Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3696 0 pikir 9 Qantar, 2014 saghat 11:42

Abai.kz avtorlary: Búghan atýsti qaramay, aqparattyq-psihologiyalyq lankestik retinde reaksiya beru kerek

Qadirmendi oqyrman! Ózderiniz bilesizder, "QazAytys" saytynyng resmy elektrondy poshta jәshiginen Dәuren Quat myrzagha qoqan-loqqy jasaghan, otbasy mýshelerine qauip tóndirgen hat kelgen edi. Osy jayt qazaq baspasózinde qyzu talqylanyp jatyr. "Aqqa qúday jaq". "Abay" portalynyng avtorlary da oi-pikirlerin ortagha saldy. 

Quandyq Shamahayúly, jurnalist:

Halyq aldynda ashyq aiyptap, tiyisti jazasyn bergeni lәzim

 

Qadirmendi oqyrman! Ózderiniz bilesizder, "QazAytys" saytynyng resmy elektrondy poshta jәshiginen Dәuren Quat myrzagha qoqan-loqqy jasaghan, otbasy mýshelerine qauip tóndirgen hat kelgen edi. Osy jayt qazaq baspasózinde qyzu talqylanyp jatyr. "Aqqa qúday jaq". "Abay" portalynyng avtorlary da oi-pikirlerin ortagha saldy. 

Quandyq Shamahayúly, jurnalist:

Halyq aldynda ashyq aiyptap, tiyisti jazasyn bergeni lәzim

 

Mening bayqauymsha, Kazaitys.kz sayty manyndaghy jigitterding kóbi búryn «Namys» dep atalyp, keyin jabylghan, kileng aighay men sýren, úrda jyq maqalalary basymdau bolghan bir jurnaldyng manynda jýrgen jigitter sekildi ghoy. Jalpy, azamattardyng pozisiyasyn ghana emes, minez-qúlqyn, oy órisin jazghan maqalasyna qarap tanugha bolady. Búl túrghydan kelgende, sol bir múrtsyz Hәm saqaldy jigitterding beytaraptylyqtan góri synar ezulikke kóbirek tym ýiir ekendikteri angharylghanday bolyp túrady. Endi, ishinara tәuirleri de bar shyghar, bәlkim, mening kózime týspegen bolar. Al, endi pikirtalastyng sony aibar sheguge, qorqytyp-ýrkituge úlasyp jatsa, ol – baryp túrghan nadandyq emey nemene?! Osynyng ózinen-aq ózgening qarsy pikirine tózbeushilikti, bireuding kózqarasy men pozisiyasyn syilamaushylyqty, dialogtan góri doyyrgha qaray úmtylatyn ortaghasyrlyq jabayylyqty kóruge bolady. Onyng syrtynda demokratiya men sóz bostandyghynyng mәdeniyetin bilmeytin, publisisting etikasynan beyhabar ruhany soqyrlyqtyng jәne beykәsibiylikting belgisi. Jalpy, bizde BAQ, portal ataulynyng kóbengining jaqsy jaqtary kóp bolghanymen jaghymsyz tústary da qylang berip jatyr. Erkin pikir, aluan týrli oy qoghamdyq damugha ózining eleuli ýlesin qosa alady. Biraq, kim kóringen qajetti-qajetsiz shimay-shatpaqtarymen júrttyng basyn qatyryp, mezi qylatyn bolsa, onyng keri tústary da bolmay túrmaydy. Onday jandayshap dóreki jazghyshtar «ayttym bitti, kestim ýzildige» salyp ózderin qoghamdyq pikirding qojayyny sezinip, tym astamsyp ketetinderi bar. Dәuren Quatqa ses kórsetip, qoqan-loqqy jasap jýrgender dәl sonday dýmbilez anayy jazghyshtar. Ondaylardy der kezinde әshkerelep, ayausyz syngha alyp, jónge salghan abzal.

Meninshe, búl әreketke Qúqyq qorghau organdary qylmystyq is qozghay alady. Arnayy kodeks te bar. Onyng syrtynda elimizding negizgi zany Konstitusiya boyynsha da azamattarymyzdyng jeke basynyng qauipsizdigine kepildik berilgen ghoy. Dәuren Quat ózining kәsiby qyzmetin minsiz atqaryp jýrgen azamat. Ol sonda ózining qogham aldyndaghy paryzyn ótegeni ýshin nege qaydaghy bir nadan taghylardan sóz estip, qúqay kórip jәberilenui kerek?! Azamattyng qúqyghyn búzyp, әriptesimizding ózimen qatar otbasyna qauip tóndirip otyrghan múnday soraqylyq bәrimizdi de alandatugha tiyis. Eger ýnsiz qala bersek, ol búzaqylar odan ary esirip keteri anyq. Sondyqtan, qúqyq qorghaushylar ony dereu tauyp halyq aldynda ashyq aiyptap, tiyisti jazasyn bergeni lәzim.

Sol arqyly olardy demokratiyalyq mәdeniyetke, ózgening oi, pikirin syilaugha, órkeniyettilikke shaqyruymyz kerek. Olar da óz kezeginde kinәlaryn kóp aldynda ashyq moyyndap, at-shapan aiyptaryn tólep, ayaqqa jyghylulary kerek. Eger oghan kónbese, onday portaldyng barynan joghy artyq. Zandyq negizderge sýiene otyryp jauyp tastaghan oryndy bolady.

 

Serik Erghali, mәdeniyettanushy:

Búghan atýsti qaramay, aqparattyq-psihologiyalyq lankestik retinde reaksiya berui kerek

«Abay-Qazaytys» tartysyn qoghamdaghy eleusiz nәrse dep, tipti, eki sayttyng basshylyghy arasyndaghy jayt retinde «bayqamaugha» bolar edi... Eger de «Qazaytys» poshtasynan Dәuren Quat (ony bas redaktor emes, azamat retinde qarayyq) tarapyna qoqan-loqqy, psihologiyalyq basqyn bolmaghanda. Búl – bir kóshedegi jay ghana basbúzardyng qylyghy emes, qazaq qoghamyndaghy ýderis pen ýrdisti qamtyityn jayt. Jәne de osy oqigha qarsanynda «aughandyq» qos batyrdyng әngimege sayasy mәn berip, óz dengeyine qoyuy - kópten bolmaghan sayasy әreket әri kәsipqoy sayasatpen ainalyspasa da, el men últqa lang salar jaghdaydy der kezinde kóre bilgenderi, halyqtyng sózin sóiley alghandyghy. Bizding oiymyzsha, Abay.kz songhy aitys turaly materialdy basqanda da ózining tújyrymdamasyna sәikes, qoghamdyq pikirdi dóp basyp jariya etti. Oghan bas redaktor Dәuren Quattyng jeke kózqarasynyng eshbir qatysy joq! Esi dúrys kez kelgen basshy óz BAQ-nyng tújyrymdamasyna (konsepsiya) sәikes barynsha obektivti materialdy jariya etuge әri qaqyly, әri mindetti. Áytpese, onday BAQ-nyng eshkimge keregi bolmay qalady. Al, tartys tudyrghan maqalada mónkiytindey nәrse bolsa da, jaghadan alatynday, zang búzyp, bireuge shantaj jasaugha iytermeleytin eshtene joq. Oghan dәl sonday maqalamen, júrttyng uәjimen, pikirimen qarsy túru kerek edi, soghan sauat pen mәdeniyet, әdep qajet edi. Jigitter baqan men qalamdy shatastyryp alypty... Sózimning basynda keltirgenimdey, búl qoghamdaghy ýrdis pen ýderisting saldary bolghandyqtan, elding biyligi búghan atýsti qaramay, aqparattyq-psihologiyalyq lankestik retinde reaksiya berui kerek. Tiyisti zang qabyldanyp, qoghamdaghy ýrey men basqyn tughyzar faktorlardyng aldyn alatyn jýie qajettigi qaralsyn. Bir jaghynan qoghamgha aqparat taratatyn kózderding sauaty men mәdeniyeti, tazalyghy, әdeptigin arttyratyn sharalar jasaluy kerek.

 

Myrzan Kenjebay, aqyn:

Ne ózderi toqtatuy kerek, ne Halyq bolyp tosqauyl qoyymyz kerek

 

Aytys halqymyzdyng eng qasiyetti ónerining biri edi. Aytys dese Á.Kerderining Núrym moldamen, Kempirbaydyng Shójemen, Sýiinbaydyng Kýnbalamen, Maylyqojanyng Qúlynshaqpen t.b aitystary eske týsedi. Aytys eshuaqytta qazirgidey josparly týrde ótkizilip otyrghan emes. Qazir aitys ony úiymdastyrushy men aldyn ala dayyndalyp keletin aityskersymaqtardyng biznesine ainalghaly kóp boldy. Búl turaly talay aittyq ta, jazdyq ta.  Búghan deyin M. Áuezov, M. Baydildaev, Á. Qonyratbaev syndy ghúlamalar talay kótergen aitystyng Jýrsin Ermanov atasy atandy. Býgingi aitysty aitys degennen góri ýiden dayyndalyp kelgen salghylasu dese bolady.

 Endi Bekbolat Tileuhanov aitysqa aralasa bastady. Bekbolat әp degennen Qazanghaptyng «Kókilin» «Qayran da mening Edilim» dep, adaylardyng «Kógentýp» degen kýiin «Kýldir-kýldir kisinetip» dep ózining әnderi qylyp aityp, ónerge, әruaqtargha qiyanat jasaudan bastady. Ony men teledidarda bir kezdesude ózine aitqanmyn. Jaqynda onyng Gh.Qúrmanghaliyevting әnin «jekeshelendip» alghany turaly masqara maqala shyqty. Ol úrlyghy dәleldendi. Bir tang qalatynym: osylar ózderi turaly adam úyalatyn qansha pikirler jariyalanyp jatsa da týk bolmaghanday elding aldyna shyghyp, әldebir kósemdikterdi aityp otyrady. Solargha qarap, elimizdi arsyzdyq pen úyatsyzdyq jaylap bara ma dep te qorqamyz. Múndaylargha syn aitsan, bórining artynday shuyldap shygha keledi. Endi Dәuren Quatty bala-shaghasymen qosyp qorqytuy әbden meymanasy tasyp, toyynghandy kótere almaudyng naqty dәleli ghoy deymin. Jalpy, әn-kýiimizge, kiyeli ónerimizge qiyanat jasaudy Bekbolattar ne ózderi toqtatuy kerek, ne halyq bolyp olargha tosqauyl qoiymyz kerek.

 

Úlarbek Dәley, aqyn:

Búl - Úly Qazaqiyanyng bolashaghyna qauip tóndiretin baryp túrghan jeksúryn ústanym

Búl bastabynda «Abay.kz» saytynda jaryq kórgen Altay Búharbaevtyng maqalasynan keyin tútanghan dau ghoy. Kóp ótpey «Qazaytys» saytynan Dәuren Quatqa qarsy «Dedin-ay au, Dәuren Quat» degen dәlelsiz maqala jaryq kórdi. Jaryq kórdi de, qanshama adamnyng nazaryn audardy hәm qarsylyghyn tudyrdy. Ony jazyp otyrghan adamdar shynymen Allanyng aq jolyn ústanghan, shynymen adamdyq jolyna bekingen bolsa, Dәuren Quatqa, Abay atanyng jolyn ústanghan, kýlli qazaqiyanyng múnyn múndaghan «Abay.kz» saytyna til tiygizbegen bolar edi. Olar shynymen aqiqatty, Allany syilaytyn bolsa, esh kinәsi joq Dәurenge «múndar», «antúrghan» dep til tiygizbegen bolar edi.

Óitkeni, sol «Qazaytys» saytynyng aitqany shyn bolsa, Dәuren Quat osynau sayt atyn jamylghan saqaldylargha, salafitterge: «Senderding iydeologiyalaryndy dәripteymiz, Qazaqtyng salt-dәstýrine jalghasty qarsy túramyz» dep qashan ant beripti?!

Olar aldymen, soghan jauap berui kerek.

Kelesi bir basa nazar audaratyn nәrse  (ýshinshi bir toptyng arandatuy boluy mýmkin degen oy da keledi eken.) olargha, «Qazaytys» saytyna Dәuren Quattyng jeke poshtasyna hat jazyp, ýrey tudyratynday, jeke ómirine, otbasyna shýiligetindey qúqyqty kim beripti? Búl degenimiz, demokrattyq, zayyrly baghyt ústanghan, Elbasymyzdyng sayasy baghdaryna nyq senim artyp (biylikting keybir qate qadamdaryn esepke almaghanda), ertengi kýnge batyl qadam tastaghan osynau Úly Qazaqiyanyng bolashaghyna qauip tóndiretin baryp túrghan jeksúryn ústanym, psihologiyalyq qysym ekeni dausyz!

«Qazaytys» saytynyng hәm «Abay.kz» saytynyng artynda qanshama halyq túrghanyn kózi ashyq, kez-kelgen adam baghamdap otyr.

Sózdi qysqarta kelgende, «Kózindi kenirek ash, sabyrgha kel, Qazaytys! «Berekesi ketken eldi bes qaraqshy belden basady», el ishine býlik salmay, syrtqy jaugha ortaq qarsy túrayyq!»  degim keledi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006