Ótken jylghy Til bilimi salasyndaghy eng ýlken janalyq әri eleuli enbek - «Qazaq sózdigi» ekendigi dausyz. Osy sózdik arqyly tilimizge tiyesili sózdik qorgha 106000 atau sóz ben 48,3 myng sóz tirkesi resmy әri ghylymy týrde tirkeldi. Búl sózdik týrki tilderining arasynda qazaq tilin eng bay leksikalyq qorgha ie ekenin pash etti.

Bir tomdyq alyp sózdikting qalyndyghy – 6,5sm, eni – 21,5 sm, úzyndyghy – 26,5 sm. Bet sany - 1488. Atalghan kitaptyng dayyndalyp, jaryq kóruine belgili ghalymdar: N.Uәli, Sh.Qúrmanbayúly, M.Malbaqov, R.Shoybekov, Q.Kýderinova, O.Júbaeva, A.Janabekova, A.Fazyljanova, J.Isaeva, A.Ýderbaev atsalysqan.

Desek te, múnday iri iste kemshilik bolatyny ras, ony synau ne mineu ýshin emes, sózdikti odan әri jetildiru ýshin, jýieley týsu ýshin aita ketudi jón kórdik. Bizding oiymyzsha, atalmysh sózdik keybir sózderding týsindirmesin tolyq qamtymaghan. Mәselen, «nausha» sózining búrynghy sózdikterdegi týsindirmesi molyraq әri dәlirek bolatyn: 1. Jana. 2. Jas jigit, bozbala. 3. auys. Boyshan, boyjetken, symbatty. ~ jigit (qyz).4. balighatqa tolmaghan órimdey jas.

Ótken jylghy Til bilimi salasyndaghy eng ýlken janalyq әri eleuli enbek - «Qazaq sózdigi» ekendigi dausyz. Osy sózdik arqyly tilimizge tiyesili sózdik qorgha 106000 atau sóz ben 48,3 myng sóz tirkesi resmy әri ghylymy týrde tirkeldi. Búl sózdik týrki tilderining arasynda qazaq tilin eng bay leksikalyq qorgha ie ekenin pash etti.

Bir tomdyq alyp sózdikting qalyndyghy – 6,5sm, eni – 21,5 sm, úzyndyghy – 26,5 sm. Bet sany - 1488. Atalghan kitaptyng dayyndalyp, jaryq kóruine belgili ghalymdar: N.Uәli, Sh.Qúrmanbayúly, M.Malbaqov, R.Shoybekov, Q.Kýderinova, O.Júbaeva, A.Janabekova, A.Fazyljanova, J.Isaeva, A.Ýderbaev atsalysqan.

Desek te, múnday iri iste kemshilik bolatyny ras, ony synau ne mineu ýshin emes, sózdikti odan әri jetildiru ýshin, jýieley týsu ýshin aita ketudi jón kórdik. Bizding oiymyzsha, atalmysh sózdik keybir sózderding týsindirmesin tolyq qamtymaghan. Mәselen, «nausha» sózining búrynghy sózdikterdegi týsindirmesi molyraq әri dәlirek bolatyn: 1. Jana. 2. Jas jigit, bozbala. 3. auys. Boyshan, boyjetken, symbatty. ~ jigit (qyz).4. balighatqa tolmaghan órimdey jas.

Jana sózdikte: 1. Tau baurayynda ósetin ósimdikterding bir týri (?); 2. Ekspr. Boqmúryn (?)

Al «Nau» sózining 2-týsindirmesi myiyqqa kýlki ýiiredi: daukes, jalaqor (?) Búl sózdi búrynghy sózdikte de ondyryp týsindirmegenbiz: «Qazaq tilining sózdigi» (A.Baytúrsynúly atyndaghy til bilim instituty, Almaty, 1999 j.) - Nau 1. (kóne): dau, janjal. «Nau jýrgen jerde dau jýredi» (maqal). Búl týsindirme boyynsha : «dau jýrgen jerde dau jýredi» degen janyltpashqa tap bolamyz. Al, dau men janjal sózderining nege mәndes sózderdey qatar berilgendigi de týsiniksiz: dau – janjal bola bermeydi ghoy?! Dau – sóz jýzinde bolatyn qayshylyqty әreket, bir taraptyng óz kózqarasyn, ústanymyn qorghau ýderisi bolsa, janjal – úrys-keris, tóbeles, soghys aldyndaghy jaghday, konflikt.

Shyn mәninde «nau» úghymy әldebir daudy tuyndatatyn jaghdaydy kóldeneng tartyp túr. Múny belgili ghalym, әl-farabitanushy Aqjan Mashanov («Ál-Farabiy», «Jazushy» baspasy, Almaty – 1970, 123-bet) «Naudyng basy – daudyng basy» maqalasynda:  «Aydyng toghys júldyzdarynyng tughany men batqanyn «nau» dep ataydy. Demek, nau turaly dau tuady. Ol dau astronomdar arasynda, esepshiler arasynda atam zamandardan beri qaray bitpey kele jatqan dau. Sondyqtan «nau qúrymay - dau qúrymas» degen», - dep jazyp, «naudy» tolyghynan týsindirip ótken.

Áriyne, múnday iri dýniyeni eski әdiske salyp qara júmyspen bitiru, tiyanaqtau asa qiyn. Sondyqtan osy zamanghy janashyl әdis pen tehnika kerek. Mәselen, sózderdi enbekterding elektrondyq mәtinderinen arnayy programmamen izdeu arqyly sózdi de, onyng týsindirmesin de onay tabugha bolady. Jogharydaghy kemistikterge qaraghanda, onday tehnikalyq mýmkindik qoldanylmaghan sekildi.

Jalpy, atalghan enbekti Til bilim ghylymynyng ýlken jetistigi men tilimizding baylyghyn ghylymy tirkelim arqyly pash etu dey otyryp, mynaday úsynys aitqymyz keledi:

 Atalmysh sózdikting elektrondyq núsqasyn arnayy portalgha jariyalay otyryp, sol jerde ghalym-oqyrmandardyng óz týsindirmesin qosuyna mýmkindik berilui kerek, biraq ol júmystyq núsqa retinde belgili bir merzimge jayghastyrylyp, odan әri sol eskertpeler men úsynystar negizinde taghy da sózdikti janartu, týzetu, tolyqtyru qajet. Búl akademiyalyq sózdikke degen senimdi nyghaytumen birge, ony tolyqtyryp, dәiektey týsedi, subektivizmnen qútqarady, tipti, júmys merzimin meylinshe azaytady.

Áriyne, «búl – ghylymy júmys, kez kelgenning kirisuine bolmaydy» degen uәjding bary ras. Alayda, sózdikting tynghylyqty da birjaqty mazmúndy, nәtiyjeli boluy ýshin bәrine de baru kerek. Óitkeni, enbek ghylymy toptyq bolghanmen, ony tútynatyn halyq, tútas últ. Onyng ýstine tilding memlekettik mәrtebesi baryn, onyng qoldanym ayasy keneye týskenin eskeruimiz de qajet.

Serik Erghaliy

Abai.kz