Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2800 0 pikir 17 Qyrkýiek, 2009 saghat 11:35

Últtyq apatty әrdayym este ústau manyzdy (jalghasy)

Kenes NÚRPEYIS*,
Qazaqstan Respublikasy Ghylym Akademiyasynyng akademiygi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

Beybit QOYShYBAEV,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

 

3.Bizding ortagha salar oiymyzdyng mәnisi nede, dәnegi qanday?

Aldymen, keybir atqarylghan júmysty shola keteyik. «Ádilet» - qoghamdyq úiym. Ol ómirge  shynayy halyqtyq mýddege qyzmet etetin ýlken baghdarlamamen keldi. Degenmen onyng josparlaghandaryn jýzege asyrudy tek qana  memlekettik qoldau  mýmkin etkenin moyyndau jón.  Solay boluy zandy da. Júrtshylyq arasynan shyqqan bastamalardyng últtyq-memlekettik mýddelerge jauap beretindigi aiqyn tústarda ókimet qarap qalmaydy. Búghan -әkimshilikterding jәrdemimen barlyq oblystarda «Azaly kitap»  shygharylghany dәlel, kóp jerde sayasy qughyn-sýrginder qrrbandaryna eskertkish ashylghany dәlel.

Sonymen,  sayasy repressiyalar jyldary respublikamyzdyng bar aimaq-ónirlerinde qoysha topyrlatyp qúpiya atylghandar tizimi  jergilikti jazalau organdarynyng qúpiya qoymalarynan alynghan qújattar negizinde  jariya etildi. Búl shara әdiletsýigish qauym aldynda tәuelsiz memleketimizding jýzin jarqyn etip, abyroyyn asqaqtay týsti.

Kenes NÚRPEYIS*,
Qazaqstan Respublikasy Ghylym Akademiyasynyng akademiygi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

Beybit QOYShYBAEV,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

 

3.Bizding ortagha salar oiymyzdyng mәnisi nede, dәnegi qanday?

Aldymen, keybir atqarylghan júmysty shola keteyik. «Ádilet» - qoghamdyq úiym. Ol ómirge  shynayy halyqtyq mýddege qyzmet etetin ýlken baghdarlamamen keldi. Degenmen onyng josparlaghandaryn jýzege asyrudy tek qana  memlekettik qoldau  mýmkin etkenin moyyndau jón.  Solay boluy zandy da. Júrtshylyq arasynan shyqqan bastamalardyng últtyq-memlekettik mýddelerge jauap beretindigi aiqyn tústarda ókimet qarap qalmaydy. Búghan -әkimshilikterding jәrdemimen barlyq oblystarda «Azaly kitap»  shygharylghany dәlel, kóp jerde sayasy qughyn-sýrginder qrrbandaryna eskertkish ashylghany dәlel.

Sonymen,  sayasy repressiyalar jyldary respublikamyzdyng bar aimaq-ónirlerinde qoysha topyrlatyp qúpiya atylghandar tizimi  jergilikti jazalau organdarynyng qúpiya qoymalarynan alynghan qújattar negizinde  jariya etildi. Búl shara әdiletsýigish qauym aldynda tәuelsiz memleketimizding jýzin jarqyn etip, abyroyyn asqaqtay týsti.

Búdan eki jylday ilgeride Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyn  akademik M.Q.Qozybaev bastaghan ókilderin Elbasy qabyldap, «Ádilet» atynan aitylghan ótinishterge  qyzu qoldau bildirdi. Nәtiyjesinde, Preziydent tújyrymdaghan tapsyrmalar boyynsha, 2002 jyly - Almaty oblysyndaghy Janalyq eldi mekeni manyndaghy «ýlken terror» kezinde  jazyqsyz atylghandar jerlengen oryngha  eskertkish qoyyldy, sayasi  qughyn-sýrgin qrrbandarynyn  estelikteri jinastyrylyp, arnayy kitap («Stranisy tragicheskih sudeb») shygharyldy. Búrynghy NKVD-KGB ghimaratynyng bir bóligi Sayasy repressiyalar tarihy muzeyi ýshin bólindi, taqau kýnderi ony múrajaygha layyqtap qayta jóndeu júmysy da bastalmaq.

Ádildik orayynda - atqarushy biylikting bәrin birdey údayy tap-túinaq etip orynday bermeytinin de aita ketken jón. Mәselen, is jýzinde elimizdin  sayasy tarihynyng birden-bir mrrajayy bolmaq jana ghylymi-aghartushylyq mekeme ýshin, Elbasynyng ózi tapsyrghandyqtan da,  elding damuyndaghy qasiretti belesterge qatysy bar osynau  ghimarat  tolyghymen beriler dep kýtken edik. Biraq, әzirge belgili bolghanday, onyng bir qanatynyng eki qabatynan 500 sharshy metrdey bóligin ghana múrajaygha  arnau úigharylghan kórinedi.  Búl bir. Ekinshiden, Elbasynyng ózi quattaghan osynau Sayasy qughyn-sýrginder tarihy muzeyin jasaudy әzirleu júmysynyng barysy qanaghattanghysyz jaghdayda, ony úiymdastyrudyng belgilengen  joly men  retine kónil tolmaydy.

Aytalyq, Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng ókilderimen kezdesude  QR Preziydenti  qoldaghan úsynystardy jýzege asyru jóninde  is-sharalar jospary jasalghan-dy. Sonyng atalghan múrajay jónindegi 2-tarmaghyn oryndau ýshin, QR Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligining Mәdeniyet komiyteti 2001 jylghy 14 mamyrda «Sayasy repressiyalar tarihynyng muzeyin úiymdastyru turaly» № 48 bryryq shygharghan edi. Onda Sayasy repressiyalar tarihy muzeyin QR Ortalyq muzeyining bólimi retinde úiymdastyru kózdelip, barlyq dayyndyq jrmystaryn jýrgizu sol  Ortalyq muzeyge tapsyrylghan. Biraq, búiryq shyqqaly bir jyldan assa da, kýni býginge deyin QR Ortalyq muzeyi tarapynan Sayasy repressiyalar tarihynyng múrajayyn jasaugha baghyttalghan eshqanday әzirlik sharalary qolgha alynghan joq. (Búl - maqala alghash jazylghan uaqyttaghy jaghday. Odan beride múrajaydyng bir qabaty jasandyrylyp, ashyldy, býginde ol qalalyq múrajaydyng bólimi bolyp júmys isteude. Degenmen sheshimin tappaghan mәseleleri jetkilikti, mәselen, múrajaydyng ekinshi qabatyn iske qosugha әli kýngi qarajat tabylar emes. Sol sebepti maqalagha týzetuler engizbey-aq qoydy dúrys kórdik. - K.N., B.Q.).*

 

*búl eskertpeni avtorlar  maqala «Jalyn» jurnalynda (2004 j., № 3) jariyalanghanda bergen-di, odan beri múrajay az ghana júmys istep, búrynghy NKVD ghimaraty әldebir kommersiyalyq qúrylymgha satylyp ketti degen jeleumen, is jýzinde jabylyp ýlgerdi.

 

Qazaqstan "Ádilet" tarihi-aghartu qoghamy jasaghan muzey konsepsiyasy men úsynys-pikirleri qabyldanbady. Onyng negizgi sebebi - janadan qúrylmaq Sayasy qughyn-sýrginder tarihy múrajayynyng mәn-mazmúny men baghyt-baghdarynyng Ortalyq muzeyde qalyptasqan tarihy oqighalardy ekspozisiyalau tәrtibimen sәikes kelmeytininde. Ministrlik pen onyng Mәdeniyet komiyteti búl mәselege terenirek qarar dep oilaymyz.  Óitkeni, búl eki múrajay konsepsiyalarynda birine biri úqsamaytyn ózgeshelikter bolugha tiyistigi týsinikti. Ortalyq muzey júrtshylyqtyng kóz aldynda. Al әzirge jasala qoymaghan Sayasy repressiyalar tarihynyng muzeyi totalitarizm jyldaryndaghy   ýzdiksiz sayasy qughyn-sýrgin men últtyq apatqa úryndyrghan asharshylyq  qayghy-qasiretterin  úmyttyrmay, әrdayym el-júrt jadyna salyp túrugha mindetti. Ol ótken tarihy joldyng auyr kezenderinen  tanymdy da taghlymdy syr shertetin ghylymi-aghartushylyq mekeme retinde, bolashaqqa, tәuelsizdikke qyzmet etetin dәrejede mýldem janasha qúrylugha tiyis.

Tәuelsiz elimizding azamattaryn tarihpen tәrbiyeleu  ýshin kýresip jýrgen myndaghan azamatty biriktirgen Qazaqstan "Ádilet" tarihi-aghartu qoghamy ýnine QR Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligi men Mәdeniyet komiyteti qúlaq asar degen ýmit bar. Yaghni, jogharyda aitylghan maqsat ýdesinen shyghu ýshin -  Sayasy qughyn-sýrginder tarihy múrajayynyn: a) QR Ortalyq muzeyinen osy bastan derbestendiriluin; b) sóitip onyng birden QR Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligi men onyng Komiytetine tikeley baghynatyn jәne ózge respublikalyq muzeyler qatarynda tiyisinshe qarjylandyrylatyn ghylymi-aghartushylyq mekeme mәrtebesinde rәsimdeluin jýzege asyrugha qajet   sheshim shygharar dep senemiz.

 

Bizding oiymyzsha jәne bizding bekem ilanymymyz boyynsha - osy múrajaydyng bayypty bir bólimi Últtyq Apat qrrbandaryna arnalugha tiyis. Ondaghy ekspozisiyalardy jasaugha jogharyda atalghan jrmystar nәtiyjeleri sózsiz jәrdemdesedi. Onyng ýstine, biyl ýshinshi jyl - Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy mektep oqushylaryn tarihy zertteushilikke baulityn «Tarihtaghy adam. Qazaqstan. HH ghasyr» degen taqyryppen bayqau ótkizip keledi. Bayqaugha qatysushylardyng edәuir bóligi auyldarynda oryn alghan ashtyq qasireti izderin óz otbastarynda bolghan oqighalarmen, qart ardagerler estelikterimen este qalarlyqtay janghyrtyp jýr. Balalardyng izdenushilik jrmystaryna ústazdary, tarih pәnining mrghalimderi jәrdemdesude. Biz el ishindegi qazynany osy jolmen de jiigha tyrysamyz. Ortaq iske  ghalymdardyn, qalamgerlerdin, barsha kókiregi oyau azamattardyng atsalysatynyna kýmәn joq. Shejireshiler búl orayda tanymdy maghlúmattar bere alady. Muzeyding búl bóliminen  Últtyq Apat qrrbandarynyng esimderin atap qaraly tizim jasaudy kózdeytin  arnayy aksiya bastau alatyn bolady. Ashtan qyrylghan  adamdardyng aty-jónderin  qalpyna keltiruge býkil halyq atsalysady: shejireshiler, otbasylyq, әulettik  múraghat iyeleri, tarihshylar, әuesqoy zertteushiler, estelik jinaushylar óz derekterimen múrajay qoryn tolyqtyryp otyrady. Dәlirek te júrtshylyqqa jaqynyraq tilmen aitqanda - múrajaygha kelgen әrkim qaraly tizim ekspozisiyasyna óz әuleti tarihyn qosyp jazatyn bolady.   Últtyq Apat qrrbandaryna taghzym etu, qoldan tughyzylghan asharshylyqtan qyrylghandardy atap eske alu osylay býkilhalyqtyq iske ainalatyn bolady.

Búl orayda әlemdik tәjiriybeden ýlgi alu jón bolmaghyn da oilau oryndy. Barshagha mәlim, kýlli adamzatqa sor bop tiyip «qonyr indet» atanghan fashizm 1933-1945 jyldary Europany mekendeytin milliondaghan evreyding kózin joydy. Alty million. Qasaqana  qyrdy. Europada osynday  tragediyagha úshyraghan evrey halqynyng Tayau Shyghystaghy tarihy otanynda «Yad-va-Shem» (qazaqshalaghanda - «Jad pen Esim») dep atalatyn institut pen múrajay bar. Izrailide, IYerusalim qalasyndaghy Gersli tauynyng etegine ornalasqan. Yad-va-Shemning qyzmeti Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde evreyler basyna týsken Apatqa arnalghan. Institut pen múrajay atauynyng sózbe-sóz mәni jogharyda kórsetkenimizdey, «jad (zerde) men esim» degen úghymdy beredi. Múrajaydyng qúrylghanyna jarty ghasyrday boldy. Onyng basty úrany: «Eshkim úmyt qalmau kerek!»

Múrajayda Esimder zaly bar. Yad-va-Shemde, jalpy, eki millionnan astam qaza tapqan jandar aty tirkelgen. Sonda,  Esimder zalynda - Apat qrrbany bolghan evreylerding aty-jónderi ýlken ekrangha týsirilip túrady. Al ondaghy ekspozisiyalar  Apattyng barlyq satylaryn hronologiyalyq retpen, týrli kórneki tәsilmen beynelep әngimeleydi. Kórgender әsirese balalar zalynyng airyqsha әserli ekenin aitady. Shyraqtardyng dirildegen әlsiz sәuleleri ghana jaryqtandyrghan búl qarakólenke zalda kýnirengen diktor dauysy Apatta  opat bolghan balalar esimderin tizbeleydi eken. Tausylmas tizim. Al ekranda birinen song biri sәby suretteri shyghyp jatady. Zal kýmbezi astyndaghy azaly ahual sol sәtte sonda túrghandardyng týisigin titirkentip, әrqaysysyna kópke ortaq qayghyny býtkil túla-boyymen sezindiredi.

Yad-va-Shem adamdar boyyna ýmit ýzip toryghu emes, aza tútyp qayghyru sezimin darytady. Onda bolghandar qamyqqan kónilmen - adam janynyng birinshi qúndylyq bolyp tabylatyny jayynda tebirenedi. Qysqasy, sonau Apat muzeyi júrtty tereng oigha batyrady, sol jolgha qyzmet etuge beyil shynayy sezimdi qayraydy.

Tap osynday әser-kýsh bizding múrajay-eskertkishke de tәn bolugha kerek. Eger úlan-ghayyr Últtyq Apat satylary kórneki ekspozisiyalarda beynelener bolsa - eshkimdi de jaybaraqat qaldyrmaytynyna kýmәn joq.

Tek 30-jyldar nәubetining qúiqa shymyrlatar tústary qanshama...

El-júrtty Otyz ekinshi jyl zúlmaty kýnirentip túrghan shaqta poyyzben Mәskeuge, әlde Almatygha ótip bara jatqan Filipp Goloshekin Aqtóbe vokzalynda «kontrrevolusioner-baylardyng maldy qyryp tastaghan zymiyan әreketi» turaly әshkere-sóz aityp tastaugha niyettense kerek. Biraq, ol vagonynan týser-týspesten,  aldynan alghashqy Qazrevkom mýshesi, әdilet komissary, qyzyl partizan  retinde kenes ókimetin qorghaugha kóp enbek sinirgen qaljyranqy ardager Baqytjan Qarataev jaydaq arbamen shygha keledi.  Tizesi qalt-qúlt etip, tarantas ýstinde boyyn týzeydi. Sosyn dimkәs qart  alanda jiylghan halyqtyng kóz aldynda, bayaghy 2-Duma minberinde atamekeninen quylyp jatqan halqynyng múnyn joqtaghanynday  ójettikpen, Goloshekinge ashyna  shýiilip, sóilep beredi.  Ol qarsysyndaghy bolisheviyk-patshany revolusiya múrattaryn ayaqasty etkeni ýshin betten alady, eldi ashtan qyryp jatqan qylmysymen kózin shúqy aiyptaydy.  Sonda Goloshekiyn: «Shal sharshap qalypty», - degen kýbirmen  vagonyna keri sýnguge mәjbýr boldy...

Al «sharshaghan shal» úzamay ashtyqtan dýnie saldy. Ol ózining artynda qalghan jazba-múralarynda asharshylyqqa  jalghyz Goloshekin emes, onyng ainalasyndaghy qazaq qayratkerleri de aiypty dep týiipti. B.Qarataevtyng oiynsha - mәsele olardyn  kóz boyaushylyqqa jol beruinde, «qazaq isterine jýliktik túrghydan keluinde», olardyng shyn mәninde «aferist, karierist, portfelist» bolyp shyghuynda. Qazaqtyng osynday alapat ashtyqqa úrynuyn qart demokrat-revolusioner últtyng «bas adamdarynyn» sonau patsha zamanynan bastalghan psihikalyq azghyndauynyng saldarynan  dep baghamdady...

1932 jylghy shildede Qazólkekomgha  bir top qyzmetker (Ghabit Mýsirepov jәne basqalar) mal sharuashylyghynyng qúldyrauyna oray hat joldady. Goloshekin ony baydyng kónil-kýiin tanytatyn últshyldyq hat retinde baghalady. Artynsha, arada apta  ótpey-aq, «últshyldyq hatqa» qol qoyshylar jazdym-janyldym dep ókinip-opynghan jana hattaryn Qazólkekomgha әkep tapsyrdy. Sonda  olardyng «kinәlaryn moyyndaulary» eske alyndy,  1932 jylghy 15 shildede Qazólkekom men Baqylau komissiyasy  bir top kommunist «qatelesip» qol qoyghan sol hatty  «sosialistik qayta qúru men últ sayasaty jetistikterine» qara boyau jaghushylyq dep baghalaghanmen, avtorlaryn partiya qatarynda qaldyryp, bir-bir qatang sógis arqalatty.

1932 jylghy tamyzda QAKSR Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy Oraz Isaev Stalinge hat joldady. Onda qazaqtardyng ashtan qyrylu, bosyp ketu derekterin býkpey bayandap, ólkelik komiytetting kózboyaushylyqqa jol berip  ashtyqqa aparghan әsire nauqanshyldyghy men ony ýstey týsken  auyldardaghy sholaq belsendilikti jasyrmay әshkereledi. Bar aiypty  bir adamgha ýiip-tóguge bolmaytynyn eskertti, kýizeliske ólkekom burosy týgel, onyng ishinde, basshy qyzmetker retinde, ózining de belgili dәrejede jauapty ekenin moyynday otyryp, basshylyqty janartu qajettigin aitty. Birinshi hatshynyng airyqsha róli barshagha belgili ekenin atap kórsete kele, O.Isaev Goloshekindi óz qatelikterin týzetuge qauqarsyz dep oilaytynyn da jazdy. Ol Bas hatshy IY.V.Stalinning tikeley ózine osynday pikirin  ashyq joldap, Qazólkekomnyng birinshi hatshysy Goloshekindi auystyru qajettigin trnghysh ta dara, әri jalghyz kóterdi. Áriyne onyng onday pikiri birden qosh alyna qoyghan joq. Sonymen birge  O.Isaev  qazaq auyly men mal sharuashylyghy jóninde shúghyl atqarylugha tiyis úsynystar da tújyrymdap, sol mәseleler jóninen Ortalyq Komiytetting arnayy sheshim shygharuyn súraghan-dy. Búl ótinishi qanaghattandyryldy.  1932 jylghy 17 qyrkýiekte BK(b)P Ortalyq Komiyteti Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy, onyng ishinde mal sharuashylyghy jóninde qauly qabyldady.

Alayda onyng oryndaluy mardymsyz boldy. Goloshekinning partaktivte «Ortalyq Komiytet 17 qyrkýiektegi qaulysymen maqúldaghan Qazólkekomnyng auyldy qayta qrrudaghy iri jetistikteri» jóninde aitqan ótirikke toly bóspe-sózinen de qayran bolmady. Halyq ashtyq, indet zardaptaryn tarta berdi, qyrylu, bosqyndyq tyiylmady. Ol jayynda Stalinge 1932 jylghy 29 qyrkýiekte RKFSR Halyq Komissarlary Kenesi  tóraghasynyng orynbasary Túrar Rysqúlov hat jazdy. Aqyry, jaghday tym asqynyp, Almaty kóshesi ashtyq qrrbandarynan ayaq alyp jýrgisiz bolghan 1933 jylghy qantarda, «adal leninshil-stalinshil» Filipp Goloshekin Mәskeuge, Joghary Tórelik Sotty basqarugha shaqyryp alyndy. (Senimdi kadrine qamqorlyq jasaudy «halyqtar әkesi» úmytpaytyn). Avtonomiyalyq respublikanyng basshylyghy auystyryldy. 1933 jylghy 9 nauryzda T.Rysqrlov kósemge Qazaqstandaghy auyr jaghday men onyng sebepterin bayandap, túiyqtan shygharar úsynystar qorytqan ekinshi hatyn berdi. Úzamay respublikada Levon Mirzoyannyng basshylyghymen,  shet elderge asyp ketkender men ashtyqtan qyrylghandardy auyzgha alugha tyiym saluly ahualda, asharshylyq zardaptaryn mal sharuashylyghyndaghy jaghdaydy jaqsartu arqyly  joygha baghyttalghan jrmystar jýrgizile bastady...

 

Últtyq Apattyng osynau asa qasiretti kezeni sormanday halyqtyng óz ókimetining qylmysty solaqaylyqtary saldarynan oryn alghanyn moyyndaytyn uaqyt jetti. Qazaqstannyng shartarabynda biylik qúrghan jergilikti  jrmysshy-sharua deputattary kenesterining delegattary Kenester qrryltayynda tandap saylaghan Ortalyq Atqaru Komiyteti bolishevizmning qylmystaryna zandy danghyl jasap berip otyrdy. Onyng ornyna stalindik konstitusiya boyynsha  kelgen Jogharghy Kenes te tap solay etti. Múnyng bәri endi tek qana Aqbas Tariyh...

Degenmen, solar әreket etken «quyrshaq» respublika ornynda býgin tәuelsiz Qazaqstan Respublikasy bar. Memlekettik nyshandardyng bәrin janadan qúryp jatyrmyz degenimizben, aspannan týsken joqpyz: biz sol «quyrshaq» respublika aumaghyn iyelendik, yaghny biz sol baqytsyzdyqqa tap kelgen halyq pen onyng bay jer-suynyng múragerimiz. Sol «quyrshaq» respublikadaghy basqaru qrrylymdaryn jetildtirip, tәuelsizdik talaptaryna say qayta qrryp jatqan egemen qojayynbyz.

Býgingi Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Mәjilisi - búrynghy tarihy damu ózgeristerine oray birin biri almastyrghan zang shygharushy organdardyng qúqyqtyq  múrageri. Sondyqtan da osy Parlament tәuelsiz elding zang shygharushy organy retinde, keshegi bodan elimizding «parlamentinin» - qazaqqa óz taghdyryn  ózi aiqyndaugha tolyq erik berildi-mis  delinetin bolisheviktik jalghan aqparat-uәdeler  astarynda quyrshaqtyq sipat alghany haqynda halyqqa ashyp aitsa jón bolar edi. Sóitip, halyqty 30-jyldarghy alapat ashtyqqa, toz-toz bosqyndyqqa  úryndyrghan Últtyq Apatty bolishevizmnin, shyntuaytqa kelgende,  «quyrshaq parlament» qolymen jasaghanyna opynu sezimin bildirse, ol sózsiz - tәuelsiz memleketimizding zor imandylyq-adamgershilik qadamy retinde qabyldanar edi. Mindetti týrde - san últ ókilderinen qrralghan qazaqstandyq halyqty ortaq maqsatqa úiystyra týser ruhany kýshke ainalar edi.

Búl rette Últtyq Apat qrrbandaryn aza tútatyn arnayy kýn belgileuding de manyzy zor bolmaghyn atap aitu jón. Bizding oiymyzsha - onday kýnge әr mamyr aiynyng songhy júmasy arnalsa ondy bolar edi. Mamyrdyng aqyrghy júmasynda újymdarda, kópshilik oryndarynda, meshitterde, bәlkim shirkeuler men basqa da ghibadathanalarda  jәne, әriyne, jeke ýilerde eske alu, namaz oqu, dúgha baghyshtau sharalarymen atap ótiletin azaly jiyndar jýrip, astar beriler bolsa - eldik kelbetimiz aidyndana týser edi. Ár jyl sayyn mamyrdyng sonynda ainalyp  soghatyn Azaly Júma 31 mamyrdaghy Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnining ne aldyna, nemese tipti bir júldyzgha tústas kelui mýmkin. Qalay bolghanda da, osynau  birine biri sabaqtas eki aidarmen aishyqtalghan qaraly-saltanatty kýnder barsha is-sharalardyng imandyq ajaryn jarqyrata ashyp, birin biri tolyqtyra týsetin bolady.

Mәjilis tarapynan qabyldansa ghoy dep ýmit etip otyrghan osynau bolashaq qújattyng bir tarmaghy jogharyda tilge tiyek bolghan múrajaygha arnaluy yqtimal. Ondayda, Sayasy qughyn-sýrgin muzeyi aldyndaghy alangha - bolisheviktik rejim ayasynda halqyna adal enbek sinirip opat bolghan san myng azamatqa ortaq eskertkish  retinde, biyik sýiir úshy kókke shanshylatyn aibarly sýngi-obelisk ornatu qajettigi de eskeriler dep oilaymyz.

Últtyq Apatty  mәngi este ústau sharalaryn, sóz joq, býkil el bolyp qolgha alu qajet. Onyng alghysharty -  QR Parlamentindegi ókilderi etip kýlli el-júrtymyz tandap saylaghan halyq qalaulylarynyn  arnayy tarihy qújat qabyldau arqyly osy ortaq iske sergek te bedeldi ýn qosuynda...

29.06.2002 j.

Sony

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371