystary 26 tanbagha onay siyady. Ýshinshiden, bizding núsqada tek ә, ó, i, ý dybystary ghana jeke tanba etip berilmegen. Sebebi, Baytúrsynúly da óz әlipbiyinde búl tórt dybysty synar nemese jasyryn dauysty dybystar retinde ataydy. Yaghni, "ә" - ni "a" dybysynyn, "ó" -ni "o" dybysynyn, "ý" -ni "ú" dybysynyn, "i" -ni "y" dybysynyng synary etip kórsetken. Sondyqtan, búl dybystargha jeke tanba bergenimiz joq. A men ә, o men ó, y men i, ú men ý bir tanbamen belgilendi. Olardy sóz ishinde ýndestik zany arqyly anyqtaymyz. Sebebi, ýndestik zanyna sәikes juan dybystar juan dybystarmen, jinishke dybystar tek jinishke dybystarmen qatar keledi. Al, ә, i, ý, ó dybystary qazaq tilining zandylyghyna say eshqashan juan dybystarmen qatar kelmeydi. Sondyqtan, olardyng tanbasy a, o, ú, y dybystarymen bir bolghanymen onay aiyrasyz. Tórtinshiden, eger sóz ishinde K, G, E dybystary kezdesetin bolsa, osy dybystargha jalghanatyn barlyq dybystar jinishke bolady. Soghan sәikes, osy dybystar kezdesken sózde A, O, Y, U әripteri avtomatty týrde Á, Ó, I, Ý bolyp oqylady. Al, búl K, G, E dybystary kezdespeytin jerde Á, Ó, I, Ý kezdesip qalyp jatsa (әdette birikken, kirikken, kirme cózder, jalqy esimder t.s.s.) alghashqy buyngha dәiekshe (‘) qoyamyz.

– Arman, latyn qaripine qazaqtildiler kóshedi degen ne sóz? Osynday da ókimettik ústanym bolady ma eken? Búl degen halyqty ashyqtan-ashyq ekige bólu emese pe? Kóz aldynyzgha elestetinizshi: qazaqtildiler latynsha jazyp, latyn qarpinde oqyp jýremiz. Orystildiler sol bayaghy kiriliisada qala beredi. Tarazynyng qay basy tartyp ketui mýmkin?

– Múnyng qyzyq jeri de osynda. Bizder qazaq tildiler latyngha kóship ketetin bolsa, 1C sekildi barlyq buhgalterlik esep beru, SONO sekildi salyq tóleu baghdarlamalary latyn tilinde jazylyp ketken son, kerisinshe býkil mekemeler sol latyn әlipbiyindegi qazaq tiline ózdiginen kóship ketedi.

- Balagha aghylshyn tilin 1-klasctan bastap oqytu degenge qalay qaraysyz?

– Orta ghasyrlarda Batys elderindegi aristokrattar óz balalaryn tәrbiyeleu men birneshe shet tilderin ýiretudi erte jastan qolgha alghan.

- Qanshama oqulyqtar, qanshama ghylymi, әdeby kitaptar bar. Bәrin latyn jazuyna ótkende qalay kóshiremiz?

– Negizi biz arhivke alandaymyz. Mәselen, Últtyq kitaphananyng qorynda mening biluimshe, alty milliongha juyq kitap bar. Alty million kitaptyng bәri qoldan-qolgha týspey oqylady degenge senu qiyn. Onyng qanshasyna kenestik solaqay sayasat yqpal etken. Jastarymyzdy tәrbiyeleytin birshama biren-saran klassikterimizding shygharmalary bolmasa, kóbine olardy qyzyqtyratyn óz mamandyghyna qajetti dýniyeler ghana. Óitkeni, ol sol sala boyynsha, óz nanyn tauyp jeydi. Arhivti audaru mәselesine keler bolsaq, jana  tehnologiya damyghan uaqytta ol kitaptardy  skanermen tez audara alasyz. Mәsele, joghalyp ketpeude emes. Mәsele, tútynushyda. Kez kelgen kirill qarpinen latyngha bir sәtte audarugha bolady. Eger IT mamanyna habarlasyp,  «kitapty qansha uaqytta audarasyn» dep súrar bolsanyz, «5-10 minutta» dep jauap berer edi.

- Latyn jazuyna ótu úrpaqty mәngýrttendiredi degenmen kelisesiz be?

– Kelispeymin.

- Atanyzdyng atyn qaldyrudyng jaqsy amalyn taptym dep oilaysyz ba?

– Damyghan batys qoghamynda Adidas, Benz, Maybach, Porsche, Nestle syndy óz kәsipterinde jetistikke jetken túlghalardyng tegi brendke ainalu qalypty jaghday. Áriyne, bizde búl mәselege kózqaras әrqily. Alayda at qaldyru, yaky ózimdi nasihattaudan tughan oy dep oilasanyz qatty qatelesesiz. Latyn qarpine auysu mening jeke basymnyng ghana sharuasy emes, Elbasy aitqanday jalpyhalyqtyq júmys. Qazaq halqynyng da ózining tól әlipbii boluy tiyis. Mәselege sol túrghydan kelgen dúrys. 

- Sizdi Stiyven Djobsqa elikteydi deydi? Ras pa? Búl jeke, taqyryptan tys súraq!?

– Jaqsydan ýiren – jamannan jiyren.

- Qoghamdyq talqy Sizding núsqanyzdy qalay qabyldap jatyr.

– Osy jyldyng 24 qazanynan bastap, әleumettik jelide jobamyzdy talqylaugha úsyndyq. Kýnine birneshe pikirler aitylyp jatyr. Qoldaushylar óte kóp. Qarsy pikir bildirgender de bar. Onyng ózi ghylymy praktikagha negizdelmegen saualdar tónireginde.

–  Namaz oqisyz ba?

– Diniy-senim prinsipterin ústanu әr adamnyng jeke mәselesi.

– Arman myrza! Qazaq tilinide 42 әrip bar. Ony 26 tanbagha qalay syidyrdynyzdar?

– Búl súraqqa jogharyda jauap berildi.

– Areke! H-tanbasy ne ýshin kerek? Oilanyp taba almay otyrmyn onymen kanday sózder jazylady eken?

– H, V, F tanbalary bizge birinshiden, matematikalyq, geometriyalyq jәne fizikalyq syndy naqty ghylymdardyng formulalaryn, ólshem birlikterin tanbalaghanda qajet. Ekinshiden, Lexus, Texaco, Volvo, Ferrari sekildi halyqaralyq brendterdi jazghanda qoldanamyz.

– "W" tanbasymen nege "U" belgilengen. "U"-dy "U" - tanbamen belgilesek bolmady ma?

– W tanbasymen U әrpin belgileu halyqaralyq tәjiriybede bar. Mysaly, aghylshynnyng Watch, Wolf degen sózderining bәri «Uatch», «Uolf» bolyp oqylady.  Al, U әrpin qazaqsha Ú/Ý әripterin tanbalaugha paydalanamyz.

– Sizding әlipbiyde "h" dybys nege joq. Ony "h" dybysymen bergensiz be? Qaharman, aidahar, Gauhar, Jauhar degen sózderdi qalay jazamyz?

– H dybysy qazaq tilinde siz jazghanday qazaqqa sinisip ketken kirme sózderding ishinde ghana kezdesedi. Sondyqtan, oghan arnayy әrip arnamay, kirill qarpindegi H (latynsha h) әrpimen beremiz. Mysaly, Kaharman, aidahar, Gawhar, Jawhar.

– Qazaqtyng tól әripterin naqtylap engizu kerek. Úsynylyp otyrghan "a" men "ә", "o" men "ó", "y" men "i", "ú men "ý" әripterin bir tanbamen belgileu halyqty shatastyrady.

– Búghan qatysty jauapty jogharyda jazdym.

– Nege "K" әrpin "S" dep bergensiz. Bolatbek.

– "K" әrpining "S" bolyp tanbalanuy әlemdik tәjiriybede bar. Mysaly, aghylshyn tilining ózinde «S» әrpi «S» bolyp tek, e, u, i dauysty dybystarynyng aldynda kelgende ghana qoldanylady. Qalghan kezding bәrinde «K» bolyp oqylady. Sosa-cola, cat, close, t.b.

– Sizding әlipby boyynsha jinishke buyndargha dәiekshe beredi ekenbiz. Yaghni, (') tanbasyn. Dәiekshe kóp bolyp ketpey me? Sholpan!

– Búl súraqqa da jauap bergem. Qysqasha qaytalar bolsam, eger sóz ishinde K, G, E dybystary kezdesetin bolsa, osy dybystargha jalghanatyn barlyq dybystar jinishke bolady. Soghan sәikes, osy dybystar kezdesken sózde A, O, Y, U әripteri avtomatty týrde Á, Ó, I, Ý bolyp oqylady. Al, búl K, G, E dybystary kezdespeytin jerde Á, Ó, I, Ý kezdesip qalyp jatsa (әdette birikken, kirikken, kirme cózder, jalqy esimder t.s.s.) ALGhAShQY BUYNGhA GhANA dәiekshe (‘) qoyamyz.

– Sh dybysy qayda? Ashy, túshy sózderin qalay jazady ekensnder? ))

– Sh dybysy – qazaq tilining tól әlipbiyine «bóten» bolghandyqtan týsip qaldy. Al, siz aitqan sózder qazaq tilinde sausaqpen sanarlyq. Sondyqtan,  ashy, tushy bolyp jazylady. Qalay oqylatyny transkripsiyada anyq jazylady. Eki sóz bolghandyqtan jattap alamyz.

– Cizding núsqanyz boyynsha soz, dep jazdym. Múny coz dep oqyp jýrmeymiz be? Dәiekshe qay jaghynda túrady. "So'z" de me "soz'" - de ma? Erkebúlan B.Q

– Erkebúlan, sóz – «soz’» bolyp jazylady.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»