Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4424 0 pikir 15 Qantar, 2014 saghat 03:40

Sәule Meshitbayqyzy. Úly kóshting toqtauy - keshirilmeytin qylmys!

 90-gha kelgen qart әjemning 50-shi jyldardyng basynda «Qara taudyng basynan kósh keledi, kóshken sayyn bir taylaq bos keledi» dep jylap otyryp aitatyn zarly dausy әli kýnge deyin qúlaghymda... «Áje, nege jylaysyz?» deymin ghoy bayaghy balalyq anghaldyqpen. Keyuana meni shoshytpayyn deyme, jaulyghynyng úshymen kózin kólegeylep: «Ony saghan týsinu qiyn, botam, adam jasy úlghayghan sayyn ótkenine kóz jýgirtip otyrady. Meniki saghynyshtyng kóz jasy ghoy. Bizding kórgenimizdi senderding kórgenderindi qalamaymyn. Bәri bizben ketsin. Men bayghús, ata-anamdy, olardyng kóshin eske alyp otyrmyn», -  dep qoyatyn. Ony týsinu qayda? Shapqylap kete beretinbiz. Keyde san-súraqtyng astyna alyp otyryp, әngimening auany «bay-qúlaq, halyq jauy» degen, bizge belgisiz, jan-shoshyrlyq sózderge aughanda, qorqyp ketip tyna qalatynbyz. Ol әngime odan keyin kópke deyin qozghalmaytyn..

Qazir mening ózim әjemin. Shyny kerek, taryday shashylghan qazaq kóshining mәn mazmúnyn, (Allagha tәuba deyik), Tәuelsizdik alghannan keyin bilip, oqyp, sanagha toqy bastadyq.
Sonyng kóbi tarihy romandar... Qabdesh Júmәdilovting eki tomdyq «Songhy kósh» romany aldynghy lekte túr. Sodan «Taghdyr» romany. Búlar - oqyrmandarynan layyqty baghasyn alghan shygharmalar.

 90-gha kelgen qart әjemning 50-shi jyldardyng basynda «Qara taudyng basynan kósh keledi, kóshken sayyn bir taylaq bos keledi» dep jylap otyryp aitatyn zarly dausy әli kýnge deyin qúlaghymda... «Áje, nege jylaysyz?» deymin ghoy bayaghy balalyq anghaldyqpen. Keyuana meni shoshytpayyn deyme, jaulyghynyng úshymen kózin kólegeylep: «Ony saghan týsinu qiyn, botam, adam jasy úlghayghan sayyn ótkenine kóz jýgirtip otyrady. Meniki saghynyshtyng kóz jasy ghoy. Bizding kórgenimizdi senderding kórgenderindi qalamaymyn. Bәri bizben ketsin. Men bayghús, ata-anamdy, olardyng kóshin eske alyp otyrmyn», -  dep qoyatyn. Ony týsinu qayda? Shapqylap kete beretinbiz. Keyde san-súraqtyng astyna alyp otyryp, әngimening auany «bay-qúlaq, halyq jauy» degen, bizge belgisiz, jan-shoshyrlyq sózderge aughanda, qorqyp ketip tyna qalatynbyz. Ol әngime odan keyin kópke deyin qozghalmaytyn..

Qazir mening ózim әjemin. Shyny kerek, taryday shashylghan qazaq kóshining mәn mazmúnyn, (Allagha tәuba deyik), Tәuelsizdik alghannan keyin bilip, oqyp, sanagha toqy bastadyq.
Sonyng kóbi tarihy romandar... Qabdesh Júmәdilovting eki tomdyq «Songhy kósh» romany aldynghy lekte túr. Sodan «Taghdyr» romany. Búlar - oqyrmandarynan layyqty baghasyn alghan shygharmalar.

Tarihta qanshama kósh boldy....Jazushy Jәdy Shәkenúly oqyrman qauymgha «Qytaydaghy qazaqtar», «Ospan batyr» sekildi kólemdi shygharmalarymen  tanys. Al «Qaraly kósh» romanynyng jóni bir basqa  – bir ghana adam, bir ghana auyl emes, basy Qytaydyng Barkól aimaghynan bastau alyp, odan Gansu-Chinhay ólkeleri arqyly Tiybet pen Gimalaydy basyp Ýndistan, Pәkistangha barghan, keyin Kishi Aziya, odan Europagha jetken qandastarymyzdyng tarihynan habar beretin shynayy derek. Býginde әlemning qyryqtan astam elinde qazaq mekendeytin bolsa, býgingi roman keyipkerleri atalghan memleketterding jartysynan astamynda túrady eken. Búl enbekti qazaq tarihyna, sonyng ishinde Qazaq diasporologiyasy salasyna kelip qosylghan tyng derektik tuyndalardyng qataryna jatqyzugha bolady. Búghan deyin Altaydan Týrik eline, odan Europagha deyingi ong myng shaqyrymdy qúraghan әlemdegi eng úzaq kósh turaly jazylghan Halifa Altaydyng «Altaydan aughan el», Hasan Oraltaydyng «Elimaylap ótken ómir» tarihy shygharmalary osy «Qaraly kósh» romanymen tolyghyp otyr. Tipti, «Elimaylap ótken ómir» búdan erterekte (Stambúlda 1999, Almatyda 2005 jyly) jaryqqa shyqsa da, ony «Qaraly kóshtin» jalghasy deuge de bolady. Hasan Oraltaydyng әkesi Qaliybek Hakim Rayymbekúly bastaghan kósh «Qaraly kóshtegi» Ýndistan men Pәkistanda otyrghan kóshke on jyldan keyin baryp, 1953 jyly ghana tútas el jarylyp Týrkiyagha jol tartady. Ayta bersek, kósh turaly jazylghan shygharmalar kóz jasyndy parlatyp, shybyn janyndy shyrqyratyp jiberedi. Jolay qyrylghan qazaq, shekarada atylghan qazaq, oida da, qyrda da sýiegi shashylghan qazaq. Olar ata-babasynyng jerinen qashqanda, kenestik ozbyr sayasattyng yzgharynan seskenip, úrpaghymdy aman saqtap qalayyn, búl alapat kýnde basylar, manaygha shuaq shashyrar degen oida bolghandary anyq. Bizding býgingi biylik, úly kóshti toqtatugha erik bergen lauazymdy túlghalar ótkennen sabaq alyp, býgingi sary dalanyng qazaqtarsyz, kýnirenip, bozdap túratynyn esterinen shygharmasa degim keledi. Óitkeni, búl dala olardyng da ata qonysy! Úly otany!

Tәuelsizdikke qolymyz jete sala aiday әlemge jar salyp, óz qandastaryn tughan otanyna shaqyrghan tórt memleketting (Izraili, Germaniya, Resey) biri Qazaqiya bolatyn. Egemendik alyp, tәi-tәy basqan baladay sýrine qúlap jatsa da, túsauy jana kesilgen elimizding ol kezdegi armany da asqaq bolatyn. Bauyrmal edi, namysshyl edi, aqkónil edi, jomart edi... Ashqúrsaq jýrse de jigeri múqalmaghan berik edi... Alayda, әbden otarlanghan, tili-men dili talaugha týsken halyqtyng jýreginde qayau da bar edi. Dalighan dalasynyng oi-shúqyry men ózen-kóline deyin múndylau kórinetin. Sebebi shópting shýiginin, sudyng móldirin ishetin taza qandy jylqynyng mekenine donyzdyng túmsyghy tiyip, kez kelgen it sarp ketuden tayynbaytyn... Ábden ezilgen últtyq ruh, ensesin әreng kóterip kele jatqan-túghyn. Alla taghala sol kezde tarih sahnasyna Qazaqstannyng túnghysh preziydenti Núrsúltan Ábishúlyn alyp shyqqan bolatyn. Osynday kezderi bórikti kókke atyp quanyp túryp ta, tәuelsizdikting ghúmyrynyng qanshalyqty úzaq bolatynyna kýdikpen qaraghandar óte kóp-tin. Jergilikti halyq sany da 30 payyzgha әreng jetip, kýzding suyq jeline býrsendep zar qaqqan qurayday qalt-qúlt etip qoyatyn. Bolashaghymyz búlynghyr edi. Ertenge degen senim әlsiz edi... Kerek deseniz, qazaq dalasyna aryp-ashyp kelip, býiirleri shyqqandardyng ózi, azat elding ertenine senbey ýdire kóship jatqan. Sol kezde kim edi qúlazyghan dalagha sәn bergen? Kim edi qinalghan da qoltyqtan demegen? Kim edi tughan jerim dep enirep jetken? Olar - alystaghy qandas bauyrlar edi ghoy. Sony nege úmytamyz?! «Ashtyqta jegen qúiqanyng dәmi tanday da qalmaytyn ba edi». Osy kezende, taghdyr tәlkegimen taryday shashylghan halyqtyng basyndaghy túmandy aryltyp, tәuelsizdik tanynyng qayta atqanyna shattanghan, alysta jatqan aghayynnyng quanyshy da erekshe bolyp edi-au. Bauyrlarynyng sol quanyshyna qanat bitirgen QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng «Alystaghy aghayyndargha aq tilek» atty әigili haty da osy tústa jariyalanghan bolatyn. Sol hattan ýzindi keltire ketkendi jón kórip otyrmyn. «Alystaghy aghayyndargha aq tilek! Qymbatty otandastar! Qandas bauyrlar! Aghayyndar! Halqymyzdyn túrmys-tirshiligine, elimizdin ishki, syrtqy sayasatyna úly ózgerister alyp kelgen, barlyghymyz ýshin ýlken syn bolghan 1991 qoy jyly tarihta qalyp, ýmit pen kýdigi mol jana – 1992 jyl keldi. Taghdyr tәlkegine úshyrap, jer betine taryday shashyrap ketken otandastar, qandas bauyrlar, Sizderdi Jana jyldarynyzben shyn jýrekten qúttyqtay otyryp, әrqaysynyzdyn otbastarynyzgha mol baqyt, quanysh tileymin!Qymbatty otandastar! Ejelgi atamekeninen jyraqtap qalghan Sizderdi keshegi kýnge deyin ata-baba jerine qaytyp kele alamyz ba degen súraqtyn alandatyp kelgenin men jaqsy bilemin. «Tughan jerdin týtini de ystyq» deydi halqymyz. Qandas bauyrlarymyzdy bayyrghy ata qonysyna tartu maqsatynda adam pravosy turaly elaralyq erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan Ýkimeti «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldady. Sondyqtan ata-mekenge kelemin deushi aghayyndargha jol ashyq. Ata-baba әruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» degen aq tilekpen bastalghan tarihy haty, aghayyn kóshining aghyluyna altyn búida boldy. Onsyz da delebesi qozyp, degbiri qashqan halyq tayly-tayaghymen atajúrtqa at basyn búrdy. Ol da bir dәuren eken-au. Osylay aghynan jarylyp sheteldegi qandas bauyrlaryn otanyna shaqyrghan elbasy últy ýshin kóp júmystar jasady. Ony keleshek úrpaq maqtana aitary haq.

Endi kelip, etek-jenimizdi jiyp, el ensesi tiktele bastaghanda,  syrttaghy bauyrlarymyzdyng tughan jerge jetui múng bolghaly túr. Úly kósh bastaghaly olar ne kórmedi? Olargha qarata aitylmaghan ghaybat sóz az ba edi? Bauyrgha basudyng ornyna dauyldyng ótine qaldyrghan kezimizding bolghanyn nesine jasyramyz? Qanshama jyldan beri preziydentimizge ósek-ayandy qarsha boratqan mysyq tileuli aghayyndar aqyry armandaryna jetip otyr. Ekonomikasy qaryshtap damyghan Qazaqiyanyng Úly kóshti qaq ortada shógerip tastauyna ne sebep bolghany jalpy júrtqa әli kýnge týsiniksiz. «Búdan da jamanynda toygha barghan» qazaqqa, býgingi tolysqan, jarasqan, kelisken qalpyndaghy biylikting óreskel qylyghy tosyn, әri jat. Songhy kósh bastalghaly baqanday 22 jyl ótti. Ýrim-bútaghymen qosqanda millionnan asa qandasymyz Otan-anasynyng ystyq qúshaghyna oralyp, elimizding demografiyalyq ósimi men ruhany kenistigin toltyrugha da airyqsha ýles qosty. Bar qazaq bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, әlemge әigili el boldyq.

BÚÚ-gha mýshe 193 memleketting ishinen tek qana tórt memleket repatrianttardyng tarihy Otanyna oraluymen memlekettik dengeyde ainalyssa, Qazaqstan sonyng biri jәne biregeyi bolyp, Germaniya, Izraili jəne Resey Federasiyasymen ýzengiles júmys atqaryp keldi. Endi kelip qazaq biyligining «Býirekten siraq shygharyp» otyrghany týsiniksiz? Al, biz joghary da attaryn ataghan memleketter әli de qandastarynyng elderine keluine mýddeli. Onda bizding toqmeyilsip, «Ózi bolghan qyzdyng tórkinin tanymas» keyipke enuimizdi qalay týsinuge bolady?

Mening qolyma qalam ústatqan mәsele de – osy. Anamyn ghoy, elimning erteni ýshin alandaymyn. Qazaq kóshining toqtauy el bolashaghy ýshin ýlken soqqy ekenin bәri biledi. (Shyn mәninde təuelsizdik jyldarynda halyqtyng kóshi-qony salasyndaghy uəkiletti organy bes-alty ret oryn auystyrdy. Osynyng ózi-aq kóp jaydy anghartyp túr emes pe? Olargha degen syi-qúrmetimizding súrqy osy bolsa, ne etersin?). Naqty derekterge sýiensek, shet elderde 5 mln-day qazaq bar kórinedi. Olardyng keleshegi, úrpaghynyng jahandanu dәuirindegi keskin-kelbeti qanday bolmaq? Olardyng shyndap kelgen de Qazaqiyadan basqa otany bar ma ózi? Úlan-baytaq dalamyzgha topyraqtan adam jasaugha beyil bolyp otyrghanda, býgingi úly kóshti toqtatu, úrpaq aldyndaghy keshirilmes kýnәmizding biri bolyp qalmasyna kim kepildik bere alady? 22 jylda el bolyp tanyluymyzgha, naghyz qazaqtyq bolmysymyzdy kórsetuge olardyng sinirgen enbegi orasan. Eger býgingi almaghayyp zamanda syrttaghy 5 mln qazaqty bauyrymyzgha tartpasaq, olardan mýlde aiyrylyp qalu qaupi tuady. Olar týgili 22 jylda óz ishimizdegi qandastarymyzdyng til mәselesindegi týitkildi jayttan arylmay otyrghany kim-kimge de sabaq bolsa iygi! Bireuding qolyna qarap otyrghan olardyng az-aq jylda assimilasiyalanyp ketu qaupi zor. Biylik «kóptigimen maqtanatyn» kezenning jaqyndap kele jatqanyn úmytpauy tiyis. «Kóp qorqytady, tereng batyrady» qay kezde de. Eger qazaq bolmasa, qazaqtyng jeri bolmasa, olar kimge biyligin jýrgizedi? Úrpaqtary kimge dón-aybat kórsete alady.

Mening oiymsha, Úly kóshting toqtauyna bizge kórinbeytin, biraq toqpaghy myqty syrtqy kýshter әser etip otyrghanday seziledi. Olar qazaqtyng kýsheyip ketuinen qorqady. Syrtqy kýshter Qazaqstannyng memleket bolyp, әsirese últtyq memleket bolyp kýsheyip ketuinen qatty seskenedi. Qazaq damyp, últtyq memleketke ainalyp ketse, elimizde emin-erkin sayran salyp jýrgen sheteldik alpauyttargha esik jabylady. Jep otyrghan nanynan airylady. Olar qazaq dalasyn ózderi qoyghan, sózderin sóileytin jemqor sheneunikter arqyly basqaryp otyr. Elimiz alghash tәuelsiz el bolyp, әlemning әr týkpirinde shashylyp jýrgen qazaqtargha aiqara esik ashqannan keyin oralmandardyng alghashqy legi kele bastaghanda syrtqy kýshter oilady: «Jana ortagha sinip kete almaydy» dep. Alayda olay bolmady. Oralmandar sinisip, kiyeli qazaq elining tolyqqandy azamaty bolyp ketti. Mine, búl olargha únamady. Mening ishki oiym osylay deydi. Áytpese, qazaq kóshining toqtauynan esh sebep kóre almay otyrmyn.

Jeltoqsan aiynyng 10-y kýni kópshilik talqysyna týsken jәne әleumetting qatty narazylyghyna úshyraghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek kóshi-qony mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zangha Memleket basshysy qol qoydy. Búl onsyz da qantarylyp túrghan qazaq kóshining búidasy keri búryldy degendi bildiredi. Sonymen, 22 jylgha jalghasqan qazaq kóshining basynan baghy taydy. Dúrys pa, búrys pa, – baghasyn berip, ýkimin shygharatyn – bolashaq!

Meni qynjyltatyny el senim artqan qos palataly Parlamentting tórinde otyrghan halyq qalaulylary «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek kóshi-qony mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna kóp uaqyt jibermey, talas-tartys tudyrmay, (birdi-ekili azamattardyng sózin kim tyndasyn) «aydarynan» sipap Elbasynyng aldyna jiberuining ózi ashudyng týiinin tarqatady.

Memleketimiz kýnnen kýnge damyp, gýldenip keledi. Oghan sóz joq. Biraq últtyq memleket bolyp qalu mәselesi әli de qiyn kýiinde qalyp túr. Sebebi óz bauyrlarymyzdy ózimiz keudesinen iyterip otyrmyz. Álemdik mamyrajay tirshilikting basty sharty  - halyqtyng biylikti týsinui, biylikting halyqpen til tabysa bilui. Yntymaq pen birlik sol kezde ghana nyghayady. Sondyqtan biz bir-birimizdi týsinip, bir-birimizdi qúrmetteuge tiyispiz. Qazaq degen atymyzgha layyqty el bolu baba múraty! Alladan da, taghdyrdan da, uaqyttan da jylap alghan mýmkindikten ajyrap qalu qaupi tuyp túr qazir.  Myna zamanda bizge shettegi bauyrlardy elge tartu ýshin, tórt jyl týgili tórt kýnning ózi kóp. Sebebi jahandanu jalmap barady ghalamdy. Búl óte qorqynyshty qúbylys. Biz ózi az ghana halyqpyz. Últqa úlaghat bolatyn ziyalylarmyz da kóp emes. Olardyng da osy bir kezende ýn-týnsiz qaluy  keshirilmeytin is. Mústafa Shoqay aitady: «Últtyn damuy ýshin ziyaly qauym men qatardaghy aqsaqaldardyn búghyp qaluy, úrpaq keshirmeytin ýlken kýnә» dep. Osydan qorqyp jatqan qariyany kórmedim.

Iya, 22 jyl zu etip óte shyqty. Elimizdi әlem tanydy. Últymyzdyng sany da ósti. Alghashqy lekpen kelgen qandastarymyz elge sinisip, azat elding aimanday úrpaghyna ainaldy. Býginde olardyng tәuelsiz Qazaqstannyng tuyn kókke kóterip, sport, óner, ózgede salalarda kóptep kórine bastauy da últymyz ýshin maqtanysh. Qúdaygha shýkir, irgemiz bekidi. Tilimiz de jyluyn shashyp túrmasa da, qolamtanyng astyndaghy shoqtay mazdap jatyr. (Shynyna kelsek, tilimizding tenselmey, qanatynan qyrqylmay samghauyna da, tilding nәrin saqtap kelgen bauyrlardyng yqpaly zor ekenin esten shygharmaghanymyz abzal).

Qazaqtyng kýni qazaqpen, qazaqqa qazaqtyng ghana jany ashidy. Dalamyzday darhan, jaysan, keremet halyq ekenimiz dausyz! Biraq «Ózindi ózing jattay syila, jat janynan týnilsin!» degen balalar danalyghyn úmytyp ketip jatatynymyz ókinishti! El ishi bolghan song týrli jaghdaylardyng bolyp túratyny ras. Mysaly, oralman bauyrlarymyz bir jaghymsyz qylyq kórsetse, shu ete qalamyz dýrligip. Al, basqa últ ókilderi qyzymyzdy zorlap, úlymyzdy óltirip ketse de myq etpeymiz. Shydaymyz. Tózemiz. Últtar dostyghyna syna qaqqymyz kelmeydi. Biraq basqalargha búl qaghidat jýrmeydi. Mine, paradoks!

Últqa jany ashymastardyng oralmandardy jek kórinishti, anayy, dóreki, tәrtipsiz qylyp kórsetuleri ýdep barady. Elbasymen qandas oralman bauyrlardyng arasyna arnayy syzat týsirip jýrgender jәne bar. Búl degenimiz- qazaqtardyng tamyryna balta shabu. Múny jasap otyrghan, biylik basyna myghym ornyghyp alghan últyn sýimes basshylar! Olar- úrpaq ýshin, elding keleshegi ýshin óte qauipti qylmys jasap qoyghandaryn bilmeydi sorlatqanda.

Qanday jaghday bolsa da, qanday qiyndyq tusa da qazaq kóshin toqtatu –qylmys. Búl bolashaghynan ýmiti zor elimiz ýshin jaman yrym... Aytpasyma bolmay túr, Elbasynyng jan jaghyna, jaghympazdar men ekijýzdiler otau tige bastady. Olar ótirikti sheber úiymdastyryp, óz ótirikterine ózderi senip, basqalardy da sendirip jýrgeni aqiqat! Patshamyzgha shyndyqty jetkizbey, kóshi-qonnyng jay-japsaryn tarazygha tartyp әdil bayyptap bermey otyrghan solar sekildi.
Búl qazaq eline, onyng Elbasyna jasalyp otyrghan QIYaNAT, QYLMYS! Bizde tamyryn terenge jaya almaghan ruhsyzdar kóp. Qazaqstandy meken etetin ózge últ ókilderining bir de biri últymyzgha qarsy shyqqan emes. Úly kóshti toqtau jayly halyq qanshama mәlimdeme jasady. Aqyn-jazushylarda qanshama ýndeu hattar joldady. Múnyng bәri qauipting aldyn sezgendikten jasalghan qadamdar edi. «Qoryqqan birinshi júdyryqtaydy» degen –  osy. Alayda «selt etken» Ýkimet, «dir etken» Parlament joq! «It ýredi, keruen kóshedi» degen shyghar, bәlkim. Qanshama ashyq hattar jazyldy, olardyng bir de bireui preziydentting qolyna jetpegeni dausyz. Múnday jaghdaylardyng týpting týbinde Elbasy men halyqtyng arasyn alshaqtatatyny nege eskerilmeydi?

 Sovet- HAN aghanyng myna sózi oiyma oralyp otyr. "Qúrmetti NÚRSÚLTAN ÁBIShÚLY... "kýlli Qazaqty tughan jerine oraltu", Allanyng raqymymen oiyna kelgen QASIYETTI IYDEYa bolatyn, múny ayaghyna deyin jetkizu, TIRShILIGINNING MÚRATY BOLUGhA TIYIS ! Sonda, ALLA da, ARUAQ ta riza bolmaq ?!». Búdan asyryp ne dey alamyn.
Sóz sonynda aitarym, «Qasynyzda jaqsy da, jaman da jýrgen bolar. Biraq solardyng aitqanyn istep, aldauyna týsetin azamat, Núragha, siz emessiz! Oghan biliktiliginiz de, biliminiz de, ómirlik tәjiriybeniz de jetedi.  Alla sәtin keltirgen, QAZAQ KÓShIN, óziniz  bastaghan Úly kóshti toqtata kórmeniz!

http://www.kazakhstanzaman.kz/ 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019