Jeke adamdar ghana emes, otbasylar, últtar, memleketter men imperiyalar, tipti, úly órkeniyetter búl әlemde týgeldey joghalyp jatady. Batys elderindegi otbasynyng býlinui men demografiyalyq kriziys, Osman jәne Úly Rim tәrizdi imperiyalardyn, adamzat tarihyndaghy fәny ómirding shynyna jetken Lemuriylyq, Atlantiydalyq órkeniyetterding joyylyp ketuleri osynyng kórinisteri.

Olardyng joyylu sebepteri nede?

Ruhany túrghydan qarastyratyn bolsaq, fәny әlemde qanday kórinis bolsa da, olardyng barlyghy zattyq bolmystyng ózimshildik (jalghan ego) qasiyetinen tuatynyn kóremiz. Ózin zatpen balaghan jannan shyghatyn ózimshildik qasiyet fәny әlemning zandylyqtaryn tudyryp, onyng negizgi qozghaushy kýshi bolyp tabylady. Sonymen birge, Bolmys birligin búzatyn negizgi sebep te osy ózimshildik bolyp tabylady.

Ómirimizdi dúrys týsinu ýshin ony osy túrghydan qarastyryp kórelik.

Hakim Abay men orystyng oishyl jazushysy L.N.Tolstoy ómirdi aghyp jatqan sumen teneydi. Adamzat qauymyndaghy týrli qogham, qúrylymdardy, sonymen birge, әrbir jan iyesin materialdyq әlemning ózeninde jýzip jýrgen týrli kemelermen salystyrugha bolady. Jan iyeleri qayyqtar bolsa, al týrli qúrylymdar ózderining mólsherine baylanysty kemeler, tipti ýlken laynerlerdi qúraydy. Qoldanu jaghdayyna baylanysty su betindegi búlardyng ómiri úzaq, ne bolmasa qysqa bolyp, ózderining barar jerine jete almauy mýmkin. Materialdyq әlem ózgergish, payda bolghan song qaytadan joyylyp, basqa týr alatyndyqtan, әlemning sheksiz suynda jýzip jýrgen búlar da uaqyty kelgende shegine jetip, ózining ómirin toqtatyp jatady. Onyng sebebi, ómirding birligining búzyluy. Adamdardyng arasynda alauyzdyq tuyp, birlik búzylghanda qayyqtyn  jýrisi ózgerip, baghytynan aiyrylyp, tipti qúzgha qúlauy da mýmkin. Sol siyaqty, qanday qúrylymnyng ómirin úzartu ýshin de birlikke úmtylyp, ony qoldana bilu kerek. Ol ýshin bilim kerek ekeni belgili. Ózimizge berilgen ómirdi dúrys qoldanu ýshin de onyng birligin nyghayta biluimiz kerek. Abay da «Birindi, qazaq, biring dos kórmesen, isting bәri bos» dep eskertu jasaghan.

Materialdyq әlemdi uaqyt yqpalymen aghyp jatqan ózen retinde qarastyratyn bolsaq, al ruhany әlem onyng syrtynda jatyr. Materialdyq әlem ózgerip otyratyn uaqytsha jәne qasiretke toly bolsa, al ruhany әlem mәngilikti jәne lәzzatqa toly. Materialdyq әlemde jýrgen jan iyelerin Alla Ózining Núrymen ruhany әlemge tartyp, qyzyqtyrady. Allanyng Núrymen sezinip, biz Týp IYege úmtylamyz. Týp Ie bizding negizgi baghytymyz. Denemiz, jәne onymen baylanysqan otbasy, qogham, últ tәrizdi taghy basqa qorshaghan ortanyng kórinisteri ómir ózenindegi bizge berilgen keme ekenin týsinetin bolsaq ózimizge berilgen búl zattyq bolmysymyzdy (onyng keme ekenin) týsinip, dúrys paydalanugha mýmkindik tuady. L.N.Tolstoy kórsetkendey, sol kememen ózenning ekinshi jaghalauyna biz jýzip ótuimiz kerek. Ózenning betindegi tolqyndar nәpsining yqpalymen ýzdiksiz soqqan tәn qúmarynyng dauylymen payda bolghan ómirding týrli quanyshy men qayghysy. Beybereket tolqyndar bizdi birde quantyp, birde qorqytyp, kemeni jan-jaqqa shayqap, joghary-tómen laqtyrady. Ómir kórinisi degenimiz osy.

Iman kemeni algha iyteretin jel. Imannan tughan ýmit, algha qoyylghan maqsat, boygha bitken  qayrat belgili bir nәtiyje beredi. Kemening jýzui jelding quatyna baylanysty bolghandyqtan, iman kýsheygen sayyn jýzuimiz de jyldamday týsedi. Biraq dúrys baghyt bolmasa, kememiz bolmystyng ruhany jaghasyna emes, nәtiyjesi basqasha bolyp, qúzgha aparyp qúlatuy da mýmkin.

Kememizding jýzu baghyty jelding baghytyna, yaghny imangha baylanysty.  Eger bir Jaratushygha senetin bolsaq, onda imanymyz kememizdi ruhany әlemge baghyttaydy, al ózimshil bolyp, tek ózimizdi ghana oilap, birlikti búzatyn bolsaq, onda kemening baghyty ózgerip, nadandyq pen qasiretke, yaghny qúzgha aparyp qúlatady. Ádette búl fәny ómirding kórinisi.

Qazaq halqy ómirding neshe týrli tar soqpaghy men tayghaq jolynda bir ólip, bir tirildi emes pe? Búl sheksiz әlemde kememizding belgili bir baghyty bolmay, maqsatsyz jýzuine kóp uaqyt ótti. Babalarymyz ghún, saq, qypshaq dәuirinde býkil әlemning qozghaushy kýshi bolyp, Shynghyshan memleketining qúramynda qansha eldi ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústap, keudeleri joghary boldy. Biraq, songhy ýsh-tórt ghasyrdyng ishinde jongharlardyng tepkisin kórip, Reseyding bodanyna ainalyp, Kenes dәuirining shyrmauyna týsip, kórgen qasireti kóbeydi. Sol jaghdayymyz býgingi kýnderge deyin jalghasyp keledi deuge bolady. Ruhany túrghydan qarastyratyn bolsaq, fәny әlem degenimiz osy. Onyng ne ekenin taghdyr osylay kórsetip otyr.

Kememiz keyde batyp, keyde sudyng betine qayta qalqyp shyghyp, bizge kóptegen zardaptar әkeldi. Batqanda sugha qaqalyp, jalbarynyp Alladan kómek súraymyz, al sudyng betine shyqqanda uaqytsha tynyshtyqqa jas baladay quanamyz.

Býgingi kýnderimiz sol tynyshtyq dәuirding bir kezeni. Ghasyrlar boyghy bodandyqtan qútylyp, endi tәuelsizdik alyp, boyymyz kenidi. Ghylymiy-tehnikalyq órkeniyetting arqasynda tabighattyq yqpalynan shyghyp, jyly ýy men mol tamaqqa keneldik. Taghdyr bergen jer qoynauynyng baylyghy men jerimizding kendigi eshbir qiyndyqsyz erkin ómir sýruge mýmkindik beredi. Ruhany jәne materialdyq qúmarlyqtarymyzdy tolyq qanaghattandyryp, baqytty ómir sýruge bolatyn dәuirge jettik. Tipti, ómirimiz «kýnde oiyn, kýnde toy» degendey ýzdiksiz meyramgha ainalyp ketken tәrizdi.

Osy baqytty ómirimiz mәngilikti me? Endi osy súraqtyng tóniregine keleyik.

Ómirding kókjiyeginde Alla núr shashyp, bizdi ózine shaqyryp, baghyt berip túrghanday. Býgingi beybit ómirimiz sol núrdyng shapaghaty. Biraq búl núrdy sezine almay, ony dúrys týsinbey, biz oiyn sauyqqa berilip kettik. Dúrys paydalana almay jýrmiz. Árnening ózining mólsheri men súrauy bolady. Sondyqtan búl baqytty ómirding de kezegi men súrauy bar. Eger kememizdi Allanyng Núryna baghyttap, ruhany quat almasaq, ómir tolqynyndaghy sauyq qúryp jýrgen kememiz sugha qaytadan batyp ketui mýmkin. Tolqynnyng almasuy tabighy zandylyq. Taghdyrdyng qyspaghyna qaytadan týsip qalmau ýshin der kezinde esimizdi jiyp, jýrek kózin ashyp, kememizdi nyghaytu kerek. Álem tolqynyndaghy jýzuding mәni ózimizding tәnimizdi qanaghattandyru ýshin emes, odan da joghary maqsat bar ekenin týsinu kerek. Ol maqsat birligimizdi nyghaytu bolsa kerek. Oghan  úly Abay babamyz kórsetkendey «Jýrekting kózi ashylsa, Haqtyqtyng týser sәulesi. Ishtegi kirdi qashyrsa, Adamnyng hikmet keudesi» arqyly ghana jetuge bolady. Yntamyzdy ózimizdi qútqaratyn Alla taghalanyng Núryna búruymyz kerek. Sonda ghana ózimshildikten arylyp, «Adamzattyng bәrin sýi» (Abay) dengeyine úmtylyp, búl fәny әlemning qyspaghynan shygha alamyz. Ýmit pen ynta-jiger payda bolyp, jetiluding jarqyn jolyna týsuge bolady. Biraq, búl jolgha týsu ýshin, әueli kóptegen nәrselerge ie bolu kerek.

Tәn qúmarynan shyghatyn ózimshildik dәrejesine baylanysty ómir tolqyndarynyng әseri әrtýrli bolady. Ómirding qanday ózgerisi bolsa da, ózimshildikke berilmey, ony sabyrmen dúrys qabylday bilip, qiyanatsyz, kópshilikting birligine baghyttau kerek. Múnday qasiyet ózimizding aqyl-esimizdi, minez-qúlqymyzdy, yaghny dene-kememizdi dúrys paydalana biluimizdi kerek etedi.

Ómir tolqyndaryna qarsy túra almasaq, tirshilik  shyrghalandary jetilu barysymyz mýlde toqtap, tipti, keyin ketuimiz de mýmkin. Ómir tolqyndaryn dúrys paydalanu ýshin olardyng payda bolu sebepteri men mәnin bilu kerek. Búl fizika, himiya, astronomiya tәrizdi fizikalyq әlemdi zertteytin, psihologiya, parapsihologiya, gipnoz, spiritualiz tәrizdi nәzik әlemderdi zertteytin  Bolmystyng materialdyq bóligine kónil bólu kerek degen sóz.

Fәny әlem ómirden sabaq alyp, jýregimizdi tazartu ýshin Allanyng bizge bergen sheksiz meyirimdiligi ekenin esten shygharmau kerek. Búl meyirimdilikti dúrys týsinbey, dúrys qabylday almasaq, birligimizdi nyghaytu qiyngha soghady. Ómir kórinisteri bizge olardy qabyldauymyzgha baylanysty jaqsy, nemese jaman bolyp kórinedi. Sanamyzdy ósirip, ruhany túrghydan qabyldasaq, ómirding әrbir tolqyny biz ýshin ýlken sabaq bolyp, ony óz paydamyzgha ainaldyra alamyz. Búl Qúdaydy tanu, ózimizdi tanu arqyly Bolmystyng ruhany bóligin mengeru degen sóz. Osylay materialdyq jәne ruhany bilimdi biriktirip, Bolmysty tolyq tanugha bolady.

Kememizding dúrys jýzui ýshin Alla taghala payghambarlardy, ruhany ústazdardy, hakim-әuliyelerdi jәne basqa da ruhany ústazdardy kapitan retinde jiberedi. Osylay halqymyz Múhammed (s.gh.s.) payghambar arqyly islam dinin qabyldap, taghdyr Abay men Shәkirim, Ahmet Yasaui, әl-Faraby tәrizdi ghúlamalardy jiberdi. Búl kapitandar kemeni jaqsy biletin, jýzuding dúrys baghytyn kórsetetin tәjiriybeli jýzushiler. Kemeni dúrys basqaryp, jaqsy jýzdire alatynyna tolyq senetin bolsaq, biz aldymyzdaghy kóptegen qiynshylyqtardan qútyla alamyz. Olardyng bergen tәlimi, ruhany enbekteri kemening dúrys baghytyn kórsetip, erkin algha jyljugha mýmkindik beretin kompas tәrizdi.

Ruhany ústazdardyng kómegimen dene-kememizge ishki jәne syrtqy tazalyqtyng keregin bilip, ýnemi kýtip, mezgilimen jóndeuden ótkizip otyramyz. Osylay býgingi qúldyraghan medisina, bilim beru jýielerin qalpyna keltiruge mýmkindik tuady. Ruhany ústazdargha degen senim men iman soqqan jel tәrizdi bizdi ansaghan armanymyzgha qaray jýzdiredi, jәne jel kýsheygen sayyn jýzu jyldamdyghymyz da arta týsedi. Kerek- jaraghymyz týgel bolghanda kemening jelkenin tolyghymen ashyp, nysanamyzgha qaray barynsha úmtylugha bolady. Búl aldynghy sheptegi elder qataryna jetuge mýmkindik beredi. Al týpki nysana – ómir ózenining syrtyndaghy mәngilikti jәne sheksiz lәzzat pen sanagha toly Ruhany әlem.

Biraq, kemede tәn qúmary tudyrghan ózimshildik adamdardyng arasynda jii alauyzdyqtar tudyryp otyrady. Jolaushylar otbasy, halyq, memleket, din tәrizdi týrli bólikterge bólinip, ózerining menmendik sezimderine boy beredi. Bólikterding әrqaysysy ózderin jәne kemedegi rólin basqalardan joghary qoyyp, basymdylyq kórsetkisi keledi. Ortaq maqsat úmytylyp, bólikterding arasynda alauyzdyq tuady.

Osylay býgingi kýnderi islamshylar men tәnirshilerding arasynda qayshylyq ýdep, olar endi birin biri týsinuden qaldy. Maqsattary – halyqtyng birligin oilap, qarsylasyn týsinip, bir ymyragha kelu emes, tek qana ózderining menmendiginen shyghatyn  jeke mýddesin qorghap, qarsylasyn jenu. Múnday jol óshpendilikti kýsheytip, eshuaqytta kelisimge әkelmeydi. Osylay búl eki aghym tútas halyqty ekige bólip, mәngilikti jaulastyryp jiberui mýmkin.

Osy 2024 jylghy mamyr aiynda tәnirshildikti din retinde tirkeuge petisiya jariyalandy. Búl petisiyany qoldaushylar sany da kóbeyip barady.  Eger petisiya qabyldanyp, tәnirshildik din retinde qabyldanatyn bolsa, onda qazaq halqy ekige bólinetin bolady. San jaghynan alghanda ýlken jerge ie bolyp otyrghan azghana halyq ózining birliginen aiyrylyp, ýlken qúzghyndardyng jemtigine ainaluy onaylanady.

Osynday jaghdaydy týsingen Qyrghyz eli múnday qúbylysqa jol bermey, tәnirshildik turaly úsynysty qabyldamay tastady. Bizding elde de halyqty ekige bóluge jol berilmeu kerek. Sondyqtan, jariyalanghan petisiyany qabyldaugha bolmaydy! Múnday petisiyany qabyldau keleshekte qazaq halqy ýshin ólimmen teng desek artyq bolmaydy.

Orta Aziyadaghy elderding arasynda tәnirshildikting osynday bas kóteru sebebi tek qana Qazaqstan men Qyrghyzstanda ghana bayqalady. Sebebi, búlar otyryqshylyqqa kóshken songhy elder bolghandyqtan, tәnirshildik jaqsy saqtalghan. Biraq, ony ghasyrlar boyy qalyptasqan islamgha qarsy qoigha bolmaydy.

Diny aghymdardyng bir halyqty týrli bólikterge bólgen mysaldar tarih qoynauynda barshylyq. Áuelde bir el bolyp  otyrghan bengal halqy býgingi kýnderi birligi búzyylyp, Batys Bengaliya jәne Bangladesh bolyp eki memleketke aiyrylyp ketti. Tútas Indiya eli Pakistan jәne Indiya memleketi bolyp bólindi. Yugoslaviya da ydyrap, birneshe úsaq memleketke ainaldy. Ayta berse, diny aghymdardyng әserinen payda bolghan múnday mysaldar adamzat tarihynda jetkilikti. Olardyng osylay bólinip, tútastyghyn joyyp alu sebebi bireu ghana. Ol sebep -- ómirding týpki maqsatyn úmytyp, ózimshildikpen alauyzdyq tudyryp, el birliginen airylyp qalu. Búl elder tәn qúmary tudyrghan ózderining menmendigine ie bola almay, týrli diny aghymdardyng yqpalymen Bolmys ýilesimdigin búzyp, ortaq kemelerin dúrys paydalana almay, býldirdi. Osylay bólinip ketti. Birlikten aiyrylu adamzattyng damu qarqynyn tejeydi. Sondyqtan, býgingi tez ózgergish aumaly-tókpeli zamanda býkil әlemdi qútqaru ýshin ortaq mýddeni úmytpay, halqymyzdyng ghana emes, býkil adamzat kemesine dúrys baghyt beru kerek bolyp otyr.

Elimizdegi eki aghymnyng arasyndaghy alauyzdyq ta adamdardyng arasynda iritki salyp, el birligine ýlken qater tudyratyn qúbylystardyng biri. Odan qútylu ýshin jýrek kózin ashyp, Bolmys birligine úmtylu kerek.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz