(әngime)

Ýrkek attay birese ongha, birese solgha búlt etip, joldyng oi-shúnqyryn týgendep jýrip kóshening basyna da shyqtyq. Mama qazday nayqala basyp, aldymyzdy kóldeneng kesip ótken kelinshek miner jaq jiyektegi enkish qúbyr-qúdyqtyng qasyna bardy. Tu syrtana kep tizgin tarttyq. Shýmekke kәtelin ilip qoyyp, jelkesine tas tyghyp jatyr eken. Jón súradyq. Shatyryn mýk basyp, terezesi iyegimen jer tirey shókken shetki qaraghay ýidi kórsetti. «Eee, ózimiz de kep qappyz ghoy» destik. Sharbaqty sýze toqtaghanymyzda, aula týkpirindegi qoradan qy alyp shyqqan shombal qara shal sol ornynda sostiyp biraz túrdy. Ádeyi búryldyq qoy, adasyp kelsek te ayaq suytpay attap baspasymyz anyq edi. Sausyldap týsip jatyrmyz. Shal sonda ghana qonaq ataulyda qúdayyn aldygha sala kep, qúiryq asatsa da ókpelemey attanatyndar aulynan bolarsyndar-au degendey beri jýrdi. Sýiegi shor bop bitken be, ong ayaghyn oray tastaydy eken. «Assalaumaghaliykemnin» jetegine ergen qos qol qashanghysynsha erbiyip algha oza bergen. Anau bolsa nәumez ghana «Aaaha» dedi de qoydy. Teginde diuananyng sәlem bergenin sauqat dәmettige jory salatyn kekireymening sortynan bolsa kerek. Tosyrqap qaldyq. Izdep kelgen kisimiz ózing bolsan, iyite almay it bolamyz-au dep qylp ettim.

(әngime)

Ýrkek attay birese ongha, birese solgha búlt etip, joldyng oi-shúnqyryn týgendep jýrip kóshening basyna da shyqtyq. Mama qazday nayqala basyp, aldymyzdy kóldeneng kesip ótken kelinshek miner jaq jiyektegi enkish qúbyr-qúdyqtyng qasyna bardy. Tu syrtana kep tizgin tarttyq. Shýmekke kәtelin ilip qoyyp, jelkesine tas tyghyp jatyr eken. Jón súradyq. Shatyryn mýk basyp, terezesi iyegimen jer tirey shókken shetki qaraghay ýidi kórsetti. «Eee, ózimiz de kep qappyz ghoy» destik. Sharbaqty sýze toqtaghanymyzda, aula týkpirindegi qoradan qy alyp shyqqan shombal qara shal sol ornynda sostiyp biraz túrdy. Ádeyi búryldyq qoy, adasyp kelsek te ayaq suytpay attap baspasymyz anyq edi. Sausyldap týsip jatyrmyz. Shal sonda ghana qonaq ataulyda qúdayyn aldygha sala kep, qúiryq asatsa da ókpelemey attanatyndar aulynan bolarsyndar-au degendey beri jýrdi. Sýiegi shor bop bitken be, ong ayaghyn oray tastaydy eken. «Assalaumaghaliykemnin» jetegine ergen qos qol qashanghysynsha erbiyip algha oza bergen. Anau bolsa nәumez ghana «Aaaha» dedi de qoydy. Teginde diuananyng sәlem bergenin sauqat dәmettige jory salatyn kekireymening sortynan bolsa kerek. Tosyrqap qaldyq. Izdep kelgen kisimiz ózing bolsan, iyite almay it bolamyz-au dep qylp ettim.

...Kókshe jerining arghy-bergi tarihyn taspagha basa shyqqan belsendilermiz. Al Burabay Burabay bolghaly ayaghy jetken qydyrympaz júrt kir-qonyn sylyp tastap qana kete barar astau emes edi. Myng batpan tarihy, jýz batpan sory bar edi. Ondaghylargha әueli, osy jýrisimizding ózi tarihy oqighaday kóringen. Sodan song baryp Dәulet nyspyly qariyany aityp, osylay qaray jón siltegen...

IYegi qansyghan shombal shalgha aqsaqaldyqty qimay túrmyn. Biraq adaqtay sóileuge tura kelgen. «Burabaydan shyghyp ek... Dәulet aqsaqal bolarsyz?»  «E, o kisi ýide ghoy». «Aaa, jaqsy boldy!» «Endi... kәri kisi...» Izdep kelgen adamymyzdyng qartayyp otyrghany da, qy alyp qoradan shyqpaghany da, tegin sәlemge de ortaqtasqysy kelmey oqshyrayyp qarap túrmaghany da jaqsy boldy!..

            Dәulet – qarashyghyn boz shenber qúrsaghan qoy kóz, qús túmsyq, jyltyr óndi úzyn aryq shal bórkin jýre kiyip, tórgi ýiden jýgirip shyqqanday boldy. Sosyn biri tabaldyryqty sauyrlay qantarylyp, ekinshisi kóldeneng súlaghan búzaubas kaloshyn bashpaydyng basymen ilip ap, qolq-qolq etkizip kiyip aldy. «Mynau kýieu balam». Esikti sýiep syrtta túrghan shombal qarany aitady. «Qartayyp qapty ghoy, endigi qúdanyz shyghar?» Jayau әzilim kýieuge jaqty bilem, yrjiyp atasyna qarady. Atasy da myrs etti. «Bolsa-bolar».

            «Atamyz Ándiqoja Abylaydyng aqyl qosysar batyry eken. Alashqa sauyn aitarda iyek qaghysyp, bas iyezeserge janymda bolasyng dep Burabaydyng jaghasynan qonys beripti». Qariya babadan qalghan sary júrtty aitqanda, janary qiyrdy sholyp, sonau batys kókjiyektegi kók múnart Kóksheni izdep túrghan. «Sol jerge kórert salamyz dep, orys tartyp ap, batyrdyng úrpaqtaryn Qoyteke degen jerge quyp tastapty». Biz shiyrek ghasyr búryn tartylyp qap, qara sor topyraghy qobyrap jatqan Tasshalqardyng Qyzqúlaghan jaq tabanynda túrghan edik. Al Ándiqojanyng úryq-sharqy ata qonystan ketken ol oqigha sovet ókimeti ornardan jeti jyl búryn, 1910 jyldar shamasynda bolghan. Sol jyly jandarmeriyanyng tesik ókpe, kóksau ofiyserlerine arnap Burabaydan tuberkulez sanatoriyin salu turaly patshadan jarlyq týsken. «Mening jigit shaghymda Tasshalqar nuly kól edi. Kóktemde tolqyny myna Qyzqúlaghannyng jartasyn shayyp jatatyn, jaryqtyq». Aqsaqal etegin shoq qayyng kómgen qojyr jartasqa qaray iyek shoshaytty. Basyna týieli kisi baqan sozghanday ghana. Bir baydyng tenine qosyla almaghan totay qyzy suisid jasap, úshyp ólipti de, sodan Qyzqúlaghan atalypty-mys. Bizge keregi tarih edi ghoy. Anyz emes edi ghoy. Aqsaqaldy qaqpaylap әkelip izge salghan boldyq. Qojyrap túrmyz ras. «Otyz jyl búryn jylqyly qalqoz edik. Taqau tónirekten ózimiz ghana ýsh ay jaz kól jaghalay ýy tigip, bie baylaytynbyz». «Bәse...» destik. Otyz jyldan beri de kónegi qansyp otyrmaghandaryn bayqaghanbyz. Álginde, auyldan shygha, qyrqa asqaly túrghan qyrkýiekting ózinde seleuli boz kilemin kir shalmaghan qútty qonystyng qúiqasyn qasyp jýrgen kók-alaly kóp jylqyny qaq jaryp beri ótip edik.

Aqsaqal әngimesin sabaqtay berdi. «...Soghys bitken, qyryq neshenshi jyly bәibishesin ertip kep, bir jaz Tasshalqarda jatty. Kýlli qazaqtyng qadyrly kisisi ghoy, kýtimi bizding moyynda. Arnayy ýy kóterdik. As-suy, soyys maly jәne bar. Qyzymetshi qyz-jigitter saylandy. Sonda... kisini jatyrqau joq. Ne tamaq, ne jatyn oryn talghamaydy eken. Endi... ózi, kedeyden shyqqan kisi qanday bolady, tura sonday...» Ataqty bir qalamger turaly aityp túr. Ol kez jiyrmagha jana ilingen jigit shaghym. Talay atyn erttep, etin turap berdim. Qymyzdy metrlep iship, әngimeni qoparyp aitatyn shyrayly keng kisi edi deydi. Aytpaqshy, jazushy Tasshalqardy alghash jiyrma segizinshi jyldary kórgen eken. Ol jolghy kelisi bólek –  Ándiqoja batyrdyng atadan abyroy da, aqtyly týlik te qalghan qondy úrpaghyn kәmpeskelepti. Malyn oljalap, janyn tozdyryp túryp jerine tamsansa kerek. Ásirese Abylaydan qút júqqan Dingektige, aidyndy, nuly kól Tasshalqargha qaray-qaray attanghan ghoy. Úmytpapty. Aynalyp soqqan. Balshabektik missiyasyn adal atqaryp bolyp, zaman birshama tynyshtalyp, jer kenigendey kóringen endigi sәtte ózinin, ózi sekildi jaman tymaqtynyng tanyn atyrghan jemisti jyldar elesin qaghazgha týsirmekke úigharghan shaghy. Oqyghansyz. Úmytylghany bolmasa. Sol zamandaghy әigili shygharmasy – әlgi qan-qyzyl jalaudy jelpildetip jartasqa shyghyp, jau shaqyratyn sovetshil qyz turaly romanynyng kóp oqighasy osy tónirekte ótedi. Jazushynyng ekinshi kelisinde atyng óshkir kәmpeskeden keyin әli qos mýshel de ótpegen. «Sonda... kisi kórip, qyzmet qylasyzdar, ә? Kek qumadynyzdar ma?» - deymiz. «Joooq, atay kórmeniz – deydi, qos qolyn ebedeysiz erbendetip, - O kezde zang bar edi ghoy, biz zangha baghyndyq». Ras, zang qazir de bar, ol kezdegisi – tikenek órimdi temir biyshik...

«Bir qúlaghym tua mýkis edi. Soghysqa jaramadym. Sonymnyng arqasynda bala-shaghanyng qyzyghyn kóruge jazdy. Qúdaya tәubә!» «Qúdaygha shýkir!» - dedik jamyrap. Aytpaqshy, soghystan búryn... kәmpeskeden keyin ashtyq boldy ghoy? «Ashtyqtan bir jan shyghyn shyqpay aman qaldyq». «Qalay?» - deymiz, tandanysymyzdy jasyra almay. «Solay!» Qazaq dalasyn albastyday basyp, jayynday jalmaghan sol úly jútta ózenning arghy betindegi el týgel harap bolyp, bergi jaghadaghy balyqshy auyl «sudyng qúrtyn» sýzip jep, aman qalypty deytin bir әngimeni búryn da estigen edik. «Sonda shynymen de auyldarynyzda bir de bir adam ashtan ólgen joq pa?» «Joq, bir de bir kisi...» Bizge tarih kerek edi ghoy. Biraq... Qúdayym ózi keshsin, tap sol sәtte qonyltaqsyp qalghanymdy jasyrmayyn. Qariya da ishimdegini bet-auzymnan oqydy bilem: «Onanda men senderge Kәlәshókinning bir qatalasqanyn aityp bereyin» - dedi. Áy, sol Galoshekiyniniz qatelespedi-au deymin ishimnen. Ne de bolsa ynghay berip, qúlaq týrdik. Ángime jylqy turaly eken. Otyz birinshi jyly bolghan jayt. Úzynyrghasy – qyzyl әskerge et jóneltu nauqany...

Iya, endigi az sóz jylqynyng sory turaly. Tipti, osy jazbamyzgha týrtki bolghan negizgi kep dep biliniz. Orystyng tepkisinen qazaqtay-aq zәrezep bolghan bir januar – sol qazaqtyng jylqysy edi. Myng jyl boyy erge qanat, saltanatqa ólshem bolghan qasiyetti januar. At jetken jerden ataqonys búiyrtqan bәhәdýr babama madaq! Qasiret – atajauymyz at jeter ghana jerde eken...

Sóz orayy kep túrghan son, basqa bir saparda estigen basqa bir jaytty qysqa qayyrayyn. Jylqy jaryqtyqqa baylanysty. 1961 jyly 14 martta Aqmolagha Odaqtyng birinshi basshysy keledi. Syrty – naghyz sovet adamy ýshin jaralghan naghyz kommunist, ishi – orystan basqagha degen bar súmdyghyn barmaghynyng ymqyruy tasalaghan kәdimgi Hrushev. Ýirenshikti jayt – partiya qayda bolsa... jinalys sonda. Ol kezde de tap qazirgidey edi deydi bayandaushymyz. Minbege birinen song biri shyghyp, iske jarap, ong nәtiyje berui mýmkin emes bolsa da, oryndaluy sózsiz iydeyalarmen iyitip әketip bara jatqan «bes jyldyq qaharmandaryn» birinshi basshy yjdahattylyqpen tyndady deydi. Key jerinde tipti, tap osy dalada tuyp-ósken óz kisimizshe asqan «bilgirlikpen» pikir qosyp, qoshtap otyrady. Sóitip, arada alty-aq kýn ótip, alpys birding jiyrmasynshy nauryzynda Aqmola Selinograd atalyp shygha kelgen. «Akmala zvuchat kak belaya mohila». «Búdan bylay Selinograd bolady. Kóshpeli malshylardan qalghan eski mola emes. Kәdimgi, astyqty ólkening jýregi. Halyqtyng bay túrmysynan habar berip túr!» Odaqtyng Birinshi Donyzy osylay depti.

Sol joly, sol jinalysqa irgedegi Qorghaljynnan K.Á. degen shaldy da aldyrady ghoy. Taqymy terge shirigen jylqyshy eken. Jylqyshy bolghanda da... «Sosialistik Enbek Eri». Odaq basshysynyng aldynda bayandama jasauy kerek. Kremlige kommunizmning tóte jolyn núsqap jiberudi ózderining partiyalyq adal paryzy sanaghan bizding kótalaqtar bir auyzdan solay dep sheshken. Sondaghy kóz ashqaly kolhozdyng jylqysyn baghumen kýn ótkizgen, sonysymen zor abyroygha jetken «Sosialistik Enbek Erinin» bayandamasy ne turaly deysiz ghoy? Jylqynyng sharuashylyqqa ziyany turaly: siyr sekildi bauyryna boq qatyp qotanda jatpaytyny; shoshqa sekildi mausym sayyn on-on besten toray tuyp, tez kóbeymeytini; shegirtkeden beter eginning jauy ekeni; qylayaghy etine deyin ter sasyp túratynyn aityp kósile sóilepti, ozat jylqyshymyz. Odanda shoshqa fermalary kóbeytilse eken. Jylqynyng kózin qúrtyp, jayylymnan bosaghan jerge jýgeri ekesek núr ýstine núr bolar edi dep baryp, entigin basqan ghoy. Bilip túr, talay jylghy tәjriybesi bar. Prizidum mýsheleri de, zaldaghy qara-qúrym da qosh kórip, shatyrlatyp shapalaq úrghanyna kýmәniniz bolmasyn. Al kózben kórgenderden estip, jazylghan tarihtan oqyp bilgen aqiqat – jana aittyq, ol zamanda iske jarap, ong nәtiyje berui mýmkin emes bolsa da, kez kelgen partiyalyq iydeya oryndalmay qalmaytyn...

Jә, biz kórgende seksenning toghyzyna kelip otyrghan Dәulet aqsaqaldyng әngimesine oralayyq. Ózi aitpaqshy, «kәlәshókinning qatalyghyna». Otyz birinshi jyly qyzyl әskerge et jóneltu turaly jarlyq týsedi. Qasap oryny bolyp Janqús degen jerdegi qúdyqtyng basy belgilenedi. Balshabekter jiyrmanyng ayaghynda Kazgorodok dep shyt jana aidar taqqan újymshar ortalyghy. «Bizding auyldyng әielderi týgel ishek-qaryn arshugha bardy. Arasynda sheshem de bar. Bizding ýide bir juas tory at boldy. Sony arbagha jegip aldyq. Men bojy ústadym» - deydi aqsaqalymyz. Erkek atauly pyshaq-bәkisin qonyshyna janyp, arqanyn beline baylanyp, olar da jinalghan. Taqau-tónirektegi bar jylqynyny quyp әkep qashagha qamapty. Qys ishi. Bayaghy zaman bolsa, qazaq búl uaqytta soghym jep otyrar edi. Sovet ýkimeti ornaghaly malynyng qúqyghy adamynan beter әspetti bop shyghyp, óz qarasyna ózi qojalyq ete almay qyzylsyrap qalghan. Ne kerek, aiqay-úiqay kóbeyip, antalay qaumalaghan eki ayaqtylardan esi shyqqan januarlar, bir súmdyqty sezgendey kózderi adyrayyp túra-túra qalady ghoy.

Sóitip qandy qasap bastaldy da ketti deydi.

Qazaq mal soydy shópek qúrly kórgen be, tәiri, az ghana apyr-topyrdan keyin gýrs etkizedi. Noqtalap, shaptap tartyp túryp qorqyratyp jiberedi. Bitti shypasy!

Bitpepti. Presedatelden búiryq týsken, oghan solay qyl dep odan jogharghy jandayshap núsqau beripti, oghan odan da joyany... Qysqasy, sol bauyzdau ýstinde-aq basyn kesip tastay beredi. Tórt siraq bolsa-bolmasa. Qúiryq terimen qosa týsedi. Ishek-qaryn shyqqan son, qazysyn qabyrghanyng eteginen short kesip bylay tastaghan. Jaldy da moyyn etten úzynnan syly tilip alghan. Nege óitti dersiz? Orys jylqy etin jemeydi. Ol zamanda. Biraq qalayda ýkimetke pәlen tonna et ótkizu kerek. Átpese et ornyna ózderi qasapqa shalynary bek mýmkin. Qaytpek kerek? Bizding sholaq ta bolsa aqylman belsendiler «qaytpek kerektin» jauabyn tapqan ghoy, aqyry. Újymshardyng bar jylqysyn pyshaqqa salamyz. Sóitip, qazysy men qartasyn, jal-qúiryghy men bas-siraghyn kesip tastasaq, jylqymyz siyr bolady da shygha keledi degen.

Hosh. «Qaydan kelgenin bilmeymin, ýlken sary qap bolatyn, soghan salyp, әldeneshe kýn qatarynan elge jylqynyng jyly-júmsaghyn tasydym» - deydi bizding qariya. Este qalatyn jóni bar... Al jayrap jatqan jylqy etin, joq, jylqydan siyrgha ainalghan mol etti búzbaghan kýii ýshten-tórtten shoshaq-shoshaq qylyp ýigen. Keshikpey tiyisti jerine jóneltilu kerek.

Jazghytúrym. Qyzyl әsker qyzyghyn kóredi degen et keter jerine ketpey qap, sol shoshayghan kýii borsy bastaydy. Kóktemgi anyzghaqpen jetelese jónelgen jemtik iysi anghar-angharty qualay jayylyp, kýlli alapty buyp túrdy deydi. Búl kez elding de ashygha bastaghan shaghy. Biraq audannan kelgen milisiya kýrke tigip, kýzetip jatypty. Kileng orys. Jau qabaq, túz kózdi suyq adamdar. Qylysh asynyp, vintovkamen qarulanghan. Ittey qoryghan jerge jan balasyn jaqyn keltirmeydi. Ózderi de japyraqtap kórmegen. Siyr eti dep akt toltyrghan jylqy jaryqtyqtan úshynamyz dep seskendi me eken? Ne kerek, kýlbirep qaraya bastaghan etti endi saqtaudyng jóni joq-edi. Sóitip obal-súbap deytin qasiyet atasynda da bolmaghan, qarghystan semirgen әlgiler ashtyqtan kózi qarauytyp, әli qúryghan mýsәpir qazaqtyng kózinshe bar etti týk qoymay órtep jiberip, tayyp túrghan...

Qazaqqa qysas әr qadamy sózsiz tragediyagha bastap otyrghan sovettik myndaghan әreketting búl әntek bir kórinisi ghana. Oida jýr edi. Qaghazgha týsirdim. Jylqy minezdimiz dep jýrmiz ghoy. Jylqy taghdyrlasymyz da eken.  

2014, jylqy jyly.

Abai.kz