Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3835 0 pikir 8 Qantar, 2014 saghat 10:53

Uahhabtik joldaghy missionerler - búl naghyz revolusiyalyq tendensiya

Qazaqstan Respublikasynyng

Premier-ministri

S.N.Ahmetovke,

QR Bas prokurory

A.Q.Dauylbaevqa

 

Deputattyq saual

Qadirli Serik Nyghmetúly!

Qúrmetti Ashat Qayzollaúly!

Jaqynda ghana qyzmet babymen aimaqtargha baryp, halyqtyng mún-múqtajdarymen tanysyp, airanday úiyp otyrghan auyldardyng birligin búzyp otyrghan diny aghymdar turaly qanyghyp qayttym. Uaqyt ótken sayyn búl mәselening ushyghyp bara jatqanyn endi ashyq aitqan oryndy dep bilemin. Sebebi «auruyn jasyrghan aram óledi» deydi atam qazaq. Múnday ýlken problemany toqtatpasaq, erteng elimizding qauipsizdigine ýlken qater tónip túrghanyn eskergenimiz jón.

Qazirgi tanda qoghamymyzda ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýrli dinimizdi islamgha jat dýniyetanymdaghy aghym retinde kórsetu beleng alyp barady.

Qazaqstan Respublikasynyng

Premier-ministri

S.N.Ahmetovke,

QR Bas prokurory

A.Q.Dauylbaevqa

 

Deputattyq saual

Qadirli Serik Nyghmetúly!

Qúrmetti Ashat Qayzollaúly!

Jaqynda ghana qyzmet babymen aimaqtargha baryp, halyqtyng mún-múqtajdarymen tanysyp, airanday úiyp otyrghan auyldardyng birligin búzyp otyrghan diny aghymdar turaly qanyghyp qayttym. Uaqyt ótken sayyn búl mәselening ushyghyp bara jatqanyn endi ashyq aitqan oryndy dep bilemin. Sebebi «auruyn jasyrghan aram óledi» deydi atam qazaq. Múnday ýlken problemany toqtatpasaq, erteng elimizding qauipsizdigine ýlken qater tónip túrghanyn eskergenimiz jón.

Qazirgi tanda qoghamymyzda ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýrli dinimizdi islamgha jat dýniyetanymdaghy aghym retinde kórsetu beleng alyp barady.

Býgin uahhabtik joldaghy missionerler qazaq músylmandyq týsinigine onyng tarih boyy jinaqtalghan, bolmysqa ainalghan, týsinik tanymyn joqqa shygharyp baghuda. Búl degeniniz zardaby keshegi kommunistik iydeologiya jýrgizgen últsyzdandyru sayasatynan da asyp týsetin qasiret. Búlar qazaqty býgin ghana músylmandyqty qabyldaghan el siyaqty kórsetip, ózderin taza islam atynan, key jerlerde Allanyng atynan sóilep halyqty qalypty diny senimi men tanymynan bezdiruge júmys jýrgizude. Demek olar qazaqtyng san ghasyrlyq tarihy men diny tәjiriybesin joqqa shygharudy maqsat etken. Búl naghyz revolusiyalyq tendensiya. Al islamnyng ruhynda revolusiya emes, evolusiya ghana bar ekendigin neosalafiyler sezinbeydi de. Tek ózderining tanymyn ghana tyqpalay beredi. Yaghni, erkin súhbatqa emes, psihologiyalyq qysymgha negizdelgen ruhany ekspansiyasyn jýrgizip otyr. Búl zayyrlylyq ústanymyna qayshy әreket. Sondyqtan zayyrlylyq týsinigine anyqtama beru, normativtik qúqyqtyq aktilerdegi zayyrlylyq funksiyalaryn qayta qarastyrmasa, aghymdardy aitaqtaghan syrttan tikeley qol súghushylar tәuelsizdigimizge qauip әkelmek.

Salafiyler muzyka, teatr, óner, tuylghan kýn toylaudy haram, kýnә dep esepteydi. Búlar – uahhaby aghymyndaghylar ýshin Allagha serik qosu (shirk) jәne dinge janalyq qosu (biydghat). Odan qaldy betashar siyaqty salt-dәstýrlerimizdi joqqa shygharyp, tyiym saluda. Sharighatqa emes, konstitusiyagha baghynghan adamdy bir Qúdaygha senu formulasyn búzghany ýshin «kóp Qúdaygha tabynushy» (arabsha – mýshrik, kәpirding bir týri) atanady. Uahhabiylerding pikirinshe, pendeler oilap tapqan konstitusiyagha baghynu arqyly ol adam konstitusiyany Qúday zanyna tengerip, ony jazghan adamdardy Qúdaygha sanaghanmen birdey kýnә jasaydy. Búl degeniniz qúday betin aulaq qylsyn erteng olar elimiz ishinde býlik shygharugha negiz bolatyn iydeologiyalyq kenistik jasap, AQSh әskerin Aughanstannan әketken jaghdayda elimizding túraqtylyghyna keri әserin tiygizbek maqsatta. Qysqasy, ghasyrlar boyy qalyptasqan ómir saltymyzdy reviziyalap, shyrqymyzdy búzuda. Últtyq qauipsizdigimizge orasan zardaptaryn tiygizude.

Jogharyda atap ótkenderdi eskere otyryp, qadirli Premier-ministr, qúrmetti Bas Prokuror, Sizderding aldarynyzgha birneshe mәselelerdi úsynamyn:

  1. Memleket jәne din arasyndaghy qatynas naqty emes. Yaghni, memleket tarapynan din konstitusiyalyq shenberde qúbylys retinde qabyldanbaghan. Konstitusiyada әr adamnyng din tandauynan ózge naqty kategoriya qalyptaspaghan. Eger naqty týsinik qalyptassa, JOO men mektepterde qazaq mәdeniyetining islam órkeniyetindegi orny, dәstýrli islam dini turaly oqytyluy tiyis edi. Oghan da kadr, baza, material, ghylymy zertteu instituty qalyptasushy edi. Degenmen Elbasynyng «Mәdeny múra» baghdarlamasynda oryn alghan enbekter bilim beru prosesinde joq. Enbegen. Ol diny bilim beru bolsyn, tarihi, mәdeny bolsyn, kórinbeydi.
  2. Jauapty organ retinde Memlekettik Din isteri agenttigi, qúqyq qorghau organdarynyng din isterine qatysty jauapkershilik jýkteu turaly zang jobasyn jasau, ony qabyldau.

Atalmysh úsynystar memlekettiligimizding qauipsizdik, iydeologiya, mәdeniyet jәne bilim salalaryn qatty qamtityndyqtan, әri úsynystardyng ózekti ekenen eskere otyryp, ózinizden zang shenberinde әreket etip, jauap beruinizdi súraymyn.

 

QR Parlamenti  Mәjilisining deputattary:

B. Smaghúl                                                                               

B.Ertaev

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270