Júma, 22 Qarasha 2024
795 1 pikir 29 Shilde, 2024 saghat 18:01

Qazaqstandyqtardyng merzimi ótken nesiyesi 988 mlrd tengege jetti

Suret: omskregion.info

Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigi 1 shildedegi jaghday boyynsha Qazaqstanda halyqqa berilgen nesiyeler 18,3 trln tengeni qúrap, mausym aiynda 2%-gha óskendigin habarlady.

Halyqqa berilgen nesiyelerding ósui tútynushylyq qaryzdardyng 2,8%-gha - 11,6 trln tengege deyin, sonday-aq ipotekalyq nesiyelendiruding 0,7%-gha - 5,5 trln tengege deyin ósuimen baylanysty ekeni habarlanady.

Ekonomikagha berilgen nesiyeler bir aida 2%-gha - 30,1 trln tengege deyin ósti (jyl basynan beri 7,7%-gha ósti), onyng ishinde últtyq valutada - 1,5%-gha, 27,6 trln tengege deyin, shetel valutasynda - 7,4%-gha 2,5 trln tengege deyin. Nәtiyjesinde tengemen berilgen nesiyelerding ýlesi 91,6% qúrady.

Al Mausym aiynda biznes subektilerine berilgen nesiyeler 2%-gha - 11,8 trln tengege deyin ósti (jyl basynan beri 4,5%-gha ósti). Olardyng qúrylymynda zandy túlghalargha berilgen nesiyeler 1,6%-gha - 9,8 trln tengege deyin ósti (jyl basynan beri 1,5%-gha ósti).

ShOB subektilerine berilgen qaryzdar 5,8%-gha - 5,9 trln tengege deyin ósti, iri bizneske berilgen qaryzdar 4%-gha - 3,9 trln tengege deyin tómendedi. Búl negizinen bankterding birining osy sanattaghy qaryzdardy ShOB qaryzdary sanatyna qayta jikteuimen baylanysty.

Jeke kәsipkerlerge berilgen nesiyeler bir aida 3,8%-gha - 1,9 trln tengege deyin ósti (jyl basynan beri 23,1%-gha ósti).

Mausym aiynda biznes subektilerine 1,4 trln tenge somasynda jana qaryzdar berildi. Búl 2023 jylghy mausym aiymen salystyrghanda 11,1%-gha kóp (2024 jyldyng alty aiynda 8,2 trln tenge somasynda berildi, búl 2023 jyldyng osynday kezenimen salystyrghanda 19,8%-gha kóp).

Ótken aida biznes subektilerine últtyq valutada berilgen nesiyeler boyynsha ortasha ólshengen syiaqy mólsherlemesi 19,6% (mamyrda - 19,8%), halyqqa - bólip tóleuge berilgen qaryzdar ýlesining artuy nәtiyjesinde 17,5% qúrady (mamyrda - 19,3%).

1 shildedegi jaghday boyynsha bank sektory boyynsha 90 kýnnen asatyn merzimi ótken bereshegi bar qaryzdardyng (NPL90+) dengeyi nesie portfelining 3,1%-yn nemese 988 mlrd tengeni qúrady (1 qantarda - 2,9% nemese 864 mlrd tenge).

Bizneske berilgen qaryzdar boyynsha NPL90+ dengeyi 2,2% nemese 287 mlrd tengeni, halyqqa - 3,8% nemese 700 mlrd tengeni qúrady. Júmys istemeytin qaryzdardyng proviziyalarmen qamtyluy joghary dengeyde saqtalyp, 70,9% qúraydy (jyl basynda - 75,9%).

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3224
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279