Senbi, 23 Qarasha 2024
889 0 pikir 21 Mausym, 2024 saghat 15:29

Ýkimetting 2023 jylghy budjetting atqaryluy turaly esebi boyynsha «Aq jol» fraksiyasynyng ústanymy

Suret: akzhol.kz

(Parlament Palatalarynyng birlesken otyrysyndaghy "Aq jol" fraksiyasynyng mәlimdemesi)

«Aq jol» fraksiyasy ýkimetting 2023 jylghy Esebine qarsy dauys beredi.

Birinshiden, búl budjet kiristerin qamtamasyz etudegi tolyq sәtsizdik.

Mәselen, 2023 jylgha arnalghan salyq týsimderi jospar boyynsha 14,3 trln. bola túra 13 trln. nemese jospardyng 90% ghana qúraghan.

Búl rette onyng 3 trilliony kәsiporyndardan avanstyq tólem týrinde alynghan, yaghni, olardyng әli týspegen tabysy arqyly qamtamasyz etilgen. Avanstyq tólemderdi esepke almaghanda budjetting salyq týsimderi nebәri 10 trln, yaghny jospardyng 70% qúrady. 

Búl ekonomika men biznesimizding naqty tólem qabilettiligi jәne jaghdayynyng shynayy kórsetkishi - sheneunikterding qúrghaq sózining 70% ghana.

2023 jyly qosylghan qún salyghyn qaytaru 2 esege azayyp, songhy 9 jyldaghy eng nashar nәtiyjeni kórsetti. Qosylghan qún salyghyn qaytaru boyynsha budjet qaryzy jyl qortyndysy boyynsha 594 mlrd tengeni qúrady.

Yaghni, 2023 jylghy salyq sayasaty budjetting josparlanghan kiristiligin qamtamasyz ete almauymen qatar, kәsiporyndardyng mýddelerine eleuli ziyan keltirip, ainalymdaghy qarjyny "qatyryp qoydy".

Últtyq bankting bazalyq mólsherlemesin eskeretin bolsaq, onda 3 trillion avanstyq KTS pen 600 milliardqa juyq keshiktirilgen qosylghan qún salyghynan biznesting shartty shyghyny, bizding baghalauymyzsha, 300 milliard tengege deyin jetken.

Múnday amaldardyng tikeley nәtiyjesi biyl, 1 toqsanda budjettik mindettemelerding qatty tómendeui sanalady, sebebi aqsha aldyn ala alynyp qoyghan.

2023 jyldyng budjeti, sonday-aq, jana bereshekter esebinen qamtamasyz etilgen.

Biraq, bereshek degening "qaqpan" sekildi, oghan kiru – bir tenge túrsa, shyqqanyn - eki.

3 jyl ishinde olargha qyzmet kórsetu qúny eki ese ósken, 2023 jyly búl maqsatqa 4 trillion 258 milliard tenge nemese barlyq shiykizattyq emes týsimderding ýshten biri derligi baghyttalghan;

Bótenning aqshasyn uaqytsha alsan, óz aqshandy birjola beresin.

  • Bizding synymyzdyng ekinshi sebebi - Ýkimetting shyghys sayasatynyng sozylmaly sipatqa ie bolghan ekiúdaylyghy: qymbat baghdarlamalargha júmsalatyn shyghyndardyng artuy jәne shynayy sektordy qarjylandyrudyng qysqaruy. 

Songhy 10 jylda budjet shyghystaryndaghy shynayy sektordyng ýlesi bir jarym esege, al damu budjetterining ýlesi tipti eki esege qysqardy.

Budjet shyghystarynyng ornyn toltyru әleueti qalpyna keltirilmey, kerisinshe ysyrap bolyp jatyr dese de bolady.

Óndeu salasynyng 4,1%-gha ósui kónilge ýmit úyalatady.

Biraq búl salanyng 50%-gha juyghyn metallurgiya, metall óndeu jәne múnay óndeu, taghy 5%-yn ún jәne nan óndiru.

Yaghni, bizding óndeu ónerkәsibimiz negizinen tabighy shiykizattyng alghashqy óndeui ghana, al jappay kýrdeli jәne tehnologiyalyq ónimdi dayyndaudyng auyly әli de alys.

Oghan qosa, búl kórsetkishte kórshilerge jasalatyn jasyryn reeksport pen jinaqtalatyn tehnikanyng asyra baghalanghan ishki qúnynyng ýlesi qanshalyqty ekeni belgisiz.

Preziydent Q.Toqaevtyng mashina jasauda jinaqtauyshtardy shaghyn týiindi jinaqtau men otandyq óndiruge kóshu mindetin qoiy kezdeysoq emes.

Jeke kәsiporyndar búl tәsildi qazirding ózinde jýzege asyruda, biraq ol ónerkәsiptik óndiristing barlyq spektri boyynsha memleketting jalpy qatang talabyna ainaluy kerek.

  • Ýshinshi sebep: memlekettik kәsiporyndardyng parazittik róli.

Kvaziymemlekettik sektor jalpy ishki ónimning shamamen 40% qúraydy, biraq onyng jalpy qosylghan qúnynyng ýlesi nebәri 14%.

Kvaziymemlekettik sektordy qarjylandyru qúrylymynda memlekettik qarjy 80% qúrasa, al naryqtan týsetini nebary 20%-dan aspaydy.

Kvaziymemlekettik sektordaghy satyp alulardyng sybaylas jemqorlyq faktileri bólek mәsele. Olar memlekettik satyp alu kóleminen eki ese kóp jәne 3 trillion 800 milliard tengeni qúraydy. Keybir derekterge sýiensek, sybaylas jemqorlyq qylmystarynyng 80 payyzy osy salada jasalady.

Oghan qosa, 2023 jyly bir kózden satyp alu kólemi (yaghni, bәsekelesterden jabyq jәne maksimaldy bagha boyynsha) 3,3 ese ósip, 2 trln tengege jetti jәne kvaziymemlekettik sektordaghy shyghystardyng negizgi әdisine ainaldy.

Bir kózden satyp alulardy týbegeyli tyy kerek.

Boryshtyq jýktemeni qalyptastyruda da kvaziymemlekettik sektor orasan zor ról atqarady: mәselen, bes jyl ishinde memlekettik budjet kvaziymemlekettik kәsiporyndardyng 480 mlrd tenge qaryzyn ótedi. Al 2023 jylghy derekterge qaraghanda, búl ýrdis tek ósude.

2023 jyly diviydend retinde kvaziymemlekettik sektor budjetke 1trln 380 mlrd tenge audardy, onyng 1 trln 26 mlrd Últtyq bankting «Qazmúnaygaz» últtyq kompaniyasynyng aksiyalaryn satyp aluynyng nәtiyjesi.

Memlekettik organnyng Últtyq qordyng qarajatyna onsyz da memleket qúrghan jәne memleketke tiyesili kompaniyanyng aksiyalaryn satyp aluy – qoghamda týrli súraqtar tudyruda, bizding oiymyzsha, búl Parlamentte bólek talqylaudy qajet etedi.

Onyng ýstine juyrda «Qazatomónerkәsip» últtyq kompaniyasyna qatysty da osynday sheshim jariyalandy.

«Aq jol» dempartiyasy memlekettik organdar últtyq kompaniyalardyng aksiyalaryn satyp almasa da, olardyng barlyghy týsken paydany budjetke baghyttaugha mindetti ekenine senimdi.

Bizding fraksiya Mәjiliste talqylanyp jatqan Budjet kodeksining jobasyna osynday úsynys joldady jәne biz óz ústanymyzdan qaytpaymyz.

Al QMG-ny satyp aludan týsken diviydendterdi esepke almaghanda, kvaziymemlekettik sektor subektileri 2023 jyly budjetke nebәri 260 mlrd tenge qaytardy, yaghni, taza tabystyng tek 10%-y ghana, búl memleket pen qoghamdy kemsitu dep esepteymiz.

  • Halyqtyng qarjysyn paydalanudaghy osy jәne ózge de kemshilikterding qaytalanuy, sonday-aq Preziydent Q.Toqaevtyng konstitusiyalyq reformasyn jýzege asyru maqsatynda «Aq jol» fraksiyasy Joghary esep palatasy anyqtaghan budjettik búzushylyqtar men sybaylas jemqorlyq faktileri boyynsha Mәjiliske Parlamenttik tergeu jýrgizu qúqyghyn berudi úsynady.

Jogharyda aitylghandardy negizge ala otyryp, «Aq jol» dempartiyasy búrynghy Ýkimetting 2023 jylgha arnalghan júmysyn qanaghattanarlyqsyz dep sanap, úsynylghan Esepke QARSY dauys berdi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5385