Bas redaktorlar: «Qazaytystyn» qoqan-loqqysy men qysymyn qatang aiyptaymyz!
«Kemedegining jany bir» deydi qazaq. Abai.kz aqparattyq portalynyng bas redaktory Dәuren Quatqa «Qazaytys» saytynyng resmy veb-jәshiginen qoqan-loqqygha toly, otbasy men jeke ómirine qauip tóndirip, qysym jasaghan hat keldi. Búl tek qana Abai.kz aqparattyq portaly men onyng bas redaktoryna ghana jasalghan qysym emes, azat oily, ashyq pikirdegi, ózindik kózqaras ústanymy әri aiqyn baghyt-baghdary bar baspasózge, jalpy jurnalisterge kórsetilgen ses. Osyny bek týsingen әri qashanda bir-birin qoldap, últ mәselesi men memleket mýddesi jolynda ayanbay qyzmet etip kele jatqan qazaq baspasózining ókilderi «Qazaytys» sayty tarapynan Dәuren Qasenúlyna jasalghan qysastyqty bir auyzdan aiyptap otyr. Ári múnday qauipting dereu aldyn alyp, der kezinde layyqty jazasyn beru kerek dep esepteydi.
Tómende redaksiya saualdaryna jauap bergen bir top bas redaktorlardyng oi-pikirlerin jariyalap otyrmyz!
1. Eki sayttyng arasyndaghy pikirtalas jeke basqa qauip tóndiruge auysyp, azamatqa qoqan-loqqy jasaugha úlasty. Siz «QazAytystyn» osy әreketine adam retinde, kәsiby jurnalist retinde qalay qaraysyz?
2. Múnday hareketterge qúqyq qorghau oryndary ne istey alady?
«Kemedegining jany bir» deydi qazaq. Abai.kz aqparattyq portalynyng bas redaktory Dәuren Quatqa «Qazaytys» saytynyng resmy veb-jәshiginen qoqan-loqqygha toly, otbasy men jeke ómirine qauip tóndirip, qysym jasaghan hat keldi. Búl tek qana Abai.kz aqparattyq portaly men onyng bas redaktoryna ghana jasalghan qysym emes, azat oily, ashyq pikirdegi, ózindik kózqaras ústanymy әri aiqyn baghyt-baghdary bar baspasózge, jalpy jurnalisterge kórsetilgen ses. Osyny bek týsingen әri qashanda bir-birin qoldap, últ mәselesi men memleket mýddesi jolynda ayanbay qyzmet etip kele jatqan qazaq baspasózining ókilderi «Qazaytys» sayty tarapynan Dәuren Qasenúlyna jasalghan qysastyqty bir auyzdan aiyptap otyr. Ári múnday qauipting dereu aldyn alyp, der kezinde layyqty jazasyn beru kerek dep esepteydi.
Tómende redaksiya saualdaryna jauap bergen bir top bas redaktorlardyng oi-pikirlerin jariyalap otyrmyz!
1. Eki sayttyng arasyndaghy pikirtalas jeke basqa qauip tóndiruge auysyp, azamatqa qoqan-loqqy jasaugha úlasty. Siz «QazAytystyn» osy әreketine adam retinde, kәsiby jurnalist retinde qalay qaraysyz?
2. Múnday hareketterge qúqyq qorghau oryndary ne istey alady?
3. «QazAytystyn» shekten shyqqan әreketine ne isteu kerek?
BAUYRJAN BABAJANÚLY, AQTÓBE OBLYSTYQ «AQTÓBE» GAZETINING BAS REDAKTORY (2-surette):
1. Bir-birining qoltyghynan sýieuge tiyis eki qazaq saytynyng arasynda osynday jayttyng oryn alghany óte ókinishti. Áriyne, adamdar arasynda pikir qayshylyghy boluy zandy, biraq ony jetkizuding de mәdeniyeti bar ghoy. Mysaly, bireuding jazghany únamasa soghan óz uәjindi keltire otyryp, jauap ber. Jeke basyna tiyispe! Al búl jerde «Qazaytys» shekten shyghyp otyr. Jeke basty bylay qoyghanda, Dәurenning qatyn-balasyna «auyz saldy». Búl — eshqanday aqylgha syimaytyn әreket! «Qyzdaryng zinaqor bolady...» — degen sózdi jazghan adamdy adam dep sanaugha bola ma?!
2. Qúqyq qorghau organdary, búl mәseleni, anyqtauy tiyis. Búl ýshin olardyng qolynda barlyq mýmkindikter bar. Kinәli adamdar jazalanuy kerek. Mýmkin, eki aragha ot salu ýshin ýshinshi bir toptar jazyp otyrghan shyghar hatty?
3. Meninshe, eki-ýsh kýnde mәselening aq-qarasy anyqtaluy tiyis. Óz basym «Qazaytystyn» uәjin kýtemin. Hatty jazghan kisi qolymen istegendi moyynmen kóteredi dep oilaymyn. Bәlkim, búl — tútas sayttyng emes, sondaghy bir adamnyng «pikiri» shyghar . Al eger hat shynymen sayttaghylardyng ortaq «enbegi» bolsa, onda búl mәselemen qúzyrly organdar ainalysuy kerek.
SERIK ÁBIKENÚLY, «PARASAT» JURNALYNYNG BAS REDAKTORY (3-surette):
1. Dәurenning jazghanyn oqydym. Eger rasymen әriptes atanyp jýrgender osynday tirlikke barsa súmdyq eken. Sene almadym. Arandatu shyghar degen kýdigim basym. Olay bolmasa "jetken jerimiz osy deu" kerek. Aytys eshkimning menshigi emes, qazaqtyng óneri. Ony synaugha da, maqtaugha da әr qazaqtyng haqysy bar. Ashyq pikir alanyn úiymdastyryp ózining kәsiby qyzmetin adal atqarghan bas redaktordy ózge avtorlardyng maqalasy ýshin jazalaghysy kelip "júdyryghy" qyshyp jýretinder kólenkedegi "qúdirettersiz" de jetip artylady. Biraq Dәurenning jaghdayy "arbagha baylap sabaghannyn" keri bolyp túr. Otbasyna shýiligu arsyzdyqtyng asqynghany. Dәurenning "Jas Alashta", "Altyn ordada" shyrqyratyp maqala jazyp jýrgende búlay selt etkenin bayqamap edim. Demek otbasyna shyn qater tóngeni, hat mazmúny tym ashy bolghany....
2. Adamnyng jeke basyna ghana emes tútas otbasyna qater tóngende qúqyq qorghau oryndarynyng biraq amal-hareketi bar - qoqan-loqy jasaushyny tezirek anyqtap, jauapqa tartu, qatal jazalau. Birneshe adamgha qastandyq oilastyru jazasy auyr qylmystardyng biri.
3. "Qazaytys" pa, basqa ma arada baqan sýiretken "әriptesterdin" payda bolghany anyq. Ol baqan qazaq úlynyng mandayyn jarsa arty jaqsylyqqa aparmaydy. Sondyqtan zany túrghyda mәselege nýkte qoymasa bolmaydy. Ekinshisi, eger aragha arandatushy engen bolsa ekinshi tarap ta onyng esimi jariya bolghanyna at salysuy kerek.
ESENGÝL KÁPQYZY, MINBER JURNALISTERDI QOLDAU ORTALYGhYNYNG JETEKShISI (4-surette):
1. Árkim óz oiyn aqparat qúraldarynda, basqa da qoghamdyq oryndarda aitugha qúqyly. Búl rette, kim-kim bolsa da, aitatyn әngimesine baylanysty argumentteri jetkilikti, dәlel-dәiekteri saralanghan bolsa jәne aitylghan syn qarsy taraptyng jeke basyn qaralaugha әri ar-namys, iskerlik bedeline núqsan keltirmeuge, dәieksiz jala jabugha, masqaralamaugha tiyis. Al jurnalisting jasyryn qoqan-loqy kórsetui , dóng aibat shegui – jurnalistik etikagha da, eshqanday zang shenberine de syimaydy eken. Eger, argumentteri jetkilikti me, mәdeniyetti týrde jәne zang shenberinde ashyq aitysa bilsin. Gazet betterinde talay aitystardyng kuәsi boldyq, tipti keybir aghalarymyz ben apalarymyzdyng pendeshilikke salynghanyn da kózimiz kórdi. Alayda, o zamanda, bú zaman qazaq jurnalisterining bir-birine jasyryn týrde qoqan-loqy jasaghany jayynda estimeppiz. Búl – qorqaqtyng tirligi. Sondyqtan, ol kisi óz argumentterin ózining saytynyng betinde aita bilgeni oryndy bolar edi. Oqyrman kópshilik te, kimning qanday dengeyde, qanday dәrejede ekendigin baghamday biledi. Jәne oqighadan habardar bolady. Al qazirgi jaghdayda «Qazaytystyn» jasyryn týrde qóorqytuy bizdi tanqaldyryp otyr. Jәne búghan qanday da bir pikir aitu onay bolmay túr. Óitkeni, ekinshi taraptyng pikiri ashyq emes.
2. Qúqyqqorghau oryndary zardap shekken taraptan shaghym týsken jaghdayda ghana júmysqa kirisedi. Kóbinde búnday jaghdayda olar eki jaqty beybit týrde kelistiruge shaqyrady. Eger, beybit kelisimge kelmey jatsa, isti sotta qarap, әkimshilik jaza qoldanuy mýmkin. Biz zanger bolmaghannan keyin, býge-shigesine deyin týsindirip bere almaymyz.
3. Qazirding ózinde búl sayttyng imidjisine әjeptәuir núqsan keldi. Meninshe, endigi qadamdy olardyng ózinen kýtken jón. Olar óz qateligin týsinip, keshirim súraydy dep oilaymyn. Bolmasa zang shenberinde sotqa jýginu arqyly ghana sheshiledi dep oilaymyn.
AQBEREN ELGEZEK, ULT.KZ AQPARATTYQ PORTALYNYNG BAS REDAKTORY (5-surette):
1. Búl jaghday bizding qoghamdaghy ashyq aitugha eshkimning batyly jetpey jýrgen problemalardyn, terende aghyp jatqan kýrdeli aghystaryn su betine alyp shyqqanday boldy. Búryn últshyl men shala qazaqtyng aitysyn biletin bolsaq, endi әsiredinshil toptar men últshyldar armiyasynyng arasyndaghy, búryn kórinbeytin teketiresti, kerek deseniz, Islamnyng últymyzgha jat aghymdardyng qazaq qoghamyna yqpal etu isindegi gegemoniyalyq pighyldy da kórsetip aldy. Búl kýnderding kýninde qylang beredi-au dep jýr edim, biraq osynday jabayy formada kórinis tabady dep oilamappyn. Bir jaghynan búl jaghday kim qanday maskanyng artynda jasyrynyp túrghanyn anyqtap berdi. Áriyne, múny men pikirtalas jýrgizuding órkeniyetti týri dep aita almaymyn.
2. Dәuren Quattyng qoqan-loqqygha toly hatty alghany turaly ashyq jariyalaghany dúrys boldy dep oilaymyn. Sebebi, múnday hat alu psihologiyalyq túrghydan alghanda, óte auyr. Adam ne isterin bilmey abdyrap, qaynaghan qazannyng betin jyly jauyp qong da yqtimal. Dәuren olay istemegeni, birden qoghamnyng nazaryn audarghany jón boldy. Sebebi, beti әuelde qaytpaghan dertting asqynuy onay. Sanasy sergek kóptegen sayttar ilip әketip Dәurenning ýndeuin jariyalady. Qarsy shyghyp, hattyng avtoryn, kelgen jaghyn qoldaghan joq. Búl da bolsa, qazaq qoghamynyng múnday kesir әreketterge toytarys bere alatynyn kórsetti. Búl eng aldymen, adamnyng qúqyghyn taptau men jeke bastyn, onyng janúyasynyng qauipsizdigine núqsan keltiretin akt bolghandyqtan, qúqyq qorghau organdary, arnayy qyzmetter әbjil nazar audaryp, shara qoldanugha tiyis.
3. Eng aldymen, shynymen sol sayttan kelgenin naqty anyqtau kerek. Dәleldengen jaghdayda, zang ayasynda jauapqa tartu qajet.
Abai.kz