– Shaharizat, aqtyq syngha shyqqanyng qútty bolsyn!

– Rahmet! Shynymdy aitsam, aqtyq mәrege deyin jetem degen oy ýsh úiyqtasam týsime kirmegen. Osy jobagha kelgende «Bir tәlimger búrylyp qarasa,  soghan da qanaghat» dep kelip edim. Baghyma qaray tәlimgerlerding ýsheui de búrylyp, Núrlan Albannyng tobyna qosyldym. Ár kezeng sayyn qanaghat qylyp, ishimnen shýkirshilik aitumen boldym. Negizi, men ghana emes, «Tompaniyanyn» finalgha shyghatynyn eshkim kýtpegen siyaqty.

– Nege Núrlan Albandy tandadyn?

– Tәlimgerlerding ishindegi mening baghytyma keletin birden-bir adam sol kisi. Tandaudan qatelesken joqpyn dep oilaymyn. Qalghan ýsh tәlimgerding bireuin tandasam, aqtyq syngha deyin jetpes pe edim?!

– Finalgha shyghamyn dep oilaghan joqpyn deysin. Biraq qazir jenudi armandap jýrgen bolarsyn?..

– Ras, jeniske jetkim keledi. Ol mening qomaghaylyghymnan, qanaghatsyzdyghymnan emes. Búl jay ghana shygharmashylyq talpynys, ózinning mýmkindikterindi barynsha paydalanu. Aqyry «bastan qan shyqqannan keyin» sonyna deyin shabugha tura kelip túr. «Qazaqstan dauysy» degen atauydan-aq qazaqy ruh seziledi ghoy. Kópshilikting kónili dәstýrli әnshige auyp jatsa, jeniske jetuge mýmindigim bar.

– Shaharizat, aqtyq syngha shyqqanyng qútty bolsyn!

– Rahmet! Shynymdy aitsam, aqtyq mәrege deyin jetem degen oy ýsh úiyqtasam týsime kirmegen. Osy jobagha kelgende «Bir tәlimger búrylyp qarasa,  soghan da qanaghat» dep kelip edim. Baghyma qaray tәlimgerlerding ýsheui de búrylyp, Núrlan Albannyng tobyna qosyldym. Ár kezeng sayyn qanaghat qylyp, ishimnen shýkirshilik aitumen boldym. Negizi, men ghana emes, «Tompaniyanyn» finalgha shyghatynyn eshkim kýtpegen siyaqty.

– Nege Núrlan Albandy tandadyn?

– Tәlimgerlerding ishindegi mening baghytyma keletin birden-bir adam sol kisi. Tandaudan qatelesken joqpyn dep oilaymyn. Qalghan ýsh tәlimgerding bireuin tandasam, aqtyq syngha deyin jetpes pe edim?!

– Finalgha shyghamyn dep oilaghan joqpyn deysin. Biraq qazir jenudi armandap jýrgen bolarsyn?..

– Ras, jeniske jetkim keledi. Ol mening qomaghaylyghymnan, qanaghatsyzdyghymnan emes. Búl jay ghana shygharmashylyq talpynys, ózinning mýmkindikterindi barynsha paydalanu. Aqyry «bastan qan shyqqannan keyin» sonyna deyin shabugha tura kelip túr. «Qazaqstan dauysy» degen atauydan-aq qazaqy ruh seziledi ghoy. Kópshilikting kónili dәstýrli әnshige auyp jatsa, jeniske jetuge mýmindigim bar.

– Qarsylastaryng jenip jatsa 5 milliongha anasyn Mekkege aparatynyn, taghy da basqa josparlaryn aityp jatyr. Sen jospar jasadyng ba?

– Jobagha kelgennen beri az shyghyndanghan joqpyz. Ár kezeng sayyn sahnalyq kiyimimizding aqshasy da óz qaltamyzdan shyghady. Ol ýshin joba jetekshilerine esh renishim joq, әriyne. Jetistikke jetu ýshin, hayqqa tanylu ýshin ózim de qolymnan keletinning bәrin jasaugha tiyistimin. 5 milliongha ie bolyp jatsam, birinshi kezekte shyghyndarymdy jabamyn. Biraz bóligin jetim balalar ýiine qayyrymdylyq maqsatqa júmsaghym keledi. Jetim balalardyng eng bolmasa bir ay ash-jalanash jýrmeuine jaghday jasay alsam, keremet qoy!.. Qalghan aqshany maghan produsser boludy úsynghan azamattyng qolyna ústatar edim.

– Týr-kelbetin, tabighatyng auyldyng qarapayym qara domalaghy ekenindi әigilep túrghanday?..

– IYә, auylda tuyp-óskenimiz ras, ony el estip jatyr. Tolyghyraq aitar bolsam, men 1986 jyly búrynghy Torghay, qazirgi Qostanay oblysy Amangeldi audanyna qarasty Ýrpek degen shaghyn auylda tudym. Ýiding túnghyshymyn, menen keyin eki inim, bir qaryndasym bar. Ákemiz Kenes odaghy qúlamay túrghan kezde sovhozda traktor aidaghan ozat mehanizator. Anamyzdyng mamandyghy esepshi. Keyin Tәuelsizdik jyldary sovhozdar toz-toz bolyp, tehnika atauly ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketkennen keyin әkemiz basqa mamandyqtargha júmys isteuge kóshti. Osynday qarapayym otbasynyng perzentimin.

– Muzykalyq biliming bar ma?

– 2004 jyly estetikalyq baghyttaghy Janaorda orta mektebin tәmamdadym. 2008 jyly L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU-dyng dәstýrli muzykalyq óner fakulitetin bitirdim. Osy bilim ordasynda Aygýl Elshibaeva, Qanat Jýnisov syndy óner maytalmandarynan tәlim alghanymdy maqtan tútamyn, ústazdarymnyng enbegin auzymnan tastamay aityp jýru paryzym dep oilaymyn. Ónerding qyr-syryn ghana emes, adamy mәdeniyetti boyyma sinirgen jandar dep esepteymin.

– Qazir ata-anang qasynda ma?

– Ýiding ýlkeni bolghansyn, ata-anamdy janyma aldym, qazir Astanada birge túryp jatyrmyz. 

– Seni basqa әnshilerden ereksheleytin qanday qasiyeting dep oilaysyn? Kórermenning kónilin jaulaytyn basty «kózirin» ne?

– Endi, ózimdi basqalardan erekshemin, artyqpyn deu ynghaysyz bolar. Meninshe, kórermenge qazaqsha әnderdi jatyq shyrqaytynym únaytyn shyghar. Basqa qanday ereksheligim bar ekenin aita almaymyn. Jalpy, әleumettik jelilerde dostarym, jankýierlerim onsha kóp emes. Soghan qaraghanda, maghan negizinen qaymaghy búzylmaghan qazaqy ónirlerding halqy qoldau kórsetip jatqan siyaqty.

– Aqtyq syngha shyghar aldynda Riky Martinning repertuaryndaghy «Alliluyya» degen әndi aittyn. Ózing tandadyng ba, әlde tәlimgerinning tandauy ma?

– «Alliluyyagha» deyin aghylshynsha әn aityp kórgen emespin. Janymdy qinap, amaldyng joqtyghynan shyrqadym. «Qazaqstan dauysy» әlemning kóptegen elderinde bar joba bolghandyqtan, әlemdik tilde әn shyrqap kórgenim dúrys dep oiladym. «Alliluyyany»  tәlimgerding núsqauynsyz, ózim tandadym. Kórermenderding kóp dauys bergenine, qazylardyng maqtaghanyna qaraghanda, jaman shyqpaghan siyaqty.

– Súhbatyna rahmet. «Qazaqstan dauysynda» shyn jýirik jensin deymiz!

– Sizderge de rahmet!

Aray DÁULET