«Qazaytys» degen sayt men jazbaghan maqalany men jazdy qylyp birdene jariyalapty. Atalghan sayttyng aituyna qaraghanda, men músylmangha qas, elge jaulyq saghynyp jýrgen pighyly las adam kórinemin. Shirigen bay ekenmin. Ýkimetten aqshany kýrep alyp syrttyng sózin sóilep, soyylyn soghady ekenmin. Pәlelayda-shәlelay, pәlen-pәshtuen, iy.t.  Sodan Úlarbek Núrghalym degen bauyryma habarlastym(«Qazaytystyn» bas redaktory). Mәn-jaydy aittym. «Qazaytystyn» banneri túrghan (osy sayt tanylsynshy, «Abaydyn» oqyrmany «Qazaytysty» da qarap otyrsynshy degen yqylasymyz edi) «Abaygha» qonyrau shalyp, Ómirjan dosynnan «Múrtynan aiyrylyp, saqaly ghana qalghan aitystan nege mәn ketti?» (http://old.abai.kz/node/41176)  atty maqalanyng shyn avtoryn súrap almadyng ba?» dep biraz keyidim.

Sózding qysqasy, Úlarbek jansaq ketkenderin týsinip jigitshe sheshim qabylday ma, әlde ózimdiki dúrys dep ózeurep otyryp ala ma, ony ózi biledi. Men mynany aitamyn:

1. Birinshiden, aqtaludan aulaqpyn, biraq aitystyng «múrty» men «saqalyna» qatysty maqalanyng avtory men emespin. Men jәne maqalanyng jauapkershiliginen jaltaryp, aty-jónin jasyryp-jabatyn adam emespin.

«Qazaytys» degen sayt men jazbaghan maqalany men jazdy qylyp birdene jariyalapty. Atalghan sayttyng aituyna qaraghanda, men músylmangha qas, elge jaulyq saghynyp jýrgen pighyly las adam kórinemin. Shirigen bay ekenmin. Ýkimetten aqshany kýrep alyp syrttyng sózin sóilep, soyylyn soghady ekenmin. Pәlelayda-shәlelay, pәlen-pәshtuen, iy.t.  Sodan Úlarbek Núrghalym degen bauyryma habarlastym(«Qazaytystyn» bas redaktory). Mәn-jaydy aittym. «Qazaytystyn» banneri túrghan (osy sayt tanylsynshy, «Abaydyn» oqyrmany «Qazaytysty» da qarap otyrsynshy degen yqylasymyz edi) «Abaygha» qonyrau shalyp, Ómirjan dosynnan «Múrtynan aiyrylyp, saqaly ghana qalghan aitystan nege mәn ketti?» (http://old.abai.kz/node/41176)  atty maqalanyng shyn avtoryn súrap almadyng ba?» dep biraz keyidim.

Sózding qysqasy, Úlarbek jansaq ketkenderin týsinip jigitshe sheshim qabylday ma, әlde ózimdiki dúrys dep ózeurep otyryp ala ma, ony ózi biledi. Men mynany aitamyn:

1. Birinshiden, aqtaludan aulaqpyn, biraq aitystyng «múrty» men «saqalyna» qatysty maqalanyng avtory men emespin. Men jәne maqalanyng jauapkershiliginen jaltaryp, aty-jónin jasyryp-jabatyn adam emespin.

2. Ekinshiden, «Abay.kz» «Abay.kz» bolghaly bireuding kókeyin tesken oigha jegilip, jat pighyldyng múrat-maqsatyna júmys jasaghan joq. Ras, maqala avtorlary artyq-kem aityp qalady. Biraq, biz soghan oray ekinshi taraptyng sóz aluyna, pikir bildiruine mýmkindik tudyryp otyramyz. Qoghamda pikir qayshylyghy, kózqaras aluandyghy degen bolyp túrady. Ony jariya etu – «elge jaulyq saghynu» emes, el ishin alatayday býldiru emes. Shyndyq әrkimde bar. Aqiqat ghana jalqy. Aqiqatty tanu ýshin aqiqatqa aparar joldyng әngimesi aityluy kerek. Biz bәrimiz qoghamnyng mazmúnyn, uaqyttyng bolmysyn oy eleginen ótkize otyryp eseyemiz. Oigha jetemiz. Baylam jasaymyz. Mәselening mәn-jayyn úghynamyz. Nәrsening aq-qarasyn aiyramyz. Sondyqtan Úlarbek Núrghalym «aytyspen aitysqangha» dep aidalagha laqpay aldymen maqala avtoryn anyqtap alyp oghan qarsy uәj aitqanda, aitqany aitqan kýiinde, degeni degen kýiinde «Abayda» mindetti týrde jariya kóretin edi.

3. Ýshinshiden, «Abay» men «Masada» jaryq kóretin maqalalargha baylanysty jazylatyn pikirlerdi redaksiya qyzmetkerleri úiymdastyrmaydy. Múnda da qily sózder, qynyr oilar, qisyq әngimeler aitylady, әriyne. Sol sebepti bizding Ómirjan Ábdihalyq balasy auzynan aq it kirip, kók it shyghatyndardy tyiyp otyrugha tyrysady. Alayda, bәrine birdey ýlgere bermeydi. Óitkeni bizde múraghattaghy materialdar da oqylyp, talqylanyp jatady. Sonday kezderde biz tanityn, tipti tanymaytyn adamdar qonyrau shalyp «әne bir pikir qatty ketip qalypty, alyp tastaugha bolady ma eken?» dep ótinish bildiredi. Biz eshkimge jau emespiz, biz de et pen sýiekten, quanatyn, uanatyn jýrekten jaralghan janbyz. Bireudi naqaq kýidiruge óz basym mýlde qarsy adammyn. «Alyp tastashy» degen sózding «ayaghyn aspannan keltiremiz». Joyamyz. Osy bir qarapayym qatynastyng úshyghyna jetpegendikten keybir aghayyn bizge, anyghy – maghan ala kóz bolyp jýr.

4. ... Alayda, әldekimning ókpesi qabynyp, óti jarylady eken dep «Abai.kz»aqparattyq portaly alghan betinen qaytpaydy. Elding jayyn ekpindey sóilep, enirete jazsaq Egiypetke, kem-ketikti sýlkiyte kórsetip, sýirey jazsaq Sýriyagha, t.b. ainalyp irgemiz shayqalyp, ishkenimiz – irin, jegenimiz – jelim bolyp azyp-tozyp ketemiz degen qosýrey, qorqaq oy men  qortyq týsinikting qotanynda omalyp otyra almaymyz. Elimizding babalar zamanynan beri myzghymaghan birligi men Zamanauy Qazaqstan memleketining arhiytektory – Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng tirligine senbeytinder ghana aldy-artyn tyghyndap qoyyp, tympiyp jýre bersin. Memleketting býgini men bolashaghyna senbeytinder, azdy-kemdi mәseleni kóre túryp kórmeytinder ghana «oybay, ýndeme!» deytin ýndemes oiyndy eremek qylady. Teginde bar ghoy, qoryqsang ýndemesten – qoryq. Jau jaulyghyn jariya etpeydi, ýndemey jasaydy. Bizding jaghdayymyzda ekining biri: ne ýnsizdik tanytu, ne jalabandap jarysa maqtau.

Biz ózimiz ólgenshe jaqsy kóretin qazaq memleketinde ómir sýrip kelemiz. Zaman bizdiki, qogham bizdiki. Sondyqtan búl qoghamnyng jaqsysyna tasynyp, jamanyna janymyz auyrady. Óitkeni osy eldin, osy qoghamnyng azamatymyz. Al, «qoghamnan hayuan ghana syrt túrady» (DJ. Neru). Demek, ishinara dizayndik ózgerister bolmasa, «Abaydyn»  aqparat maydanyndaghy belsendiligi, әbjildigi jarqyray týspese, jabyranqy tartpaydy.

Jana ghasyrdyng alghashqy mýshelin artqa tastadyq. Kýntizbede jana jyldyn, jang kýnning paraghy ashyldy. Aybarlan, Alash! Abayshyl, alashshyl bol!

Abai.kz