«Elim-ay» «dastany» – bylyq pen shylyq (jalghasy)
Býgingi memleketimizding alghashqy negizin qalaghan Jәnibek pen Kerey súltandar tóre-túghyn. Odan keyingi Haqnazar han, Qasym han, Esim han... berirektegi sayypqyran Ábilqayyr han, Abylay han býtkil ghúmyryn at jalynda ótkizgen-di qazaq júrtynyng taghdyryn oilap. Búlar da tóreler bolatyn. Basy kim ýshin joghalyp edi soyy tóre bahadýr Kene hannyn?! Qazaqty óz aldyna el qylam dep «Alash Orda» ýkimetin qúrghan dana kósem Álihan Bókeyhanov ta tóre-tin. «Áyteke biy» – Bighojin myqtap qatelesip, betaldy laqqan! Ósiyeti naqty shyndyqpen qabyspaydy, «amanat- boljamynyn» teris bop shyqqanyn tarihtan kórip otyrmyz. Aqiqatynda búghan tek óresi tayazdar ghana senedi. Kemel oily Áyteke by múnday paryqsyz sózben el arasyna әreke kirgizbesi anyq.
«Dastannyn» bósteki, qisynsyz sózdermen qúrastyrylghanyn әdebiyetshi-ghalym Serikbay Qosannyng taldauymen bekite týseyik, ol: «...Ádebiyet jәne óner instituty Siyrek qoryndaghy 863, 853, 766- nómirli bumalarynda saqtauly Qojabergen, Segiz seri shygharmalarynyng qoljazbalary mәtindik jaghynan da, poetikalyq jaghynan da esh syn kótermeytin dýbәra dýniyeler ekenin tarihshylar men әdebiyetshilerding biri bilse, biri bilmeydi. «Elim-ay» dastanynyng mәtininde óreskel qayshylyqtar órip jýr. Mysaly:
Býgingi memleketimizding alghashqy negizin qalaghan Jәnibek pen Kerey súltandar tóre-túghyn. Odan keyingi Haqnazar han, Qasym han, Esim han... berirektegi sayypqyran Ábilqayyr han, Abylay han býtkil ghúmyryn at jalynda ótkizgen-di qazaq júrtynyng taghdyryn oilap. Búlar da tóreler bolatyn. Basy kim ýshin joghalyp edi soyy tóre bahadýr Kene hannyn?! Qazaqty óz aldyna el qylam dep «Alash Orda» ýkimetin qúrghan dana kósem Álihan Bókeyhanov ta tóre-tin. «Áyteke biy» – Bighojin myqtap qatelesip, betaldy laqqan! Ósiyeti naqty shyndyqpen qabyspaydy, «amanat- boljamynyn» teris bop shyqqanyn tarihtan kórip otyrmyz. Aqiqatynda búghan tek óresi tayazdar ghana senedi. Kemel oily Áyteke by múnday paryqsyz sózben el arasyna әreke kirgizbesi anyq.
«Dastannyn» bósteki, qisynsyz sózdermen qúrastyrylghanyn әdebiyetshi-ghalym Serikbay Qosannyng taldauymen bekite týseyik, ol: «...Ádebiyet jәne óner instituty Siyrek qoryndaghy 863, 853, 766- nómirli bumalarynda saqtauly Qojabergen, Segiz seri shygharmalarynyng qoljazbalary mәtindik jaghynan da, poetikalyq jaghynan da esh syn kótermeytin dýbәra dýniyeler ekenin tarihshylar men әdebiyetshilerding biri bilse, biri bilmeydi. «Elim-ay» dastanynyng mәtininde óreskel qayshylyqtar órip jýr. Mysaly:
«Edil men Jayyq jaqtan kósh keledi,
Kósh bas sayyn bir top nar bos keledi» (Ýsh payghambar. Qúrast. A.Nysanaly – Almaty, 1992. 159-bet) – dep keletin joldardyng shynayylyghy kýmәn tudyrady. Nemese osy bettegi:
«... Basynan Alataudyn kósh keledi,
Kóshken sayyn jorghalar bos keledi».
Sonday-aq, 162-bettegi «Basynan Qarataudyng kósh keledi,// Kóshken sayyn taylaqtar bos keledi» degen joldardyng tarihy shyndyqqa da, qarapayym qisyngha da mýlde janaspaytyn oghash tústar bar. ...qaraly kósh Qojabergen jyrau jazypty-mys degendey, Alakól, Alatau yaky bolmasa Edil-Jayyqtan emes, Qarataudyng basynan kelgeni, qazaq taypalarynyng Syrdy jaghalay Ontýstikke – Orta Aziya baghytyna qaray bet alghany basy ashyq mәsele. Sonymen birge, kósh jaghalap jalghyz kele jatqan taylaq – ol týie maly emes, obraz arqyly órnektelgen... enesinen airylghan múnlyq sәbi, shapqynshylyqtyng zardabynan japa shekken, jany jaraly jetimek», – deydi (Qaranyz: Ghasyr júmbaghy nemese Segiz seri kim?// «Qazaq әdebiyeti».№37. 15.09. 2006 jyl).
Halyq kompozitory, aqyn Meralyúly Múhit babamyzdyng da «Aynamkóz» atty alashqa jaqsy mәlim tuyndysyndaghy: «Aynamkóz sen qaydaghy, men qaydaghy,// Bireuding men de ózindey boztaylaghy», – degen sózderi jasóspirimdi, balang jigitti beynelegen. Sonday-aq әlginde keltirilgen «shumaqtarda» bayandalghanday qazaqtyng shyghystan batysqa, batystan shyghysqa qaray qarama-qarsy jónkile bosuy da my ainaldyratyn týsiniksiz jayt.
Taghy da jalghastyrayyq.
Jyryma kónil audar azamatym,
Únasa mening aitqan nasihatym.
Qoja, molda, ishandar artyn qysyp,(!)
Qorjyngha salyp qoysyn sharighatyn...
Ánekey! Qoja, molda, ishandargha «arttaryndy qys, sharighattaryndy
qorjyndaryna salyp qoy» deydi «Qojabergen». Sovet túsy bolsa, naghyz ateist shal!
Qyzdarym, kelinderim, top qúryndar,
Erlershe kiyininder, say túryndar.
Úrysta ól, mazaq bolma, berilmender.
Qalmaqty selebemen shapqa úryndar...(!)
Anghal «Qojabergen» kelinderi men qyzdaryna «selebeni qalmaqtyng tek shabyna ghana úryndar» deydi. Bighojin úiqas izdeymin dep «Qojabergendi» ynghaysyz kepke týsirgen!
Klassik jazushy, tekstolog-ghalym Múhtar Maghauin de biz taldap otyrghan «Qojabergen» «jyraudyn» osy «Elim-ay» «dastanymen», ózge de «shygharmalarymen» tanysqan, múnday shaldyr-shatpaqtargha kóp bas qatyrmay sózding toqeterine bylay kóshedi: «... Qojabergen atyna qatysty basqa bir núsqalar keyingi kezding jamauynyng astynda qalghan. Arshyp alu mýmkin emes. Sóitip Qojabergenmen qoshtastym», – depti әlgi «tolghau-jyrlardan» birjola týnilgen ol (Qaranyz: M.Maghauiyn. «Men».Ghúmyrbayandyq hamsa.// «Júldyz».№8, 1998 jyl).
Múhtar agha Maghauinnen asyryp ne aitpaqpyz. Júrtqa әigili halyq әni «Elim-aydyn» mәtini men Bighojin shygharghan «Elim-ay» «dastany» mәtinining arasy jer men kóktey! Búghan kóp sauattylyqtyng qajeti shamaly. Búdan әri qauzaytyn eshtenesi de joq, altyn uaqytty tekke zaya ghyp. «Dastan» taldaugha túrmaydy!
Jaqsy, osy Kóshebe Kerey «Qojabergen» «jyraudyn» basqa «tuyndylaryn» tekserip kóreyik. Bәlkim jóni týzu bir shygharmasyn kezdestirip qalarmyz. «Ýmitsiz – shaytan»... Myng aqtaryp, jýz tónkerdik. Áldeneshe ret múqiyat sýzip shyqtyq. Ýmit aqtalmady. Ózge de «jyrlary» «Elim-ay» «dastany» syqyldy shaldyr-shatpaq birdeneler shetinen. Óleng deuge kelmeydi. Endi solarynan úsynayyq dәlelge.
Haqnazardyng túsynda
Qazaqtyng hali jaqsarghan.
Tútas kýide Ýsh jýzdi (?)
Kóp jyl boyy basqarghan.
...Jyl sayyn egip egindi,
Nandyq (?) astyq mol alghan.
Arpa, súly kóp shyghyp,
Attardyng jemi molayghan...(?)
Óstip toqtausyz jalghasa beredi. Múnyng da poeziyagha tәn kóterip túrghan poetikalyq jýgi joq. Salmaqsyz, mәnsiz bos sózder ylghi. HVIII ghasyr jyraularynyng til ýlgisine mýlde manaylamaydy. Dәlelimiz jalqy bolmasyn, taghy da aighaq bereyik.
...Densaulyqtyng qadyryn,
Nauqastansang bilersin.
Asyl menen jasyqty,
Baghalasang bilersin.
...Dinar aqsha qadyryn,(?)
Taryqqanda bilersin.
Tuysqannyng qadyryn,
Zaryqqanda bilersin, – dep shúbyrtyp kete beredi «Qojabergen» «jyrau». Kózi qaraqtynyng shydamy jetpeydi әri qaray oqy beruge.
«Soqyr tauyqqa bәri biday». Sonda «Jaryq dýnie qadirin, týn batqanda bilersin,// Ayly týnning qadirin tang atqanda bilersin» dep auyzgha týskendi sandyraqtap aita berse poeziya dep týsinedi eken «qojabergentanushylar».
Bighojinning qoljazbalary qolymyzda, onyng «ólen» shygharatyn «aqyn» ekenin kuәlandyratyn. Taldyqorghan jaqta Bighash degen jerde jýrgeninde Sәruar esimdi әielge arnaghan «óleninde»:
«Uaqytsha Jetisudan alghan jarym,
Jaudyrap eki kózing qalasyng da.
Shashylyp búl kezderde qolda baryn,
Jar tastap, Qaratay eline barasyng da», – deydi.
Tura jogharydaghy «Elim-ay» «dastany» stiyline keledi. Bir adamnyn, Bighojinning qolynan shyqqanyn búl da naqtylap túr.
Beyәdep әreketting oryn alu sebebi myna jaylargha baylanysty: 1960-70 jyldary ÚGhA M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Qoryna el ishinen foliklorlyq múralardy jinap tapsyrushylar enbegine memleket arnayy qarjy bólgen. Aqshagha qatty qyzyqqan Qaratay Bighojin de halyq arasynan eski zaman «tuyndylaryn» jinay bastaydy. Biraq basqa jolmen. Basqa әdispen. Ol «halyq ólen-jyrlaryn» ózi shygharady janynan. Jankisi jyrau bop. Janaq aqyn bop. Birjan sal, taghy basqalary bop. «Shygharmalarynyn» keyipkeri qyp «Segiz seri» degendi alady. Batys aimaqta tughan «Maqpal – Segiz» atty dastannan. Búrmalap. «Segiz serinin» «atasy» «Qojabergen» «jyrau» degendi jәne oilap tabady. Kereyding Abaq atasynan taraytyn shyn Qojabergen batyrdy taghy búrmalap. Bighojin osy «aqyn» «babasyna» ózi janynan qúraghan janaghy kýldibadam «Elim-ay» «dastanyn» tanady, sol shyghardy dep. Merzimdi basylymdar arqyly nasihattaydy. Sovet túsynda «tórtinshi biylikke» kýdik keltiru mýmkin emes edi, olar jariyalaghandardyng bәrisi aqiqat bop sanalatyn. Ótirikting әuelgi óris aluy osylay. Odan әlgi qoyyrtpaqty M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Qoryna ótkizedi. Jaqsy biletinder, tuystary Qaratay Bighojin tughannan kemtar kisi-túghyn dep kuәlik beredi. Kýnkóris qamyndaghy múqtajdyqtan hәm mýgedektiginen ol osynday beyәdep iske barghan.
Kóshebe Kerey «Qojabergen» «jyraudyn» «Elim-ay» «dastanyn», «onyn» basqa da «jyr-tolghaularyn» uaghyzdap jýrgender arasynda aqyndar da bar. Olar da jogharydaghy shatpaqtardy poeziyagha sanaydy. Sonda sóz óneri turasyndaghy býgingi aqyndarymyzdyng tanym-týisigi osynday bolsa, baldyr-batpaqtardy shedevr tuyndy dep qabyldaghan biznesmenderge, zangerlerge, tarihshylargha ne kinә?! Ál-Faraby babamyz poeziyagha qalam tartatyndardy ýsh topqa bylay bóledi: «Birinshisi – tumysynan aqpa-tókpe, aghyl-tegil daryndar; ekinshisi – tughannan song jetilgen, óleng ónerining barlyq qúpiyasymen jete tanys «oylampaz» talanttar; ýshinshisi – tuma qabileti de, tabighy tanym-daryny da joq, jogharghy ekeuine elikteumen ghana jýretinder»,- depti (Qaranyz: Qabdolov Z. Sóz óneri – Almaty: «Qazaq uniyversiyteti», 1992 jyl, 52-bet). Demek, «Elim-ay» «dastanyn» asyl múragha jatqyzyp jýrgen «aqyndardyn» anyqtamadaghy ýshinshi toptan ekeni aiqyn andalyp túr. Sorpa-suyn ghúmyr boyy filologiya mamandyghynan aiyrghan ghylym doktorlary da әlgi dýmbilez dýniyeni minsiz ólenge sanaydy. Jaqsy men jasyqty, altyn men mysty aiyra almaghan. Biraq múnyng sebebin Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng 2011 jyly Qazaqstan halqyna jasaghan «Bolashaqtyn irgesin birge qalaymyz» atty Joldauyndaghy:«200 ghylymy kenester kandidattar men doktorlardy qalyptan qúighanday etip jasap shygharyp jatyr. 60 kandidattyng 1-i jәne 37 doktordyng 1-i ghana ghylymgha barady. Osy jyldan bastap ol kenesterding júmystary toqtatylady», – degen derekteri jan-jaqty týsindirip túr.
Bәrin de qoyayyqshy. Eng qinaytyny «Qojabergen» «jyraudiki» delinetin shatpaqtardyng mektepterde balalargha oqytyla bastauy. Búrmalanaghan jalghan nәrsening sәby sanasyna sinirilui. Teris baghyt siltenui. Endigi aitpaghymyz jalpy bilim beretin mektepting 7-klasyna arnalghan «Qazaq tili» oqulyghyna qatysty. Kemistigi jeterlik. Bәrin saralap jatpaymyz, oqushylargha talghamsyzdyq pen ótirikti ýiretuge jol ashyp túrghan bir ghana mәtindi taldap kórseteyik taghy da. (Qaranyz: Qazaq tili. 7-klass oqulyghy.(Qúrast. S.Isaev, G.Qosymova) Almaty, «Atamúra», 2003 jyl)
Áldekimderding janynan shygharyp Kóshebe Kerey «Qojabergen» «jyraugha» teligen «Baba tili» atty ólensymaqtyng (4-bette) shumaqtarynda bylay delinedi:
«Baba tilin qadirle,
Bolashaqtan týnilme.(?)
Aynalayyn bozdaqtar,
Aralas tilge ýnilme!»(?)
Búghan sensek, qazaq tilining mýshkil jaghdayy búdan birneshe ghasyr búryn, dәlirek aitsaq, handyq dәuirde bastalghan, sovet ókimeti túsynda emes.
«Ólennin» kelesi shumaghynda:
«Midy oyat, jamighat,
Qazaqsha altyn, jezindi,(?)
Qazaqsha jazbay jýrgendi,(?)
Týzet qúryp tezindi»,(?) – deydi.
Dýbәra tirkesterge qúrylghan búl shatpaqtardy shәkirtterge óleng dep úsynyp otyrghan «ghalymdargha» aitar sózimiz joq, kórkemdik sapa túrghysyndaghy bar tanym-týsinigi osy bolsa?! Sonysyna qaramay ol «ghalymdar» búrynghy aqyn-jyraulardyng múralaryna tórelik aitatynyn qaytersin...
Odan keyin bylay deydi әlgi «ólen» mәtininde:
«Hat jazyssang ózara,(?)
Jetildir, qazaq, sózindi.(?)
Jat aldynda ez bolmay,(?)
Berik ústa ózindi».(?)
Búdan әri sóz qozghaudyng ózi artyq, oghan túrmaydy! Qysqasy, 7-klasqa arnalghan «Qazaq tili» oqulyghyna engen «Baba tili» atalatyn shatpaq foliklorlyq til ýlgilerine hәm ondaghy bayandalghan jaylar HVIII ghasyrdaghy qogham shyndyghyna eshqanday janaspaydy. Kórkemdikten júrday, syn kótermeytin dýmbilez dýniye. (Keyin bildik, osy «ólendi» atalghan oqulyqtyng songhy basylymyna G. Qosymova qayta engizipti.)
Sonday-aq, anau-mynau emes, Almaty qalasy A.Baytúrsynúly atyndaghy №139 mektep-gimnaziyada «Qojabergen» – Bighojinning «Elim-ay» «dastany» sabaq bop ótilgen. (Qaranyz: M. Dastanova. Qojabergen múrasyndaghy erlik pen eldik taqyryby. «Qazaq tili men әdebiyeti» jurnaly, №2, 2001 jyl)
Qazaq aitqan eken: «Dýmshe molda el búzar, qisyq arba jol búzar», – dep, sonyng eng kókesi osy bop túr...
Pikirimizdi týiindeyik. Elge ejelden mәlim halyq әni «Elim-aydyn» mәtini men shong ústaz Y. Altynsarinning «Kirgizskaya hrestomatiya» atty (1879 jyl, Orynbor) kitabynda tanbalanghan baghzylyq oilau formalaryn, sóz saptau ýlgilerin, tarihy derekterdi t.b. әldekimderding jeke beyәdep әreketteri ýshin ónin ainaldyryp búrmalaugha, kórkemdik bәsin týsirip býldiruge eshkimning húqy joq. Búl ruhaniy-mәdeny qúndylyqtarymyz QR «Mәdeniyet turaly», QR «Avtorlyq qúqyq jәne sabaqtas qúqyqtar turaly» zandary negizinde tiyisti Qúzyrly oryndar tarapynan qorghaugha alynuy kerek.
«Qojabergen» «jyraudiki» delinetin yrghaghy, úiqasy, maghynasy t.b. esh kelispegen ólensymaqtar oqushyny ótirikke, talghamsyzdyqqa ýiretedi. Búnday shaldyr-shatpaqtardy ýlgi etken úrpaqtyng oilauy da, til mәdeniyeti de ony uaghyzdaushylar óresining dengey-dәrejesinde qalyptaspaq. Sóz tanityn, týsinigi joghary qauymdy oilantyp qinaltatyn da osy jay. Tariyhqa, til mәdeniyetine zor núsqan keltiretin, kesir-kesapaty mol «Qojabergen» «jyrau» – Bighojinning «Elim-ay» «dastanyn», ózge de «shygharmalaryn» QR Bilim jәne ghylym ministrligi mektep oqulyqtarynan jәne joghary oqu oryny baghdarlamalarynan alyp tastauy, oqytugha týbegeyli tyiym saluy tiyis dep sanaymyz.
Bóribay KÁRTEN
joghary sanattaghy muzyka mamany,
qazaq tili men әdebiyeti magistri
Aqtóbe qalasy
Sony
Abai.kz