«Auylgha Sýgir keldi» dep bastalatyn tolghau termeni estimegen qazaq az bolar. Alqaly jiyn-toylarda  osy terme oryndalghan sәtte tyndarman qauymnyng arqasy qozyp, ornynan túryp kete jazdaydy.

Endeshe, osy tolghaudyng avtory Sýgir Begendikúlynyng ómirin bireu bilse, bireu bilmeydi. Sondyqtan  Sýgirding ómirbayanyna qysqasha toqtalyp ótken artyq bolmas.

        Sýgir Begendikúly 1894 jyly Manghystauda dýniyege kelgen.  Ákesi Begendik eki ret qajygha barghan  dindar kisi bolghan. Ol alghash ret  16 jasynda  topqa týsip  elge tanylghan. Sýgir jyrau  Abyldyn,  Aqtannyn,  Núrym men Qashaghannyn, Ábubәkir men Sәttighúldyng jәne taghy da basqa aqyn-jyraulardyng shygharmalaryn býgingi kýnge deyin jetkizgen jyrshy. Ol  «Noghaylyq jyrlar», «Qarasay -Qaziy», «Oraq-Mamay», «Múnlyq-Zarlyq» t.b dastan jyrlardy san týrli maqam-sazdargha salyp qúbyltyp aitqan jyrau. Sýgirding «Horezm elimen qoshtasuy», «Múshtariyh», «Ómir sazy» t.b. dastan-jyrlary elge tegis taraghan. Sýgir Begendikúly Horezm elinen 1968 jyly Manghystaugha kóship kelip, 1974 jyly seksen jasynda tughan topyraghynda kóz júmady. («Manghystau ensikloppediyasy». Almaty 2008 jyl).

«Auylgha Sýgir keldi» dep bastalatyn tolghau termeni estimegen qazaq az bolar. Alqaly jiyn-toylarda  osy terme oryndalghan sәtte tyndarman qauymnyng arqasy qozyp, ornynan túryp kete jazdaydy.

Endeshe, osy tolghaudyng avtory Sýgir Begendikúlynyng ómirin bireu bilse, bireu bilmeydi. Sondyqtan  Sýgirding ómirbayanyna qysqasha toqtalyp ótken artyq bolmas.

        Sýgir Begendikúly 1894 jyly Manghystauda dýniyege kelgen.  Ákesi Begendik eki ret qajygha barghan  dindar kisi bolghan. Ol alghash ret  16 jasynda  topqa týsip  elge tanylghan. Sýgir jyrau  Abyldyn,  Aqtannyn,  Núrym men Qashaghannyn, Ábubәkir men Sәttighúldyng jәne taghy da basqa aqyn-jyraulardyng shygharmalaryn býgingi kýnge deyin jetkizgen jyrshy. Ol  «Noghaylyq jyrlar», «Qarasay -Qaziy», «Oraq-Mamay», «Múnlyq-Zarlyq» t.b dastan jyrlardy san týrli maqam-sazdargha salyp qúbyltyp aitqan jyrau. Sýgirding «Horezm elimen qoshtasuy», «Múshtariyh», «Ómir sazy» t.b. dastan-jyrlary elge tegis taraghan. Sýgir Begendikúly Horezm elinen 1968 jyly Manghystaugha kóship kelip, 1974 jyly seksen jasynda tughan topyraghynda kóz júmady. («Manghystau ensikloppediyasy». Almaty 2008 jyl).

        Sýgir Begendikúlynyng ómir joly onay bolghan joq. Jastyq shaghy «stalindik  zobalangha» tap bolyp, tughan jeri -  qasiyetti Manghystaudan eriksiz ketuge mәjbýr boldy. Biraq, jat elde jýrse de qazaqtyng ónerin kókke kóterdi. Ol  tek qazaqtardy ghana emes, ózi arasynda jýrgen týrikmen, ózbek, qaraqalpaq halyqtaryn tegis moyyndatqan ónerpaz. Sýgir jyrynyng qúdireti, sózinde ghana emes, oryndau sheberliginde, әuenning san qúbylghan yrghaghymen qúlaqqa jaghymdy iyirimderin, jýrekke jetkize biluinde jatyr. Sondyqtan da bolar, onyng jyry qazaq shekarasynan asyp, әlemdi sharlap ketti. Búghan dәlel 2001 jyly әlem ónerpazdary bas qosqan AQSh-taghy bayqauda Qydyrәli Bolmanov bauyrymyz Sýgirding termesin oryndap bas bәigini jenip alsa, «Kesh yoy» toby Týrkiyada ótken halyqaralyq festivalida bas jýldege ie boldy. Búl – qazaq muzykasynyng qúdireti, Sýgir atanyng qasiyettining belgisi ekeni sózsiz. Artynda osynday óshpes múra qaldyrghan Sýgir atagha býgingi úrpaq qansha qúrmet kórsetse de artyq bolmas edi.  

        Biraq, ókinishke qaray, búl kýnderi bәri kerisinshe bolyp bara jatqangha úqsaydy. Búl termeni Sýgir atamyzgha qimay jýrgen jandar da jeterlik eken... Biylghy jyldyng basynda «Qazaqstan» últyq arnasyndaghy «Telqonyr» baghdarlamasynda  Sýgir Begendikúlynyng «Auylgha da Sýgir keldi» dep bastalatyn termesi taldanghan bolatyn. Búl habardy «Ayqyn» gazeti 2013 jylghy №15 sanynda «Sýgirding termesi emes, Elbaydyng jyry...» degen taqyrypta  tolyq kóshirip basty (3-nshi suretke qaranyz). «Telqonyr» baghdarlamasyn әnshi Aqan Ábduәli jýrgizip, habargha Qonys Yusupov, Ádilbay Janiyazov, Qúlymghaly Ámirov, Aygýl Qosanova, Ghanipa Sadyqova, Úljan Baybosynova, Amanqos Sadyqov, Maqsat Rahmet qatysyp jәne Amandyq Kómekovtyng jazyp alynghan sózin jiberdi. Olardyng bәri de qazaqtyng әn men jyrynyng «jiligin shaghyp, mayyn ishken», «sen túr, men atayyn» degen azamattar ekeni sózsiz. Osylaysha әnshi-jyrshylar jiylyp alyp, Sýgir jóninde kenesti. Keneskende ne desti? Soghan toqtalayyq.

Baghdarlama jýrgizushisi Aqan   Ábduәli:

                – «Auylgha da Sýgir keldi» dep

                    Ordasyn talay saylaghan,

                    Aq samauryn, sary qúman,

                    Keng dastarhan jaynaghan.                                                                                              

Búl kimning termesi jәne oryndaghan kim?                                                                           

Qonys Yusupov:  

– Jyrshy Amandyq agha Kómekov.

Aqan Ábduәli:   

        – Búny – Manghystaudyng jýirigi Amandyq Kómekúly oryndap, el ishinde keng taraghan «Sýgirding termesi» dep aitylyp jýr.

Ádilbay Janiyazov:

         – Shyn mәninde «Sýgirdiki» dep aitylyp jýrgen núsqa dúrys emes. Dúrys emes bolghanda, eshkimdi dattaugha da bolmaydy. Aqtannyng «Abyl men Núrymnan sheker jegen halqym» degen sózi bar... Sýgirding óz sózin, Omardyng maqamyn alyp, sodan halyqqa sheker berip otyrghan Amandyq Kómekov aghamyzgha myng da bir rahmet aituymyz kerek.

Amandyq Kómekov:

         – Sýgir Begendikúly qiyn-qystau kezde ata-qonysynan alshaq ketip, ózi tuyp ósken Manghystaudy ansap, qartayghan shaghynda, yaghny jasy 75-ke kelgende elge bet týzeydi. Keterde ózining jýrgen jeri Týrikmenstannyng halqyn qiya almaydy. Sonda «Men qazaq týgili, týrikmen, ózbektermen de dos-jaran bolyp ketip edim, biraq sýiegim ata-júrtym – Manghystaugha jerlense dep tileymin. Barlyqtarynyzdy qimay bara jatyrmyn» degen maghynada úzaq tolghaydy. Kólemdi jyr. Sondyqtan Sýgirding óz әueni mýlde bólek.

        Alghash ret 1985-1986 jyldary Shetpede kompozitor Marat Ordabaevpen kezdestik. Qolynda «Yamaha» aspaby bar eken. Sonda «Myna әuendi sýiemeldep salyp kórshi» dep, Sýgirding maqamyn ózgertip, onyng tughan jiyeni Omar jyraudyng noghaylyq jyrlardy oryndaytyn maqam-sazyn estradagha beyimdep alghash aitqan men edim. Kóshke Jemeney Qobylash degen jyrau boldy, sol kisi de birde Qashaghannyng termesin Omardyng maqamymen aityp otyr eken. Kóshke Jemeney Omar Sýgirding apasynan tughan jiyeni.

Qúlymghaly Ámirov:

         – Negizi, búl jerde Sýgir atamyzdan bir mysqal da joq qoy. Bir-eki sóz ghana bar shyghar. Sýgirdiki dep emes, «Amandyq aghanyng izimen», bolmasa «Elbaydyng jyry» dep ataghanda әdemi shyghatyn edi. Sýgir atamyz estradasyz da ólmeydi. Aty ómirde óshpeytin adam. «Estradamen tiriltti» deu qisynsyz.

Amanqos Sadyqov:  

         – Alghashqy bastaghan Qydyrәli bauyrymyz. Biraq mәtini Sýgirdiki emes. Manghystauda Bәubek Elbay degen keremet aitqysh bolghan. Ol Amandyqtyng óz atalary.  Sol kisining termesimen, Ábekenning maqamymen oryndaydy. «Ýlken sahnagha shyghatyn kezde rúqsatyn alyp berip edim» degenin Ábekenning óz auzynan talay estigenmin.

Ádilbay Janiyazov:

         – Qydyrәli óleng joldaryna Baubek Elbay men Sýgirding sózin biriktirgen. Maqamy Kóshke-Jemeney Omar jyraudyki. «Sýgirding termesi» dep aitylyp túrghanymen, Sýgirding maqamy emes. Sonday-aq Sýgirdi shygharghan estrada emes, Sýgirding ólenin ózining túnghysh balasynday qylyp mәpelep, jandandyrghan Amandyq aghamyz. Al ýsheu-tórteu bolyp, óleng aitudy shygharghan Europada – «Bitlz», bizde «Dos Múqasan» ansambli. Sýgirdi estradagha qosqanda, «Sýgirding termesi» dep aitpau kerek. «Búl maqamdy alyp kelgen Amandyq Kómekov, mәtini Baubek Elbay men Sýgirding qospasy» dep jazyp baryp shygharu kerek. Týbin bilmeytin halyq Sýgirdi aityp jatyr dep oilaydy.

Aqan Ábduәli:

         – «Býgin Sýgirding naqty maqamy qanday ekenin bildik. Óleni Elbaydiki, estradamen oryndalyp jýrgen Omar jyraudyng maqamy ekenin talqyladyq. Ony óndep, jetispegen jerin jetkizip, tolmaghan túsyn toltyryp, halyqqa  jetkizgen Amandyq Kómekov ekenine kóz jetkizdik»...

        Búl sózderding bәri «Ayqyn» gazeti, 2013 jyl, №15 sanynan alyndy.

        IYә, «Qyrymnyng qyryq batyry» dastanynan bastap, Abyl, Aqtan, Núrym, Qashaghan, Ábubәkir, Óskinbay, Sәttighúl, Týmenderding artynda qalghan bay múralaryn býgingi úrpaqqa sol kýiinde búzbay jetkizgen, olardyng kópshiligin kózin kórgen, Manghystau jyraularynyng eng songhy túyaqtarynyng biri  -  Sýgir Begendikúlyna býgingi úrpaghynyng bergen baghasy osy boldy...

        Búl baghdarlama bir jaqty, bir maqsatta, bireuding tapsyrmasymen dayyndalghany kózge kórinip túrdy. Olay deytinimiz – habargha qatysqan әnshiler bir-birining auzyna týkirip qoyghanday, birin-biri qoshtap otyruy, qarsy pikir aitylmauy osyghan dәlel. Bәrining maqsaty: talqygha týsken termeni Sýgirden alyp, Bәubek Elbaygha, Kóshke Omargha, Amandyq Kómekovting attaryna jazdyru ekeni belgili boldy. Al, Amandaq Kómekov aghamyz artynan bolsa da «Áriptesterim!  mening ataq-danqym óz basyma jeterlik, orynsyz jerge qystyra bermender! Úyat bolady» degen sózdi aita almady.

        Búl «Telqonyr» baghdarlamasy kórermen qauymnyng kónilin kýpti etti. Sondyqtanda bolar, kóptegen azamattar maghan habarlasyp bir jaqty jýrgen habargha, jan-jaqty jurnalisttik zertteu jýrgizip, jauap jazuymdy súraghan bolatyn. Jurnalisttik júmys saparymdy Qyzylsay auylynda túratyn Sýgirding nemeresining ýiine baryp, Sýgir jyraudyng kәri shanyraghyn ústap otyrghan Jәnibek Ótelgenúlymen birge Shopan ata qauymyndaghy Sýgir atanyng basyna zirat etip, qúran oqudan bastadyq. Búdan song Sýgir jyraudy  biledi degen birneshe azamattardan súhbat alghan bolatynmyn, soghan toqtalayyn.

        Baghdarlama ayaqtalghannan keyin alghashqy habarlasqan Aqmúrat Sýieuov degen aghamyz bylay dedi: «Mening әkem Sýieu, Sýgirding janday qúrdasy әri atalas tumalasy. Bala kezimnen bastap Sýgir әkemning jyrlaryn jattap, әngimesin estip óstim. Sýkenning jyrlaryn óz auzynan tyndadym. Telqonyrdaghy aitylghan pikirlerding bәri jalghan. «Auylgha Sýgir keldi» dep bastalatyn jyrdyng sózi de, maqamy da, ony halyqqa jetkizgen de Sýgir әkemizding ózi, oghan Elbaydyng da, tughan jiyeni Omardyng da, Amandyqtyng da qatysy joq. Osy jóninde qarsy pikirimdi «Ayqyn», «Manghystau» gazetterine jazghanmyn, biraq olar maqalamdy jariyalaghan joq. Al, Amandyq inimizding ónerine talasym joq, alayda dýniyeden ótkenine 40 jyl bolghan Sýgirding jyryn óndeuge, atasy Elbaydyng sózin qosuy,  әnshilerding ony Amandyqtiki dep aittyruy – óte úyatty jaghday...  Endigi jerde dýniyeden ótken adamdardyng artynda qalghan múralaryna «pysyqaylar» ortaqtaspaytynday etip zang shygharu kerek. Olay bolmasa erteng Abaydyng ólenine ýsh auyz sóz qosyp, óleng meniki dese, Qúrmanghazynyng kýilerine eki qaghys qosyp, estradagha óndep qos avtormyn dese qalay bolady?..»

        Sýgirding nemeresi Jәnibek Ótelgenúly: «Men Sýgir atamnyng kәri shanyraghyn ústap otyrghan  nemeresimin. Óz әkem Ótelgen dýniyeden ótti. Sýgir atamnyng әkesi Begendik eki ret qajygha barghan qasiyetti kisi bolghan, kәzir Beket ata qauymynda jatyr. Atamnyng «Auylgha da Sýgir keldi» dep bastalatyn «Horezm elimen qoshtasuy» jyrynyng keybir jerin qoldan ózgertken. Mysaly sol jyrda:

                                      – Bәubekte ótken Elbay

                                      Sózinning joq kemin-ay,

                                      Taba almadym, Eleke,

                                      Sózinning sirә kemin-ay.

                                      Sol Elekemning sonynan

                                      Eskeldi Sýgir men edim...

        Atam Sýgir búlay dep jyrlaghan joq jәne Elbaydyng sonynan ergen de joq. Olay deytinim: Bәubek Elbay Sýgir atamnan jeti jas kishi. Elbay 1901 jyly tuyp 1931jyly qaytys bolghan. Atam alghash 16 jasynda alqagha týsip toy bastap jýrgende shaghynda Elbay 9 jastaghy oiyn balasy bolghan. Ekeui eki kózqarasta bolghan. Elbay Kenes ókimetin, kýn kósem Lenindi jyrgha qossa, al Sýgir atam sol Kenes ókimetinen, kósemning kesirinen tughan jerinen eriksiz ketken kisi. Búl joldardy da Amandyq aghamyz qosuy mýnkin.  Ánshi Qydyrәli Bolmanov bauyrymyz atamnyng tolghauyn aitu ýshin rúqsatty Kómekovten aldy degenge tanqaldym.  Sonda ol kimning jyry?  Ózgertken eken birjola «Auylgha Amandyq keldi» dep ózgertui kerek edi. Sonda eshkimning dauy bolmas edi. Álgi «Telqonyrgha» qatysqan әnshilerde tap búlay qinalmas edi.

        Jaqsylyq jyrau: «Men Sýgirding artynan ergen shәkirtimin. Sýkeng – qansha jyrlasa da sarqylmaytyn jyrdyng dariyasy edi. Jinalghan júrt jalyqpaytyn. Jyrdy qúbyltyp aityp otyratyn. Áriyne, ústazymnyng sharyqtap jýrgen jastyq shaghyn kórgenim joq. Túla boy túnghyshy Esquatynan aiyrylyp, qanatynan qayyrlyp jýrgen kezin kórdik. Al, sen súrap otyrghan «Auylgha Sýgir keldi» dep bastalatyn tolghau Sýgirding óziniki, oghan eshkimning dauy joq. Sýkenning sózderi salmaqty, ónegeli, maghynaly bolyp keledi. Osy jyrdy jastardyng sekendep, baqyryp-shaqyryp, búzyp aityp jýrgenin jaratpaymyn. Tipti tyndaugha úyalamyn...»

        Qyrlan Ótetileuov: «Mening kәri әkem Ótetileu Sýgirding atalas aghasy, aghash ústasy әri temirden týiin týigen sheber bolghan. Sýgirding 54 jyl ústaghan әigili kesik bas dombyrasyn atam Ótetileu jasapty. Taghy bir tang qalatyn sәikestik – Sýgir atam Manghystaudan kósherde, atam Ótetileuding ýiine týnep attanyp, Manghystaugha kóship kelgen kýni alghash bizding ýige týsipti... Al, әlgi «Telqonyr» habargha keletin bolsaq, әnshilerge tek mening emes, kórermen qauymnyng kónili qaldy dep oilaymyn. Sýgir atamyzdyng 8 týrli sazy bolghan, kәzir sonyng 4-5-eui ghana aitylyp jýr. A.Kómekovtyng  Omar, Qobylash dep otyrghany ekeui de Sýgir atamyzdyng artyna ergen shәkiritteri. Jyrdy da, maqamdy da olar ústazynan ýirengen. Omar men Qobylashtyng oryndaghan maqamy ústazdary Sýgirdiki. Al, Sýgir atamyzdyng magnitafongha jazylghan jyrlary bar, biraq onyng bәri jyraudyng 70-ten asqan shaghynda oryndaghany.  Jasy úlghayghan kisi, mýmkin, ózine ynghayly sazben oryndaghan bolar. Soghan qarap Sýgir osylay aitty deu qate pikir. Ánshiler Sýgirding jyryna talasqansha, eng bolmasa, bireui shyghyp: «Au, aghayyn keler jyly Sýgir atamyzdyng tughanyna 120 jyl, dýniyeden ozghanyna 40 jyl, «kesik bas» dombyrasyna da bir ghasyr bolypty, osyny Respublika kóleminde atap ótelik» dep bastama kóterip jatsa oryndy bolar edi».

        Ánshi-kompazitor Marat Ordabaev:  «Men Amandyq Kómekovti birinshi ret 1991 jyly Aqtaugha kóship kelgende ghana kórdim. Al, Sýgirding «Auylgha Sýgir keldi» dep bastalatyn tolghauyn 1988 jyly estradagha alghash týsirgen men bolatynmyn. Biz búl termeni Shetpede ózimiz qúrghan «Aday» tobymen sol jyldary oryndap jýrdik. Sýgirding tolghauyn túnghysh ret ýlken sahnagha 1989 jyly alyp shyqqan shetpelik inimiz Aqylbek Jemeney edi. Ol kezde Aqylbek  bastauysh synypta oqityn bala bolatyn. Almatyda ótken «әnshi balapan» bayqauynda osy termeni oryndap, bas jýlde aldy, el júrtqa osylay tarady.  Al, әnshi Qydyrәli Bolmanov, Aqylbekten keyin oryndady. Artynda osynday óshpes múra qaldyrghan Sýgir jyraudyng aldynda bәrimiz qaryzdarmyz...»

        Qarsy jaqtyng pikiri osylay boldy. «Aytylmasa sózding atasy óledi» degen, songhy kezderi ómirden ótken atalardyng artynda qalghan múrasyna talasushylar kóbeyip ketti. Mysaly, Aqtan Kereyúlynyng «Qalaghandaryng sóz bolsa» atty termesin Tóreghaly Tórәli degen aqyn eki-ýsh auyz sóz qosyp, ózin Aqtanmen birge qos avtor atady. Jaqynda bireuler «Qúrmanghazynyng «Aday» kýiin Ayjan degen qyz shygharypty, ol bizding apalarymyz eken» dep jazyp jýr. Biylghy jazda  naghashy atam Kenje Raydyng (1797-1891 jyldary ómir sýrgen) molasyn Bәly úrpaqtary «tartyp alyp», «atalaryna» as berip at shaptyryp toy jasady. Osyghan oray «Molany tartyp alghany – qiyanat iske barghany» atty maqala jazghan bolatynmyn.

        Songhy kezderi múnday jaghdaylar jiyilep bara jatqany jangha batady. Últqa úitqy bolady degen Últtyq arna arqyly qazaqtyng ónerin órge sýirer ónerpazdardyng ózi osylay dese, ózge júrttan ne kýtuge bolady?!  «Et búzylsa, túz sebersin, túz búzylsa ne sebersin?!» degen, sirә ,osy bolar... 

Abai.kz