Ótken jyly qazaq BAQ kenistiginde bir kósemsigen mәngýrtimiz, Múqansha aitsaq, Shoqan Laumulin jóninde birer maqalalar jaryq kórgen edi. Ózi Úlybritaniyada túratyn kórinedi.  Reti kelgende elge qonaqqa kelip túrady eken. Orystildi baspasózding sýiikti jarshysy, tanymal avtory, kerek bolsa, elbasymyz, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «asharshylyq bolmaghanda, qazaqtyn sany 45-50 milliondy qúraytyn edi» degen sózin ashyq keleke etip jýrgen, tilge, dilge baylanysty últtyq namysymyzdy taptaghany bylay túrsyn, jas qazaq jigitterding manday terimen jinaghan aqshalaryn jep aldap jýrgeni de bar, qysqasy, aita bersek, sóz kóp, bilgisi kelgen adam myna ghalamtor siltemelerden kóre alady:

Ótken jyly qazaq BAQ kenistiginde bir kósemsigen mәngýrtimiz, Múqansha aitsaq, Shoqan Laumulin jóninde birer maqalalar jaryq kórgen edi. Ózi Úlybritaniyada túratyn kórinedi.  Reti kelgende elge qonaqqa kelip túrady eken. Orystildi baspasózding sýiikti jarshysy, tanymal avtory, kerek bolsa, elbasymyz, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «asharshylyq bolmaghanda, qazaqtyn sany 45-50 milliondy qúraytyn edi» degen sózin ashyq keleke etip jýrgen, tilge, dilge baylanysty últtyq namysymyzdy taptaghany bylay túrsyn, jas qazaq jigitterding manday terimen jinaghan aqshalaryn jep aldap jýrgeni de bar, qysqasy, aita bersek, sóz kóp, bilgisi kelgen adam myna ghalamtor siltemelerden kóre alady:

http://maidan.kz/index.php/item/878 (Últynan bezgen, ar-namysynan attaghan alayaq), http://masa.kz/article/view/id/4828 (Chokan qudyng qúryghy qazaqty zar eniretip túr...),  http://zhebe.com/index.php/o-am/item/1231 (Qaghynan jerigender últyn satyp jýr),  http://www.tanym.tv/index.php?page=item14_1&item=tx_item14_1-274.htm (Últynan bezgen, ar-namysynan attaghan alayaq), http://massaget.kz/blog/9111 (Últtyq Mýdde), j.b.

El kәdimgidey shulady, aitar sózin jetkize aitty, biraq búdan shyqqan nәtiyje mýlde joqtyng qasy - noli deuge bolady!  Qazaq sózin, qazaq tilin, tughan halqynyng ýnin úghar jan joq! Ákim-qaranyng qarny toq, kóilegi kók  -  bizdi, qarapayym eldi ne qylsyn olar!

            “Abay.kz” sayty bastap, basqalar qostap iri-iri eldik mәseleler kóterilude, el-aghalarynyng janayghayy (eki Múhtar aghalarymyzdy aityp otyrmyn), hattary, ýndeuleri basyluda...

            Ýkimette ýn joq, Preziydent Ákimshiligi typ-tynysh, ministrlikterimiz úiqyly oyau. Atoylap jatqan el bir jaqta, toylap jatqan biylik basqa jaqta... Bir-birimen esh baylanysy joq synayly. Tili de basqa, kýni de basqa eki top...

            Al, myna Shoqan batyrymyz batyrlyghyn qoyatyn týri joq. Qarasam, orystardyng  russianskz.info degen sayty “aqjoltaylap” qos alaqanyn soghyp, du qol shapalaqtap jatqanyna birer ay bolypty:  http://www.russianskz.info/society/5079-chokan-laumulin-pora-priznat-chto-russkiy-yazyk-neotemlemaya-chast-kazahstanskogo-obschestva-i-sobstvenno-kazahov.html

            «Pora priznati, chto russkiy yazyk – neotemlemaya chasti kazahstanskogo obshestva y sobstvenno kazahov» dep Ýkimetimizge baghyt-baghdar siltegen maqalasy shyghypty Shәkennin.

            Mazmúny da óte qarapayym.

            Qazaq tilining mazmúny eskirgen, kónergen, kómeski tartqan eken, býgingi damyghan ómirimizge ol әste layyq emes, ony, birinshiden, jetildirip, tolyqtyryp, bayytyp aluymyz kerek eken. Iske aspaytyn shiykizat ol.

            Al orys tili dýniyejýzindegi eng keremet dara til eken, ol aghylshynnan da, basqa tilderden de әldeqayda ozyq, damyghyn, eng oqymysty, dana til eken avtordyng týsiniginshe. Internette de basqa tilderden әldeqayda kóp oryn alady eken. Tipti, bilim berude de oghan teneser til joq-mys. Osylay dep kósilgen  Shoqan Laumuliyn orys tili Qazaqstanda memlekettik statusqa ie bolmay, myna qazaq adam qataryna qosylmaydy.

            Basqa sózdi búl jigitke rәsua qylghym da kelmeydi. Osy-aq jeter. Biraq, mәsele onda emes qoy, mәsele taqyrypta. Jәne oryssha jazylghan pikir joghary jaqqa mayday jaghyp jatqanynda.

Al, kerisinshe, tughan tilde, elimizding jalghyz memlekettik tilinde, memleket qúrushy halyqtyng ana tilindegi mәlimetti joghary jaqtyng qúlaghyna da qystyrmaytyny, el sózine pysqyrmaytyny – kýmәn keltirmeytin aqiqat!

            Onyng sebebi belgili. Mәdeniyetsiz, kedey, kómeski, eski tildi oqyghan, bay, joghary lauazymdy, damyghan tildi mengergender ne qylsyn?

            «Ash bala toq balamen oinamaydy» degen shyghar, aghayyn, ne deysing búghan?

Abai.kz