Birinshi sózden...

            Búl jasqa kelgenshe jaqsy ótkizdik pe, jaman ótkizdik pe, әiteuir birtalay ómirimizdi ótkizdik: alystyq, júlystyq, aitystyq, tartystyq – әureshilikti kóre-kóre keldik.

            Abay: ólshemi – sheksizdik; mezgili – mәngilik; bolmysy –  úlylyq atty jaratylys qúdiretterine tolyq baghyna, qúrmettey sezine baghalaghan bolsa kerek.  Ol adam pendesine tiyisti "qamshy sabynday" qysqa ghúmyrdan ózine tiyisti enshisin mol almaqqa tyrysqan sekildi...

Ózi tyryspasa sýrgen ortasy men ómir tartysy mәjbýrlegen.

Abay tek qana ómir sýrmegen, ómir turaly oilanghan da.

Jauy da bolghan... Dauy da bolghan...

Jauy bolghasyn alysqan, júlysqan. Kýsh kórsetip jenbekke tyrysqan...

Dauy bolghasyn aitysqan, tartysqan. Aytysqasyn aqyl salystyrady... Sózben tartysyp sózden sóz, oidan oy asyrmaqqa tyrysady...

Sýie de bilgen, kýie de bilgen...

Oylana da bilgen, tolghana da bilgen...

Jogharyda, óz shamamyzsha, Úly Tabighatty oqushylar qiyalyna, oiyna, kózine elestetpek bolyp: ólshemi sheksizdik, mezgili mәngilik, bolmysy  úlylyq dep ataghan edik.

Birinshi sózden...

            Búl jasqa kelgenshe jaqsy ótkizdik pe, jaman ótkizdik pe, әiteuir birtalay ómirimizdi ótkizdik: alystyq, júlystyq, aitystyq, tartystyq – әureshilikti kóre-kóre keldik.

            Abay: ólshemi – sheksizdik; mezgili – mәngilik; bolmysy –  úlylyq atty jaratylys qúdiretterine tolyq baghyna, qúrmettey sezine baghalaghan bolsa kerek.  Ol adam pendesine tiyisti "qamshy sabynday" qysqa ghúmyrdan ózine tiyisti enshisin mol almaqqa tyrysqan sekildi...

Ózi tyryspasa sýrgen ortasy men ómir tartysy mәjbýrlegen.

Abay tek qana ómir sýrmegen, ómir turaly oilanghan da.

Jauy da bolghan... Dauy da bolghan...

Jauy bolghasyn alysqan, júlysqan. Kýsh kórsetip jenbekke tyrysqan...

Dauy bolghasyn aitysqan, tartysqan. Aytysqasyn aqyl salystyrady... Sózben tartysyp sózden sóz, oidan oy asyrmaqqa tyrysady...

Sýie de bilgen, kýie de bilgen...

Oylana da bilgen, tolghana da bilgen...

Jogharyda, óz shamamyzsha, Úly Tabighatty oqushylar qiyalyna, oiyna, kózine elestetpek bolyp: ólshemi sheksizdik, mezgili mәngilik, bolmysy  úlylyq dep ataghan edik.

Abaydyng sheksizdik pen mәngilikke qarsy qoyary, nemese óz ýlesine tiygeni – bar bolghany alpysqa jetpey ýzilgen qysqa ghúmyry.

Degenmen Abay oiy, Abay múralary әlgi sheksizdik, mәngilik, úlylyq atty ólshemderdi óz boyyna ólshep qarap, adamdardyng «óledi, óshedi» degen ólshemderine talas tudyryp túr.

Alpys jyldyq ghúmyrymen Abaydyng oiy men sózi, óneri men aqyly mәngilik pen sheksizdik atty jútpanyng óneshine sighysy kelmey, amalsyz júrtshylyq nazaryn ózine audaruda.

Abay –  әlem turaly bilikke de, adam turaly tanymgha da óz kózqarasy bolghanyn, óz payymyn qalyptastyrghanyn dәleldegen adam.

Abaydyng birinshi sózinen alynghan kelesi ýzindini oqyp qaralyq...

...Endi jer ortasy jasqa keldik: qajydyq, jalyqtyq; qylyp jýrgen isimizding bayansyzyn, baylausyzyn kórdik, bәri qorshylyq ekenin bildik. Al endi qalghan ómirimizdi qaytip, ne qylyp ótkizemiz? Sony taba almay ózim de qayranmyn...

Abay osy sózderimen әlem jaratylysyna qayrat kórsetpek bolghandardyng talasy men tartysynyng nәtiyjesin anyqtap beredi. Uaqyt kim kimdi de mansabyna, baylyghyna, kókiregine qaramay, aqyry, qajytady, jalyqtyrady. Aqyly jetkenderding әlgi talas pen tartys isterining týbinde qorshylyq ekendigin, adam pendesining jaratylystaghy orny bir-birining jaghasyn jyrtu emes ekendigin týsindiredi.

Abay ómir satylaryn osylaysha ótkizip alyp, Jaratylys Aqiqatyn izdeydi. 

...Aqyry, oiladym: Osy oiyma kelgen nәrselerdi qaghazgha jaza bereyin, aq qaghaz ben qara siyany ermek qylayyn, kimde-kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ya oqysyn, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki dedim de, aqyry, osyghan bayladym, endi múnan basqa eshbir júmysym joq...

Abay birinshi sózin: "... dedim de, aqyry, osyghan bayladym, endi múnan basqa eshbir júmysym joq" – dep, osylaysha ayaqtaydy.

Áriyne, әlem tyndarlyq asyl sózder iyesi Abaydyng ómirden mýldem alshaqtap ketui mýmkin emes. Abaydyng esh nәrsege enjar qaray almaytyny, zamangha da, adamgha da nemqúrayly bola almaytyny týsinikti. Biraq Abay ózining osy qara sózderin erekshe taqqa otyrghyzyp ketu ýshin solay dep te otyrghan bolar. 

"...endi múnan basqa eshbir júmysym joq" degende, bolashaq aitylmaq oilarynan kýteri kóp ekendigin, barlyq sharuasy men shygharmashylyq enbeginen bolashaq jazylmaq oilaryn ilgeri oryngha shygharatynyn bayqatqany sekildi...

Oy oilau...

Oydy qaghazgha týsiru...

Oyym bireuding paydasyna assa dep dәmetu...

Áriyne, búl qylyqtar Abaydyng ústaz ekendigine dәlel. Ústaz bolghanda da әlemdik dәrejedegi ústaz.

Birinshi sóz: jeke jaratylystyng (úlylardy oilap otyrmyz) oy isining nәtiyjesi jay adam pendelerining qolmen tyndyrar isterinen qajettirek ekenin, onday adamdardyng tabighat syilaghan erekshe darynyn jalpy adamzat ýshin paydagha asyru jolyndaghy enbegining qúndyraq ekenin dәleldep shyqqan.

Abay ózining úlylyghyn bayqaghan bolsa kerek. Sodan baryp ol kez-kelgen pende tyndyryp jatqan bolymsyz nәrselermen, tirshilik tauqymetimen ainalysudan bas tartqan bolar, sodan baryp jalpy adamzat mýddesin qanaghattandyrarlyq oilargha berilgen bolar degen senimge jeteleydi...

(jalghasy bar)

Abai.kz