Basy: Múhtar men Múnaydar

(syni-esse)

«...Aqjan, Álim, Qarabek jәne Tasbol bir maydangha attanady. Búlardy Mәskeuden keyingi Stalingrad maydanyna saldy. Kurski doghasyn kórdi. Dneprdi keship, qiyan-keski shayqastardan din aman shyghyp, Baltyq tenizi boyyndaghy elderdi jaudan bosatugha qatysty. Osy soghystyng bәrinde oqpanada, transheyada búghyp otyrghan Tasbol әsker Europagha ayaq basatyn tústa Chapaev diviziyasynan jәne NKVD-dan tanityn eski tanysy mayor, Oraldyng kazagy Isay Kudindi kezdestirdi. Tasbol Bólekbaev elge osylay, ózining eski tanysy orys-kazak Isay Kudinning kómegimen oraldy. Soghysta boldy degeni bolmasa, bir tiri nemisti kórmesten elge qaytty. Esesine omyrauy orden-medalgha toly. Elge keterde mayor Arkadiy Aleksandrovichting papkisinen qúpiya qújatty úrlap alyp, oqyp, aiyptalushy tútqyndardyng barlyghy, onyng ishinde 58-shi bappen sottalghandar, yaky «Halyq jauy» atalghandardy atyp tastau, turaly búiryqtyng bar ekenine kózin jetkizdi. Papkide múnday qúpiya qújattyng kóshirmesi de jýr eken. Tasbol sol kóshirmeni eki býktep, qaltasyna basty.» deydi, romanda.

Mansap pen baylyq ýshin óz halqyna ózi jau bolghan alayaqtyq jasaudyng әkkisi Tasbol osynday jolmen Juantóbe auylyna oralyp, ózin ózi batyr atap, qyzyl sózben eldi aldap, bayaghy ózi baqtalas bolghan Aqjandardyng artynda qalghan Aqjibekting sonyna qayta týsedi.

Búl kezde, týrmening auyrtpalyghyn birge kórgen, qandykóilek jerlesteri ómir men ólim ortasynda jýrdi. Reyhstagty alu shayqasynda ataqty qolmergen Aqjan, qolyna dýrbili myltyq bermese de qarapayym vintovkamen-aq nemisting ataqty súr mergeni Klausty dalalyq tәsilmen qapy qaldyryp atyp óltiredi. Onyng besaspap qaruyn qolgha týsirip, endi qalghan eki qauipti mergen  Hans pen Kurtting kózin jong ýshin andysqa týsedi. Romanda:

«...Qara týtinning arasynan Qarabekting әr qimyl qozghalysyn qalt jibermey baqqan ýnireygen únghykóz ajal oghyn atugha sәl túr. Aqjan da vintovkasynyng optikasy arqyly bolyp jatqan jaghdaydy qalt jibermey baqylaugha alghan. Jaudyng snayperlerining jasyrynghan úyasynyng qay jerde ekenin anyq bilmese de olardyng Qarabek pen Álimdi kózdep jatqanyn sezip, bolar súmdyqtyng qaytsem aldyn alamyn, dep jany kýigen.

«Ne istese bolady? Kurt pen Hanstyng ne oilaghany bar. Olardyng biri múnyng eki joldasyn kózdese, ekinshisi kәmil ózi andyp jatqany anyq.

...Al, men Klausty óltirgen snayperdi kórip túrmyn! - dep Hans shýrippeni basty. Ayna kýl boldy! Dәl osy sәtte Hanstyng da ong kózinen kirgen oq myiyn shashyp jiberdi! Kurt basyn búghyp ýlgerdi. Qarabek tas qabyrghadan asyp týsti. Hans ózin naghyz anshymyn, qazaqty jemtik dep oilaghan edi. Onysy bolmady. Hanstyng ózi jemtikke ainaldy, qazaq anshy boldy.»

Mine, romannyng osy ýzindisinde, Aqjannyng alghyrlyghy, aina arqyly jaudyng mergenin aldap qapy qaldyryp, ony qalt jibermey atuy jәne qandykóilek  jerlesi Qarabekti de, artyna qarama dep, eskertip, Kurt mergenning oghynan aman alyp qalghanyn qapysyz suretteydi. Endi, jalghyz ózi qalghan nemis Kurt pen qazaq Aqjan ekeui óz-ózining saz aspaptary arqyly tildesetin, estetikalyq epizot әdemi-aq!

«...Kurt nemis araghy, shnapstan úrttap qoyyp, kiytelining sol jaq syrtqy tós qaltasynan «erin garmoshkasyn» aldy.

Kurt muzykalyq aspabyn ýrlep jiberip, auyzyna aparyp, bir múndy әuendi oinap bastap, onyng artynsha qúiqyljyghan sazgha kóshti. Kurttyng qúiqyljymasy nemis halqynyng «Avgustiyn» әni bolatyn.

- Aqjan, senimen jekpe-jekke shyqqan nemisting mergeni jay adam bolmady. Áne, kórmeysing be, ózinshe saz oinap, saghan ses bayqatyp jatqanyn. Bizde dombyra bolghanda ghoy! Men oghan Qúrmanghazy babamyzdyng kýilerin… әtten, Dombyra bolghanda bar ghoy, dombyra! Sen kýy atamyzdyng tókpe kýilerimen myna nemisti tandandyryp tastar edin! Osy sәt, basqa jaqtan kelgen Ertúran asynyp alghan «qaruyn» týsirip, auyz baylauyn sheshti. Dorbagha qolyn súghyp jiberip, suyryp aldy! Dombyra! Shap-shaghyn dýniye! Aqjan men Qarabekting kózi baqyrayyp, núrgha tolyp jýre bergen...»

Birin-biri mýlde tanymaytyn adamdar bir-birin ayausyz qyryp, jýrek qara tasqa ainalghanday  kezde, qazaq Álim auyzynan uyzy keppegen bozbala nemis soldatyn ayap atpay ózi oqqa úshady. Myltyq dauysy ýstemdik etken qiraghan qala ishinde, dala sazymen jandýniyeleri suarylghan sahara adamdary, nemis muzykasymen bәsekelesip «aytysqa» týsedi. Súrmergen nemis muzykanty Kurt, kenet oq ysqyrghan ýreyli Reyhstag atyrabyn Aghjannyng dombyrada kýmbilete jónelgen kýii kerinegende syrnayyn auyzynan alyp tyna qaldy. Jýrekti saghynyshqa kernetken «Qayran sheshem» kýiin estigende, kózinen jasy sorghalap myltyghyn tastay salyp, betin basyp jas baladay enireydi. Osylaysha, eki mergen endi, birin-biri atudy toqtatyp, beybit kelisimge keledi, onsyz da soghys ayaqtalghan sәt edi, búl.

Reyhstag alynyp, búl soghys bitken sәtte Aqjandy tanys ofiyser Kudiyn, kóptegen aldau sózin aityp basqa bataliongha auystyrady. Eline qaytarmay, shyghystaghy Japon soghysyna jóneltudi kózdeydi. Al, Qarabekting taghdyryn basqasha súrqiyalyqpen sheship jatty. Romanda ol súmdyq oqigha bylay surettelgen:

«...Áskery jenil kólikpen zymyrap, Reyhstag audanynan asa qashyq emes jerge kelgen mayor Kudin men Qarabek zәulim ýilerding aulasynda túrghan beybit túrghyndardy, olargha qarsy qaru kezenip, kýzetip túrghan әskerdi kórdi. Bir ofiyser kelip, mayorgha mәlimdep jatyr.

- Joldas gvardiya mayory, tútqyndardyng qalghany osy. Alpys bes adam. Biz bәrin tekserdik. Beybit túrghyndardy bosatyp, ýilerine jiberdik...

- Týsinikti. Jaqsy kapitan. Qarabek, mine, myna túrghandardyng barlyghy dúshpan. Barlyghy da fashist. Sen búlardyng ýstindegi kiyimge, týrine qarama. Búlar Gitlerding songhy kýshi. Tap solay!

- Joldas mayor, búl... búlar balalar ghoy?! Kókórim balalar emes pe?! - dep Qarabek tanyrqap túr.

Álgi kapitan mәlimdegen alpys bes tútqynnyng teng jartysynan kóbi jasóspirimder eken! Qarabek mayorgha ilesip, tútqyndardy jaghalap kórip keledi. Kórgen sayyn kóz-janary ýlkeyip barady. Múnda túrghan tútqyndar nemisting balalary. Qarabekting qolqasyna tas tyghylyp, kózine jas ýiirildi. Kudin bolsa túrghandardy boqtap, eki-ýsh tútqyndy túmsyghynan júdyryqpen úryp qúlatty... Qarabek nemis balalarynyng kózinen: «Bizding jazyghymyz joq. Biz jau emespiz. Biz de adam balasymyz. Bizdi keshirinder. Bizding ómir sýrgimiz keledi» degen jamyrap túrghan janayqayyn oqyp, estip keledi...

- Joldas qatardaghy sovet jauyngeri, avtomatchik Qarabek, Men jogharydan búiryq aldym. Barlyghynyng kózin qúrtu kerek! Qarabek, sen avtomatshysyn. Qolynda toqsan oqty «PPSh». Sende ýsh diski, osy ýsh diskini bosatsan, bossyn, yaghny eline qaytasyn. Men saghan sóz berem! Ofiyserding sózi! Sening dosyng Aqjan Aqanúly jaudyng as-snayperlerining kózin joydy. Men oghan bergen ózimning uәdem boyynsha ony elge qaytaramyn. Ayyptalushy emes, ol da jay soldat, qarapayym jauynger retinde eline qaytatyn bolady. Qarabek, dosynmen birge eline, qatyn-balana qaytqyng kelse, mening búiryghymdy orynda. Jә, sen ýsh diskini bosatpay-aq qoy. Men sening tapsyrmandy biraz jenildeteyin. Qazir sening aldyna búl 65 tútqynnyng beseuin әkeledi. Sen sol beseudi atasyn. Sosyn bitti sharua... Soghystan da, aiyp batalionynan da, menen de! Haaa-haaa-ha! Qane, dúshpannyng bes kýshigin әkelinder! Al eger oryndamasan, onda seni ne kýtip túrghanyn ózing de sezip túrghan bolarsyn. Onda sen osy fashisterding qataryna baryp túrasyn! Haaa-haaa-ha! Áne, bes tútqyndy әkele jatyr. Qaruyndy dayynday ber, dep mayor Kudin jylap túrghan Qarabekke synay qarap, ózi odan saqtanyp, tapanshasyn әzir ústaghan. Al Qarabek egilip jylap túr! Qane, at! At janynnyng barynda! Qarabek, seni elin, qatyn-balang kýtip otyr. Kim edi? Qadisha qatynyng men úl balang ýshin! Solar ýshin at! At deymin men saghan! dep, mayor Kudin ekilenip, aiqaylap, Qarabekke tap-tap bergen. Qarabek kózin jenimen sýrtip, qaruyn kezenip, basyn kótergende, kórdi. Qarsy aldynda әnekýni Álim ekeui atbay jibere salghan Genrih balaqay men onyng qaryndasy Zelda túr eken! Ekeui de múny tanyghan. Qarabek avtomatyn turalay berip, iyghynan aspa bauyn bosatyp, ony janynda túrghan soldatqa ústatyp, ózi ilby basyp, balalardyng qataryna baryp túrdy. Genrih pen Zelda ózderimen bir sapta túrghan qazaqtyng qolynan qysyp, jay dauyspen: «Danke. Du bist ein gurer Mensch», yaky «Raqmet. Siz jaqsy adamsyz» dedi. Búiryqqa qarsy shyqtyng onbaghan! Endeshe óz obalyng ózine! dep, mayor Kudin tapanshasyn kóz ilespes shapshandyqpen suyryp, Qarabekti keude túsynan atyp saldy. Tizerlep baryp, qisaya ketken Qarabekti eki nemis balasy basynan sýiep, «Du bist ein gurer Mensch» dep jatyr.»

Ózin sózinde túratyn Sovet ofiyseri dep, ataghan Mayor Kudiyn, soghys qylmyskeri Gitler fashisterining qúrbany bolghan nemisting bәikýna balalryn ayausyz atqyzyp, naqaq sottalyp qan keship jýrgen artynda qatyn, bala-shaghasy bar óz jerlesin de ayamay atuy, onyng ózderi qarsy soghysqan fashisterden de asyp týsken jauyz ekenin osylaysha dәlelmen kórsetedi. Býkil, qiynshylyqty birge kórgen jan dosy Aqjan dosynyng óli mýrdesin kórip, qan jylaydy, elge barghanda Qadishagha ne betimdi, aitam dep, enireydi, biraq, jalghan sóz ben ótirik aldamshy uәdeni óz qyzmetterining tәsili etip alghan sovettik ofiyserler de anqyldaq Aqjannyng taghdyryn basqasha sheship jatqan edi.

«...Úzyntúra kelgen orys ofiyseri Aqjangha qayta-qayta qarap alyp, qolyndaghy jinishke tayaqshamen ýstelde jatqan kartagha tóndi: Joldas snayper, kartanyng tilin týsinetin bolarsyn? Mine, biz qazir myna arada, Europada túrmyz. Az kýnnen song Qiyr shyghysqa attanamyz, nysana – Sahaliyn, Kurili araldary. 1904-05 jyldary orys pen japon soghysynda Japoniyagha ótken jerlerimizdi qaytaryp alamyz. Joldas snayper, saghan jýkteletin mindet, qolyndaghy qaruynmen japon samuraylaryn, kvantun әskerin meylinshe kóptep óltiru! Bizge sening týrinnin, heee-hee, kóniline alma soldat, sening týrining japon samuraylaryna úqsaytyny da manyzdy bolyp otyr...»

Mine, Aqjan osylaysha qayta soghysqa ketuge mәjbýr bolady. Birge soghysqan baldyzy Ertúrangha jolyghyp qalady, ol elge qaytatynyn jezdesine quanyshpen aitady, ekeuining arasynda mynanday әngime bolady:

«...Jezde, biz endi kóp keshikpey Japoniyamen soghysamyz degen qaueset bar. Sizdi sonda alyp ketpesin. Siz bolghan aiyp batalionynyng jaralylaryn… tek aiyptalushylardy emes, bylayghy әskerding de ayaq-qoly kesilgen, ózdiginen jýrip-túra almaytyn jauyngerlerdi, arasynda ofiyserler de bar, eshelongha tiyep, attandyryp jatyr… Qayda? Olardy qayda attandyryp jatyr sonda? Elge me? -Joq jezde. Elge emes eken. Aydalagha aparyp, pulemetpen atyp, sosyn órtep jiberip jatqan kórinedi...»

Búl súmdyq jauyzdyqtan aghayyn-tuys ekeuining aman qalghany, pәleden Qúdaydyng qaqqany siyaqty. Taghdyrdyng qaterge toly myng búralang jolynan aman ótip kele jatqan qaysar qazaq Aqjan baldyzynan artta qalghan qatyn- balasyna amanat sәlem joldap, óz qolynan jonghan kókbóri Qarajaldyng aghash beynesin sәlemdeme etip jiberuden basqa qoldan keler amaly joq edi.

«...Qiyr Shyghysqa jetken Aqjannyng janyna komandirleri Ayka Mory esimdi jas múghalimdi qosty. Ayka últy japon demeseniz, ainymaghan qazaq qyzy! ...Komandir Maksim Kuzimin Aqjangha: «Aqjan Aqanúly, japon әskerimen soghysu onay emes... Búlar ózin-ózi jaryp jiberuge, qanjarmen ishek-qaryn aqtara salugha esh qinalmaydy. Japondardyng snayperleri de sonday. Saghan japon snayperlerimen atysu óte qiyngha týsedi. Sen tipti olardyng qolyna da týsip qaluyng ghajap emes. Sondyqtan Aqjan, sen az uaqyttyng ishinde japon tilin mengerip aluyng kerek. Ayko Mory saghan bәrin ýiretedi. Ayka bizding senimdi adamymyz» dep komandir qyzgha búrylyp, «Ayka, Aqjan óte qabiletti jigit. Últy qazaq. Týri japongha úqsaydy. Sen búl jigitti osy bir-eki aidyng ishinde «japon» qylyp shyghar...»

Osylay arnayy maqsatpen jer týbi qiyr shyghysqa ketken Aqjan taghy da nebir qaterding bәrin bastan keship, talay erlikter jasaydy, japondardyng orystan jeniluine de ózining jauyngerlik ýlesin qosa jýrip, adamgershilik qasiyetterine qylau júqtyrmaghan minezimen әlgi Ayko esimdi japon qyzdyng kónilinde qalady, jas qyz qazaq jigitine ghashyqtyghyn jasyrmaydy. Japonnyng soghys kemesi apatqa úshyraghanda orystardyng qolyna týsip tiri jetim qalghan bishara qyzdyng kirshiksiz kónilin aulau ýshin Aqjan Sovet armiyasynyng qolyna týsken japon әskerlerining ishinen Aykonyng tughan aghasy Sabura Mory da bar ekenin bilip, soghystan qaytarda ony Qazaqstangha ertip keledi. Áytsede, Aqjibekke arnaghan mahabbatyna daq týsirmey saqtaydy.

Romandaghy oqighalarda, soghys bitip beybit tirlik bastalsa da, osynday shym-shytyryq taghdyrlargha shyrmalghan adamdardyng ayanyshty hali jalghasyp, sovet ókimetining adamdy qudalau, olardy sayasattyng oiynshyghyna ainaldyru ústanymy tittey de ózgermey, ógey jandar ómiri óksikpen ótip jatty.

Qarabek batyrmen qas qaghymday ghana birge ómir sýrgen onyng sýiikti jary Qadisha men әkesin kórmegen úly Ghúmar Juantóbede kýneltip, ýmitterin pir etip óz jayynda jýrse de  qyzyl ókimetting tynshylary qayta-qayta mazalap, teksere bergen song bir týnde ekeui basqa jaqqa ketedi. Áytse de, Qadisha Aqjibekke qayda baghyt týzeytinderin bildirgen edi. Al, olar ketken song Aqjibekting ne halge úshyraghany romanda bylaysha kórinedi:

«...Ne boldy? Qazaqjan, ne bop qaldy? dep, ishten Aqjibekting ýni estildi... Tasbol bala Qazaqty tabaldyryqtan attay bergende qaraqúsynan tapanshasymen úryp, qúlatty. Ishke kirse, komiytetting eki jendeti Aqjibekting qolyn artyna qayyryp, ústap túr eken. -Úlyma ne istedinder? Onbaghandar! Qazaqjan? Tasbol, zildene -Kýshiging sәl úiyqtap túrady. Oghan eshtene istemedik... Esin jighan song qynsylap, shәuildep ýrer. Ol uaqytta biz múnda bolmaymyz. Haaa-haaa-ha! Ei, qanshyq, beri qara! Sening qylmysyng anyqtaldy. Mine, tútqyndau turaly order. Mine, sening ýstinnen jazghan kórshilerinning domalaq aryzdary. Barlyghy da sovet ýkimetining jauy Qiyal Qiyanúlyn óz ýiinde, kórshi sarayda jasyryp otyrghanyndy kóripti. Kuәmiz dep qoldaryn qoydy. Tak chto, Akjiybek Taujurekovna, ty u menya na kruchke! Soldaty, davayte ee, v mashinu! -Osydan Aqjan kelsin! Onbaghan Tasbol, sening sazayyndy beredi! -Sen qanshyq ýnindi óshir. Aqjan bayaghyda  ólip qalghan. Ol múnda o dýniyeden kele me? Haaa-haaa-ha! Kýlkimdi keltirmeshi! Haaa-haaa-ha! Davayte, poka nikogo net, bystree!»

Oqyrmannyng kóz aldynda, ózderine әbden etene tanys bolghan adamdar tele-serialdaghyday romanda kezek-kezek kórinis beredi. Aqjan janúshyra tughan jerine bet alyp kele jatsa, jan jary jalamen ústalyp barady.

«...Poyyz Magadangha kelip toqtady... Aqjan poyyzdan týsip, temirjol beketine baryp, ondaghy dýkennen azyq-týlik satyp aldy. Bekette bir ofiyser men eki jauyngerding bir qariyany alyp bara jatqanyn bayqady. Qariya kózine jyly úshyrady. «Búl Agharbay ata emes pe? IYә, sonyng ózi. Atany qayda aparmaqshy?» dep, Aqjan olardy alystan baqylady. Jaqyn baryp sóilesuge bolatyn, biraq sabyr saqtady. Áskeriyler moldany Aqjan mingen otarbagha otyrghyzatynday kórindi. Aqjan vagongha minip, óz ornyna, kupege kelse, Ayko joq bolyp shyqty. Jýregi su ete qaldy. «Ayka, sen qayda shyghyp kettin? Azdan song poyyz qozghalady. Ayka qayda jýr eken?» dep elendep, dәlizge shyqty. Sóitse, Ayka da poyyzdan týsipti. Ol da toltyryp tamaq satyp alypty...»

Romanda, «ALJIYR» lagerindegi tútqyn әielderding bastan keshken súmdyq jaghdaylary, onda qanday әielderding otyrghany keng kólemde, kóptegen derektermen bayandalghan.

«317-shi», sen ýiinde «Halyq jauyn», kópten izdeudegi Qiyal Qiyanovty jasyrypsyn? Ne ýshin jasyrdyn? Ol qazir qayda? Qay jaqqa ketkenin ait! Qane, súraqqa jauap ber!

...Aqjibekti Terekti audanyndaghy әielderge arnalghan lageri bólimshesine alyp keldi. Múndaghy júmys әielder isteytin júmys emes, aghash kesu, bórene tasu, jer qazu, topyraq tasu, qar kýreu sekildi auyr mindetter tútqyn әielderdi tannan qara keshke sheyin әbden tityqtatty. Tamaghy bolsa tym mardymsyz, kóbine jetpeydi. Túryp qalghan, tyshqan aralap tastaghan, qúrt týsken, borsyp, búzylghan tamaqtan auru tarasa da basqa azyq bermeydi. Jalpy kýndegi norma ólshemmen ýlestiretin qara nan men qara su, keyde qoymaljyng botqa, súiyq sorpa...»

Osynday qiyndyqty bastan keship jatqan Aqjibek, ólimning ortasynan ólmey jetken Aqjan ekeui, aqyry lagerde aman-sau tabysady. Romanda, jany siri qazaqtyng qaysarlyghyn olardy qudalaghan has jauy da moyyndaytynyn, alashtyng qaytpas ruhyna qayran qala túryp, әli de qastandyghyn toqtatpaytynyn romannyng myna bir ýzindilerinen bayqaymyz:

«...Joldas polkovniyk, búl Aqjangha osy sýrgen ómiri, jetken jetistigi jaraydy. Siz bilesiz be, bizde әli bala-shagha joq. Onyng ýsh perzenti bar. Alash, Qazaq jәne bir qyzy… Onyng esimi esimde joq. Aqjan Alash pen Qazaqtyng әkesi. Al Alash pen Qazaq – Aqjannyng ózi ghoy! Balalarynyng aty nege túrady? Jaydan-jay qoymaghan. Alash pen Qazaq ósse ne bolady? Búl qazaq, búl Aqjan batyr bir emes, eki maydanda soghysyp, asqan mergendigin kópting kózine kórsetti! Siz ben bizge qaraghanda Aqjan baqytty! Artynda úrpaghy bar. Al biz she? Óz ózimizben soghystan kóz ashpay kelemiz. Ony da ózimizge ózimiz tilep alamyz. Apposhu mayt! Álgi Lermontov pa edi, «Proshay, nemytaya Rossiya!» degen. Keyde elden bezip ketking keledi. Biraq qayda!...»

«... Samayyna aq jýgirgen jýdeu Aqjibek kýlimsirep, kýieui Aqjanmen birge shyghar esikke, qyzyl júldyzdy temir qaqpagha qaray bettegende medbiykening biri Tanya asyghys jetti de, Aqjibekting qúlaghyna sybyrlady: «Aqjibek, keshe saghan Lena dәri bergen bolar. Ony ishpender! Dәmesh ekeumizdi senderge jolatpay qoydy. Aytpaqshy, ol senderdi ekpe ekti me?...

...Joldas ofiyser myrzalar, polkovnik Arkadiy Aleksandrovichting kóregendigining arqasynda biz «kirgiyz-kaysaktyn» túqymyna balta shaptyq. Keshe sizder týsinbey qalghan bolarsyzdar, qaydaghy bir qazaqqa bola jalpyldap shauyp jýr dep... Búl ber jaghy. Shymyldyqtyng artyndaghy shyndyq mynaday. Joldas polkovniyk, óziniz aitasyz ba? Álde men jalghastyra bereyin be? - dep Kudin kózining týbine zymiyan oy túnyp, qos tesigin shýnireytip, Arkadiyge qaraghan...»

Eger, teleserialgha ainaldyrsa jýzdegen auysym bolatyn romandaghy sanap tausa almaytyn sansyz oqighalar da aqyry mәrege jetti. Roman bastala, eshbir tarauda ýzilmey oqighagha aralasqan qazaqtyng qanaty bolghan sәigýlikter men Alash ruhynyng kiyesi bolghan bóriler, Aqjan men Aqjibekting kele jatqanynan habardar bolady.  Ekeuining bayaghy túlpar aty Qarabúlt pen Aqbúlttyng qalghan túqym túyaghy da sezip, jer tarpyp oqyranyp, kesheden beri mazadan aiyrylghan. Bórilerden aman qalghan Ayqabaq pen Qúmbalaq  qúm tóbelerde túmsyghyn kókke shanshyp úluda. Úldary Alash pen Qazaq, ertip kelgen japon qyzy Ayka men óz qyzy Aysýmbil búl kýnde atqa minip, jol qarap, saghynyshpen sarghaya kýtken әke-sheshelerining aldynan shyghyp, qarsylap  almaqqa attandy. Búldyrap jatqan qúm tóbeler de asyl azamaty men asyl aruyna qonyr jelimen qúshaq ashty.

IYә, búl  ansatqan qauyshu, basynda aitqanymyzday, qazaqtyng basynan ótken «qyryq jylghy qyrghynnyn» (1916-1956) sony bolghan eluinshi jyldardyng ortasy bolatyn-dy

Jazushy Múnaydar Balmoldanyng búl dilogiyasy osy qyryq jyldyng epopeyasy dey alamyz. Romandaghy keyipkerler de qalamgerding óz auyly Juantóbening ómirde naqty bolghan adamdary, keybiri ata, apalary. Al, Aqjan men Aqjibek osy Juantóbe auylynyng basynan keshkenin aina qatesiz basynan ótkizgen býkil qazaq dalasynyng myndaghan auylynyng ar-újdandy azamattary men adal arularynyng ortaq beynesi, deymiz.

Romanda bayandalghan әrbir oqighany mynau jalghan, mynau jala deuge jol joq, óitkeni, kóbi býginge deyin arhiv qújattary men tarihy derekter boyynsha dәleldenip qoyghan.

Onda, búl shygharmanyng basty kórkemdigi ne desek, aqiqaty aita bilgendigi. Búl dilogiyada kórkem tuyndynyng kóptegen sheberlik tәsilderi kemshin jatuy da, sóz baylyghynyng jetispeui de әbden yqtimal. Áytsede, keyipkerlerdi kópirtip sóiletui, olardyng kim ekenin oqyrmannyng kózine kórkem filim kórip otyrghanday etetin ereksheligi de bar jәne oqyrmandy endi, ne bolar eken degizip jeteley beretin qyruar oqighalar tizbegi de, sol sәttegi keyipkerlerding is-әreketinen tuyndap jatatyny onyng shynayylyghyn asyra týsedi.

Eger, osy dilogiya sekseninshi jyldary jazylaghan bolsa, ne bolar edi, dep oilap kóreyikshi, әrkim oilamay-aq aitar edi, onda, Múnaydar dereu ústalyp, ómir boyyna sottalyp, ne atylyp ketui esh kýmәnsiz, der edi.

Mine, sondyqtan da Sovettik kommunist-fashistik ókimeti óz qylmysyn jasyru men proletar diktaturasyn ýstem etu, internasional degen atpen qúramyndaghy orys emes halyqtardy últ retinde joidyn, shaytan da oilap tapaytyn tәsili «Sovettik sosialisttik realizm» deytin әdebiyetti oilap tapty.

Ony qazaqtyng jalpaq tilimen aitsaq, «Joqty barday, bardy darday» qylatyn, «ótirikti shynday, shyndy dynday» boldyratyn әdebiyet degen sóz.  Biraq, aqiqat aitudan júrday, kórkemdik tәsilderding ne atasy boyynda qúlpyryp túrghan sovet-qazaq romandaryn, senbeseniz osy kózqaraspen qayta oqyp kóriniz!

Múnday aldamshy әdebiyettin, әriyne syny da aldamshy boluy kerek, qoy. Basynda, Múhtar aghamyz aityp ketken, «jýz jyl artta qalghan syn» degeni ókimetke arqa sýiegen әperbaqan әdebiyetting kólenkesi bolmaghanda qaytedi? «Týrkistandy» jazghan Maghjandy qan-josa etip synap, «Sovetstandy» jazghandardy aspandata maqtaytyn «shoyyn jol syn» solay qalyptasqan.  Al, qatal әdeby senzura da ne ýshin kerek boldy desek, әldebir adaldau qalamger kommunistik partiyanyng atymen jasalghan sonshama aiuandyq qylmystardyng shetin shygharyp qoymasyn, degen asqan qyraghy saqtyq bolatyn.

Hosh, sonymen «sovettik sosrealizm әdebiyeti» ne berdi, jetistigi ne deymiz ghoy?! Adam tanqalarlyq jetistikke jetken dey alamyz. Ásirese, qazaq-sovet әdebiyetinde. Qojayyn últ orystar qanday jaghdayda da, búdan qazaqtay útylghan joq, aristokrattaryn qúrtyp alsa da, aqiqatty jazatyn jazushylary boldy, Mihail Sholohov «Tynyq Dondy» jazyp ketti, al Soljenisynnyng Amerikagha qashyp baryp jazghan «Gulag araldary» romany, aqiqatty ashqany ýshin Nobeli syilyghyn alghany belgili.

Osy әdebiyetti boyymyzgha sinire-sinire, qazaqtar «biz sovet halqymyz» dep maqtanatyn kýnge jetkemiz, óz tilimizdi qorsynyp, oryssha sóileudi jetistik sanaghamyz.

Mine, óz tizginimiz ózimizge tiygen, otyz qansha jylghy tәuelsizdikte, әli otar tilmen is qaghaz jýrgizemiz, basshylarymyz óz tilin bilmeudi min kórmeydi, qyryq qaynasa qazaqqa sorpasy qosylmaytyn «ov pen ovany» atymyzdan alyp tastaudy әli oilanghanyz joq... aita berse tausylmaydy, әntek, Saha-yakut pen Buryad sekildi atymyzdy orysshalap, mýlde oryssha sóilep ketuding tabaldyryghyna kelip tirelgemiz, demesek!

«Aqjan men Aqjibek» dilogiyasynyng sonynda ekeuin lagerding lazaretynan shyghararda uly ekpe egip, iship jýrinder, dep dәri beretin epizot, bir qarasang qazaq halqyna jasalghan osy ruhany qastandyq bolghan «sosrealizmnin» mezireti me, dep te qalasyn...

Osy dilogiya sekseninshi jyldary jazyluy mýmkin be, dedik qoy. Oghan osy syny essening ústyny bolghan Múhtar aghamyzdyn, әlgi maqalasynan shaghyn ýzindindini eske týsireyik:

Múhtar aghamyz ózimen túrghylas ómir sýrip, eleuli shygharmalar jazsa da eleusiz qalghan marqúm Bekejan Tilegenovting shygharmashylyghyn mysalgha ala otyryp, sovettik kezenning sóz-synynyng bisharalyghyn әshkereleydi. Naqtyraghy, aqiqattyng shetin shygharghan jazushyny әdeyi elemegen syngha ashynady. Yaghni, Bekejannyn  «Uaqyt» romandary sovet kezeninde qalamgerler esh qadam baspaytyn  oqighalardy alghash kóteruge úmtylghany sóz bolady. Mysalgha, qazaqtyng ata qonysyna súghynyp kirgen orys eginshilerining jergilikti elge jasaghan zorlyq-zombylyghynyn  keybir beynesin, tónkeris jyldarynyng shynayy elesin, qazaq auylyn sovettendiruding jeke oqighalaryn... degendey. Múhtar aghamyz, Bekejannyng búl tәuekelin aqyry bylay qorytyndylaydy.  «Jalpy jaghday emes, әldebir qyzyl belsendi әielding ózgeshe túrpaty... Osymen bitti. Búdan arygha attap baspaghan. Ol kezde jariyagha ótpes edi. Ótpegeni túrypty, jazushygha pәle bolyp jabysuy әbden mýmkin.  ...«Uaqyt» ta óndelip, qysqartylyp, tolyghyp,  jarym-jartylay janadan jazylar edi. Jәne bastapqy ozyq  betteri keyingi biyigine astasyp, qazaq prozasyndaghy asa bir eleuli romangha ainaluy anyq.  Áytse de, osy bar qalpynyng ózinde, keshirip, týsinip, ejiktey, múqiyat oqugha tatidy der edim.»

Ataqty qalamger aghamyzdyng búl qorytyndysyna qaraghanda, Sovet ókimeti kezeninde «Aqjan men Aqjibek» esh uaqytta jazylmas edi. Áytsede, tәuelsizdikten keyin aitylmaytyn aqiqattardy jazugha nege jol ashylyp ketti!? Mәselen, Smaghúl Elubaydyng «Aqboz ýii», Asqar Altaydyng «Syrat kópiri», Úzaqbay Dosmambetting «Qandy jol» romandary jәne biz estimegen ýlken-kishi basqa qanshama shygharma jazylghany kýmәnsiz, deytúrghanmen búlardyng bәri, «qyryq jylghy qyrghyndy» týgel qamty almaghan edi.

Sóz sonynda, kórkem shygharmanyng negizgi jany, ruhy AQIQATTY ashu ekenin aita kele, Qazaq әdebiyetining basynda Jýsipbek Aymauyttyng «Aqbilegi», orta túsynda Múhtar Maghauinning «Sary qazaghy», mine sonyn ala Múnaydar Balmoldanyng «Aqjibegi» jazyluy, tegin emes, der edim. Ántek, ókinish, ruhy ulanghan qalyng qazaqtyng óz tilin úmytqandary búlardy oqymaq týgili,  múnday ghajap tuyndylardyng bar ekeninen de habarsyz ekeni... Oghan aitar sóz de qalmaghanday...

Abay Mauqaraúly,

jurnalist, jazushy

Abai.kz