Shәkәrim shyqqan әlemdik shyng
Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng tughanyna 166 jyl!
(ghúlamanyng ómirin saty-satylap tanu turaly birer sóz)
Mәngilik problemalardyng jauabyn izdegen oishyldar az emes. Biraq olardyng arasynda sol týp haqiqatty tapqan, býkil adamzattyng týzu joly mynau kórsetken jandar sanauly ghana. Óitkeni, Tәnirining hikmetin sezu, jaratylys syryn tanyp bilu – ruhaniyattyng Everest shyny. Ony baghyndyru ýshin «jan kóretin kóz kerek» (Shәkәrim). Sóitip, dýniyening kórinbegen syryn týgendeu oi alyptarynyng sybaghasy. Olardy «kóripkel әuliye», «әlem oiynyng alyby», «kemenger oishyl» nemese «danyshpan filosof» deydi. Dala danasy Shәkәrim osy qatardan. Múny ózi de jaqsy bilgendikten:
Bas kózimen sendeluge,
Bizge rúqsat joq, shyraq! – deydi («Bizge» degeni – әuliyege degeni).
Sonymen, júmyr basty pendening baghyndyratyn eng biyik shyny – әuliyelik. Haqiqat jalghyz, al sol ruh biyigine aparar joldar kóp. Bәri de «bek shetin, bek nәzik jol» (Abay).
Olay bolsa, Shәkәrimning ózindik soqpaghy, ótken saty-satylary qanday? Aldymen qyryq jasqa deyingi ómirine shaghyn sholu jasayyq. Barlap qarasaq, qyryq jasqa deyingi órisi islam dini bolghany, haqiqatty sonyng ayasynan izdegeni belgi beredi.
1880 jyldardan bastap qazaq poeziyasynda aghartushylyq diny baghytpen astasyp jatty. «HIH ghasyrdyng ayaghynda qazaq saharasynda kitaby aqyndar kóp bolghan, – dep jazady T.Álimqúlov. – Ontýstik Syrda Mәikót, Molda Medeu, Bazar jyrau, Jylqybay, Sauytbek, Balta, Shәdi-tóre, Mәnsúr, Sanbay, Ótebaq, Saduaqas, Aytbay, Qúlynshaq, Aqberdi, Oraz Molda, Omar Shorayaqov siyaqty hissa shygharyp, jyr jazghan aqyndar bar-dy» (Júmbaq jan. – Almaty, 1993. – 97 b.). Osy atalghan on alty aqyn da diny taqyrypqa qissa shygharghandar. Búl jyldary Ertis ónirinen Árip Tәnirbergenov, Kókbay Janatayúly, Aqylbek Sabalúly, Mәshhýr Jýsip jәne t.b. kitaby aqyndar shyqty. Qay qaysy da músylman ghúlamalarynyng jazghandaryn kóp oqyghan, din islam qaghidalaryna qanyq hәm kóptegen diny qissalardyng avtory.
Abaydyng óleni bar ónerli inisi Shәkәrimning janaghy atalghan dinshil aqyndar tobynan tabylghany shýbәsiz. «Abay joly» epopeyasynyng «Qastyqta» tarauynan myna bir ýzindini keltire keteyik: «Semeyding meshit-medresesindegi qaziret-halfelermen kezdeskende, Shúbar ózining músylmansha kóp oqyghanyn jәne músylman ghúlamalarynyng kitaptarynan qol ýzbey jýretin moldalyghyn da iske jaratady». Kórdiniz be, Múhang Shúbardyn, yaky Shәkerimning músylman ilimine jetiktigin hәm moldalyghy baryn oqyrmangha jetkizip otyr. Synap-múqaghan siyaqtanady, shyndyghynda ish tarta aitqan. Sol siyaqty jengelerining Shәkәrimge «molda jigit» dep at qoyghany da dinshil bolghandyghyn bekite týsedi.
Din jolynyng anyq-qanyghyn biluge qúmartqan Shәkәrim:
Ne syr bar din degen jolda,
Kitap, tәpsir, qoja, molda… – dep ózi aitqanday, kóp izdengen. Biraq din tazasyn, sonday-aq, ózin alang qylghan jaralys syrlaryn әzirge taba almaydy. Sebebi, dinshilder «anyq núry osy, tura jol bizde ghana» dese, al pәnshilder kerisinshe «Jan, Qúday joq» dep sandaldy («pәnshiler» degeni – «әlem óz-ózinen damyp, jetilude» dep adasqan ateist ghalymdar). Búl jóninde kóp keyinde (1924 j.) jazghan «Tura jolda qayghy túrmas» óleninde aqyn bylay dep aghynan jarylady:
Moldalardan din súrasan,
Sandyraqtap, sandalar.
Pәnshilermen bas qúrasan,
Jan, Qúday joq der túra-aq.
…Taza dinning shyn negizin,
Ústaghan bir bende joq.
Dýnie tolghan kóp shataq din,
Bәri birdey shatpyraq.
Sóitip, diny óris jigit Shәkәrimning shólin qandyra almaghan. Diny hәm ghylymy dogmat qúrsauynan ústazsyz bosanyp shyghu qiynnyng qiyny. Jas aqynnyng joly boldy, danyshpan aghasy Abay dúrys baghytqa saldy. Mәsele sonda, 1894-1895 jyldary Abay óz shygharmashylyghynyng ishki mazmúny men tabighatyn týbegeyli ózgertti. Endigi kýsh-quatyn «Lay sugha may bitpes...» degen ólenindegi:
Meken bergen, halyq qylghan Ol lә mәkan,
Týp IYesin kóksemey bola ma eken?
Jәne Oghan qaytpaqsyn, ony oilamay,
Ózge maqsat aqylgha tola ma eken? – delingen qos súraqtyng jauabyn izdeuge júmsady. Sondyqtan birtindep hakimdik biyikke basqyshtady. Ózi ruh shynyna bettegen Abay talapty shәkirtterin jetegine aldy, әriyne. Olargha imannyng tazalyghy nede ekenin úqtyrdy hәm dogmalargha kýdikpen qarau daghdysyn ekti.
Shәkәrim 1898 jyly qyryq jasta edi. Búl búrylysty shaq bolghanyn «Qyryq jyldan ótip jasym», «Qyryqtan songhy imanym», «Qyryqtan songhy qyrymdy, Synamaq bolsang týrimdi» siyaqty әldeneshe ólen-jyrlarynan bilemiz. Sóitip, izdengish aqynnyng tura joldy tapqany – ústazy Abaydyng danalyghynyng arqasy.
Endi Shәkәrim kәmalatynyng saty-satylary degen basty mәselemizge kósheyik. Islam iliminde adamnyng kemeldenuin tórt kezenge bóledi. Olar: sharighat (bilim jinau kezeni), tarihat (nәpsini auyzdyqtaghan taqualyq), maghrifat (Allany tanu) jәne haqiqat (Allagha jetu). Senseniz, atalghan tórt saty Shәkәrimning qyryqtan songhy ómiri jolynan ap-ayqyn belgi beredi.
«Mútylghannyng ómiri» degen ómirbayandyq jyrynda aqyn bylay deydi:
Jas qyryqqa kirgen son,
Bir oy týsti janadan.
Qylyghyn synap bilgen son,
Dedim qazaq netken jan?
Qazaqtyng minin aityp, qylyghyn synaghan jyrlary «Qazaq ainasy» jinaghyna toptalghan edi (búl jinaq 1912 jyly Semey qalasynda jana ashylghan «Jәrdem» baspasynda jaryq kórdi). Búl kezdegi poeziyasynda adamgershilik iydeyasy, nadandyqty týirep, adal enbek pen ghylym-bilim jolyna shaqyru kóktey ótedi. Osylaysha Shәkәrim ózining Abaydyng izbasary ekenin pash etti. Sol siyaqty oishyldyng Resey músylmandarynyng mәdeny qozghalysy – jәdidizmning ýni bolghan «Tәrjiman» gazetin jazdyrtyp alyp, onyng túraqty oqyrmany bolghanyn aita ketu oryndy. Oghan mynaday sózi kuә: «Abaydan songhy ústazym – «Tәrjiman» gazetining iyesi Ismaghúl Gasprinskiy desem bek dúrys, onyng ýshin sol kisining gazetin oqyp bek kóp paydalandym». Sóz bolyp otyrghan kezende Shәkәrim orys tilin ýirenip, orys jәne batys әdebiyetin jiti mengergen bolatyn. Sýiip oqyghan avtorynyng biri orystyng úly jazushysy Lev Tolstoy edi. Tolstoy ómirining sonyn oishyl retinde tanymal bolyp, pravoslav din basylary tarapynan qudalaugha úshyraghan edi. Shәkәrim onyng osy oishyldyq enbekterin joghary baghalap bylay dep jazady:
Tanbaymyn, shәkirtimin Tolstoydyn,
Aldampaz, aram sopy kәpir qoydyn.
Janymen sýidi әdilet, ardyng jolyn,
Sondyqtan ol iyesi tereng oidyn.
1902-1903 jj. Shәkәrim tәrjimә isine kirisip, Pushkinning «Dubrovskiy» romanyn qazaqsha ólenmen sóiletedi. Osy jyldan Orys geografiya qoghamynyng Semey qalasyndaghy bólimshesining mýshesi. Búl qoghamnyng bay ghylymy kitaphanasy bar edi, oishyldy magnitshe tartqan ondaghy ghylymy kitaptar men «Jivaya starina» siyaqty tarih jurnaldary edi (búl Shәkәrim «Týrik, qyrghyz-qazaq hәm handar shejiresi» kitabyn qolgha alghan kezi).
Qoryta aitqanda, 1898-1912 jyldary Shәkәrim tynbay ghylym-bilim jinady. Músylmansha aitsaq, sharighat kezeni boldy. Biraq ghylymnyng da ghylymy bar. Shәkәrimning kóksep izdegeni, ghashyq bolghany kókirek kózdi ashugha mýmkindik beretin ruhany ghylym edi.
Búl rette qajylyq – Mekke saparyn (1905-1906 jj.) ainalyp óte almaymyz. Sәtti sapardan Shәkәrim mol ghylymiy-tanymdyq әdebiyetter jinap oralghan bolatyn. Ruhany kәmәlat jolyna týskender kimder? «Búl aitylmysh ýsh haslәtting iyelerining aldy – payghambarlar, onan song – әuliyeler, onan song – hakimder, eng aqyry – kәmil músylmandar» deydi Abay.
Osy túrghydan alghanda Shәkәrim 1912 jyly kәmil músylman dengeyine jetti, islam ilimi boyynsha aitsaq, tarihat jolyna týsti deuge tolyq negiz bar. Sebebi, Shәkәrim qauymnan onashalandy. Onashalanu – ruh tәrbiyesi men jan quatynyng ósuinen, jeter jerine jetkize aitugha til jetpeytin ishki jan dýniyening súranysynan tuyndaytyn qiyn syrly qúbylys. Búl hәldi Shәkәrim: «Taza oy oilay almas ýide basym, Oisyz sinbes boyyma ishken asym» dep jetkizedi. Onashalanu, yaky taqualyqtyng nәtiyjesi – 1913-1918 jyldary «Ýsh anyq» atty filosofiyalyq traktatyn ayaqtap shyqty. Búl enbeginde oishyl ýsh anyqty dәleldep shyqty. Olar: Qúday bar, jan joghalmaydy, bir, ólgennen keyin de ómir (dýniye) bar, eki, eki dýniyege de keregi – ar-ojdan, ýsh. Negizi, osy aitylghan ýsh anyq (yaghny ar ilimi) әlemdik brendimiz (búl ilim moyyndalsa, jekeley el túrmaq, býkil adamzattyng týzu joldy tabary sózsiz).
Toq eteri, 1913-1918 jyldar aralyghynda Shәkәrim әlemdik filosofiya biyigine shyqty. Músylmansha ony «tarihat» nemese «kәmil músylman» kezeni desek qate aitqandyq bola qoymas degen oidamyn.
Endi kelesi satygha (1919-1927 jj.) óteyik. Búl Shәkәrimning hakimdik dengeyi, músylmansha maghrifat kezeni. Jaryqtyq Lev Tolstoy: «Qúdaymen problemandy sheshsen, ózge problemanyng bәri ózi-aq sheshiledi» demekshi, Shәkәrim ózimshil nәpsini jýgendep, Qúdaygha jaqyndady. 1917 jyly «Saryarqa» gazetindegi kósem sózinde: «Biyl jalpy júrt oyanyp, ar-úyaty ýshin qansha jandy qúrban etip talpynghanda barsha Alash berekesin búzbay, súm nәpsimizdi qúrban qyluymyz jón» deydi ghúlama. Jyrlarynyng ózegi de – Haqty tanu, ar-úyatty saqtau iydeyasy. Oishyl aqynnyng múraty – pendening ishki ruhyn ósirip gýldendiru, zúlymdyq arqyly jaqsylyqty jasamaqtyq esh mýmkin emestigin úqtyru. Sóitip, hakimning poeziyasyn «Ýsh anyq» konsepsiyasy kóktey ótedi.
Ruhaniyatta әuliyelikten asqan shyng joghyn sóz basynda aitqanbyz. Shәkәrimning búl shyngha shyqqanynyng aiday aighaghy – 1928-1931 jyldary jazylghan «Imanym» atty ólender sikli. Búl kezdegi piri – sopy aqyn Hoja Hafiyz. Bir anyghy, әuliyeler men hakimder – ruhany azyqty tikeley ghayyptan (tylsymnan) alady. Jýrek kózi arqyly. Dinimiz islamda osyny, yaghny esh jerden oqyp bilmey-aq tek Allanyng raqymymen bilim búlaghynan susyndaudy «ilham» deydi. Sóitip, «Imanym» sikli (otyzgha tarta ólender) – aqynnyng әuliyelik shyngha jetip, nәrdi tylsym әlemimen tildesu arqyly alghanynyng kuәsi. Mәselen, әulie Shәkәrim birde:
Shyn asyqtyng әrbiri
Ólip topyraq boldy da,
Jaralystyng taghdyry
Jaratty meni ornyna – dese, endi birde:
Eski imandy otqa órtep,
Asyl iman alghan kýn.
Asyq Jardy taptym dep,
Haqiqatqa nanghan kýn, – dep jan syryn aqtarghan. Baqsaq, búl haqiqatqa (Qúday didaryna dep oqynyz) jetken keremet hәlin jetkizgeni emes pe.
Mineki, tereng oidyng iyesi Shәkәrim qyryqtan song basqyshtaghan tórt saty osylar. Árbir satysy óz aldyna zertteushilik nysanasy bolugha súranyp túr (biraq әzirge әuliyening tolyq jinaghy da baspagha dayarlanghan joq). Abay, Shәkәrimning iliminsiz qúlqyn biylegen zamannyng qúryghynan qútylu mýmkin emes. Búl dәleldeudi qajetsinbeytin aqiqat degen pikirdemin.
Asan Omarov,
abaytanushy
Abai.kz