«Ústazdyq joly - dara jol» demekshi, Bereke Júmaqaeva  30 jyldan astam  ghúmyryn ústazdyqqa arnaghan jan. Alghashqy júmysyn Almaty  qalasyndaghy bilim ordalarynyng birinen bastaghan qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi songhy jyldary respublikalyq Abay mektep internatynda  talmay enbek etip keledi. Abai.kz tilshisi bilikti ústazben súhbattasyp, qoghamdaghy paternalistik kónil-kýy men masyldyq sanany azaytu turaly oi-pikirin súrady.

- Bereke hanym, tәjiriybesi mol maman retinde sizding oiynyzdy bilgimiz kelip otyr: qoghamdaghy paternalistik kónil-kýy men masyldyq sanadan aryludyng joly bar ma?  Eng aldymen otbasyna, tipti qoghamgha  payda keltirgisi kelmey jandar qaydan shyghady?

- Áriyne,  búl býgingi kýni ózekti taqyryp. Ony әr adam әrqalayy týsinui mýmkin. Degenmen óz oiymdy aitatyn bolsam, enbeksýigishtikke tәrbiyeleu әr adamnyng otbasynan bastalady. Qazirgi qoghamdy qarasaq enbek etpeseng yaghny júmys istemeseng nansyz qalasyn. Keyde men kóshede júmys isdep tizilip otyrghan tepse temir ýzetin jigitterdi kórgende jýregim auyrady. Áriyne ol sol bir rettik júmysqa shyghyp, otbasyn asyraugha shyghyp otyr. Biraq men sol kóshede otyrghan uaqytty ayaymyn. Odan da túraqty júmys istep, túraqty tabys tabudy kózdegen dúrys. Qazir men joghary synyptargha sabaq beremin. Olargha mamandyq tandauda qatelespeu kerek ekenin ýnemi aityp otyramyn. Sebebi bolashaq mamandyghyng ol senin-nanyn. Keybir oqushylar mektep bitirgenshe bolashaqta kim bolatynyn bilmeydi. Ár salany bir aitady. Ol dúrys emes, mamandyq jýrek qalauy. Erteng ol mamandyqty ishtey qalamasang ókinesin. Masyldyq psihologiya dep jýmys istegisi kelmeytin, qarym-qabileti bola túra enbek  etuge qúlqy joq adamdy aitar edim. Al osynday adamdar bizding qoghamymyzgha ziyan.

- Sóziniz auzynyzda, býginde «meni memleket asyrasyn» degen týsinikpen ómir sýretinder bar . Onday jandargha ne aitar ediniz?

- Áriyne qazir bayqaymyz memleketten bólinetin әleumettik tólemmen kýn kórip otyrghan otbasylar bar. Búl belgili bir sanattargha memleket tarapynan qoldau. Ol bir asa kóp qarjy dep aita almaymyn. Degenmen bir otbasynyng keybir qajettiligin jabuy mýmkin. Memleket asyrasyn degen týsinikpen ómir sýru dúrys emes dep oilaymyn. Óitkeni adam ol qarjygha qarap qalmauy kerek. Júmys joq dep syltau aitatyndardy da týsine almaymyn. Sebebi júmys isteymin degen adamgha,  barlyq jol ashyq. Tek niyet kerek. Óz oiym — jastardy masyldyq sanadan qalayda aryltu kerek. Sol jaghyna asa mәn bersek deymin. Qazir jastar aqyldy, alghyr olargha  baghyt-baghdar kórsetseng boldy, әri qaray ózi alyp ketedi. Dәl qazirgi qoghamda júmys joq dep týksiz otyrudy dúrys sanamaymyn. Memleket tarapynan júmyspen qamtugha baghyttalghan  týrli baghdarlamalar bar. Kez kelgen adam qalaghan júmysyn tauyp, qalaghan kәsipti iygeruine mýmkindigi mol. Biz kishkentay kezimizden enbekke erte aralastyq. Barlyq júmysty úl demey, qyz demey dóngelete beretinbiz.  Al qazir she? Qazir balalarda barlyghy bar. Tipti bir týimeni bassang tamaghyng da aldyna keledi. Qazirgi balalarda qimyl-qozghalys joq. Men sodan qorqamyn. Qolday smartfon solardy jalqau adamgha ainaldyryp jatqanday kórinedi.

- Jogharyda jastar eng aldymen masyldyq sanadan arylu kerek dediniz. Osyny tarqatyp aityp berseniz.

- Súhbatymyz qoghamdaghy masyldyq sanany azaytu, onyng sebebimen kýresu taqyrybyna qatysty degende kóp oilandym. Terende jatqan taqyryp eken. Osyny jan-haqty zerdelep, tarqatyp aityp bergim kelip otyr. Ózderiniz bilesizder búryndary barlyghy diplom alugha asyghatyn. Diplom bolmasa júmys joq, jýk kóterushi nemese aula sypyrushy syndy maman bolasyng degen týsinik qalyptasty. Al qazir ol ýrdis mýldem joq. Qazir qarym-qabilet aldynghy oryngha shyqty. Tipti telefon arqyly ýirenging kelgen kәsipti lezde mengere alasyn. Eng bastysy adamdar enbektenuden qashpauy kerek. Diplomy joq bolsa da júmys istep, otbasyn asyrap otyrghan qanshama adamdy bilemin. Taghyda qaytalaymyn búl jerde eng manyzdysy enbek etu. Enbektenu arqyly ghana qoghamnan óz ornyndy tabasyn.

Abai.kz