Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Sanlaq 2914 8 pikir 31 Shilde, 2024 saghat 14:24

Jenimpazdyng kóz jasy. Smetovke qaharman ataghy berilui kerek!

Suret: Saly Sabyrov / olympic.kz jәne turkystan.kz

nemese baluan Eldos Smetovtke qaharman ataghy ne ýshin berilui kerek?

27 shilde 2024 jyl.

Búl kýn – býkil Qazaq eli ýshin aq týiening qarny jarylghan kýni; Búl kýn – býkil Qazaq eli aqsarbas aityp, bir-birinen sýiinshi súraytyn kýni; Búl kýni – býkil tórtkýl әlem taqymyn qysyp, kóz tigip otyrghan Parij tórinde Qazaqtyng kók tuy jelbirep, әnúrany shyrqaldy; Búl kýni – Eldos Smetov dzudo kýresinen qazaq elining tarihyndaghy túnghysh Olimpiada chempiony atandy. Qazaq balasy osy sport týrinen tarihta alghash ret altynnan alqa taqty.

Búl altyndy qazaq júrtshylyghy 44 jyl kýtken edi. Ol – sadaghang keteyin Eldosqa búiyrypty.

Eldos naghyz er eken. 60 keli salmaqta beldesken qazaq sportshysy aqtyq synda kilem qojayyny fransuzdyng ýmiti Luka Mheidzeni oiyndy tamashalaugha kelgen Fransiya preziydenti men óz kórermenderining kóz aldynda jerge alyp úryp, jenisti júlyp әketti. Sóitip, ol bir-aq sәtte Parij olimpiadasynyng qaharmanyna ainaldy. Áriyne, búl býkil Qazaq eli ýshin ýlken abyroy, zor maqtanysh.

Biraq, drama múnymen de ayaqtalmaghanyn kóz kórdi. Kilem ýstinde tóreshi jenisti ózining paydasyna shygharghanda da, marapattau rәsimi kezinde moynyna altyn medali taqqanda da syr bermegen Smetov kók tuymyz biyikte jelbirep, әnúranymyz shyrqala bastaghanda kenet... bosansyp qoya bergen. Erini dirildep, ózi qosylyp aityp túrghan әnúranyn da ayaghyna jetkize almady. Aghyl-tegil jylady. Teledidargha telmirip tileules bolyp otyrghan jankýierlerding bәri ony kórdi, jýregimen sezindi. Bizding de kónilimiz tolqydy. Kózimizge jas ýiirildi.

Oghan eshkim basu aitqan joq. Basu aitatyn jeke bapkeri Ghalymjan Jylkeldiyev te janynda bolmady. Basqa-basqa Eldostyng búlay aghyl-tegil kóz jasyna erik beruining sebebin biz jaqsy týsinemiz.

Eldos – osyghan deyin eki Olimpiadagha qatysyp, jýlde oljalaghan túnghysh dzudoshymyz. 2016 jyly Riodada ótken Oiyndarda aqtyq beldesuge deyin qarsylastarynyng týgin qaldyrmay tize býktirgen jerlesimiz, tek finalda reseylik baluan Beslan Mudraliyevten ailasyn asyra almay kýmis jýlde oljalasa, 2020 jylghy Tokio tatamiyinde altyn alamyn dep baryp, qola medaldy qanaghat tútyp qaytqan edi. Jartylay finalda Japoniyanyng danqty baluany Naohisa Takatogha jolyqqan. Al, Takato oghan deyin әr dengeydegi jarystarda Eldostyng jolyna bes ret tosqauyl qoyghan myqty. Amal qansha, ol óz elindegi aituly dodada da bizding baluannyng aldyn orap ketti. Bir-birin jetik biletin eki myqty on minut boyy kilem ýstinde «jan alysyp, jan beristi». Aqyr sonynda tәjirbiyeli Takato qazaq balasynyng osal jerin birinshi bolyp tapty. Sodan keyin Eldos ýshin bir sәt әlem bar mәninen aiyrylyp, eshtenening qyzyghy qalmaghanday kýy keshken. Alayda, kóp keshikpey artynda ózine ýmitpen qarap otyrghan qalyng qazaq túrghanyn sezindi. Sezingeni sol edi, esin jiyp aldy. «Qolda túrghan qoladan aiyrylugha bolmaydy!» degen ishki bir dauys. Sóitip, qola ýshin bolghan aiqasta belgiyalyq Tsakedeagha qarsy atoy salyp, oghan esh mýmkindik qaldyrmaghan.

Parij tatamiyinde de kil myqtylardyng ishinen suyrylyp shyghu onaygha soqqan joq. Toptaghy dzudoshylardyng barlyghy da dýniyejýzilik reytingtegi kórsetkishi boyynsha Eldostan anaghúrlym joghary boldy. Biraq, baluanymyz eshkimnen seskengen joq. Eske sala ketsek, birinshi beldesude reyting boyynsha 21-shi orynda túrghan belgiyalyq T.Syakodaeni shang qaptyrsa, 1/8 finalda ukraynalyq D.Holmatovtan (№11) ailasyn asyrdy. Al, shiyrek finalda Tokio olimpiadasynyng kýmis jýldegeri taypey ókili Ya. Vaydan (reytingte №1 túr) basym týsti. Jartylay finalda 2023 әlem chempiony, ispan dzudoshysy  F. Garrigosty (№5) qapy qaldyryp, mansabynda ekinshi ret Olimpiada finalyna shyqty. Finalda әlemdik reytingte 3-shi orynda túrghan fransiyalyq L. Mheidzeni qalay útqanyn jogharyda sóz ettik.

Jasyratyny joq, Qazaqstan halqy Smetovten tek jenis kýtti. Namysqoy baluan halyqqa bergen uәdesinde túrdy. Ózine eshkimdi shaq keltirgen joq, azuly fovaritterding bәrin jolynan yghystyrdy. Sóitip, naghyz chempiongha tәn minez kórsetti.

Búl – quanyshtyng kóz jasy, búl – baqyttyng kóz jasy.

Búl – qazaq úzaq kýtken jarqyn Jenisting kóz jasy.

Búl – úiqysyz kýnder men týnderding kóz jasy.

Búl – tókken ter men ótelgen enbekting kóz jasy.

Otyz eki jasar sportshynyng jiyrma jyldyq sporttyng mansabynyng ýshinshi Olimpiadasynda altyngha qol jetkizdi! Tarihy oqigha!

Búl – qazaqtyng qaharman balasynyng kóz jasy!

Búl altynnyng Qazaq eli ýshin, qazaq sporty ýshin qanshalyqty manyzdy ekenin Eldos jaqsy týsindi. Soghan layyq óner kórsetti. Olimpiada jýldesine búghan deyin Ashat Jitkeev (Beyjing – 2012, kýmis) jәne Ottanseseg Golbadrah (Rio – 2016, qola) olja salsa, Smetovting ózi de Rio men Tokio oiyndarynda ýzdik ýshtikten kóringen sportshy. Sondyqtan aghyl-tegil jylaghan Eldostyng kóz jasynyng ar jaghynda qazaq balasynyng «Allagha myng shýkir, dzudo kýresinen túnghysh Olimpiada chempiony atadym!» degen oryndalghan izgi armannyng kóz jasyn da kóruge bolady...

Ótken Tokio Olimpinde sportshylarymyz 8 qolany qanaghat tútyp, elge oralghanda «búl qalay boldy?» dep nәtiyjege kónilimiz tolmay, qomsynyp qalghanymyz esimizde. Al, odan keyin she – Beyjinde ótken Qysqy oiyndadarda sol qolanyng ózine zar bolyp, jýnimizding jyghylyp qalghanyn úmytu mýmkin be? Beyjinde qazaq әnúrany shyrqalmaq túrmaq, kók bayraqty kóruding ózi bir múng boldy emes pe.

Sol sebepten de biylghy Parij olipiadasyna ýlken kýdikpen qaraghanymyzdy nesine jasyramyz?

Mine, Eldos Smetovtyng alghashqy jarqyn jenisi «búl qalay bolar eken?» dep teledidargha telmirip, ýmit kýtip otyrghan bizderge zor senim berdi. Jigerimizge jiger qosty, ruhymyzdy kóterdi. Olipiadashylarymyzgha degen kýdik pen kýmәnimizdi seyiltti. Eldostyng osy izgi isin uaqytynda jasalghan erlik retinde baghalasa bolar edi.

Sport – tek ónege mektebi emes, ataq, danq ta emes, sport – sonymen birge erlik mektebi.

Erlik tek maydan dalasynda ghana jasalmaydy, sayasat maydanynyng da menshigi emes. Erlik – sport alanynda da jasaluy mýmkin. Bile-bilseniz ýnsiz jasalatyn erlikter de bar.

Jer betinde jasalatyn erlikting týri san aluan. Sonyng biri – Harrisannyng erligi. Sonda ol qanday erlik jasady deysiz ghoy? Ol – auzynan ot shashyp túrghan pulemet ambrazurasyn jalanash keudesimen japqan joq, eshbir adam óltiru oiynyna qatyspaghan. Kerisinshe, ol 2 millionnan astam jana tughan nәresteni qútqarugha qatysqan. Búl austriyalyq qaharmannyng aty-jóni Djeyms Harisson. Ol óz ómirinde 1000-nan asa qan tapsyrghan, osylay 1000-nan astam erlik is jasaghan. Onyng siyrek kezdesetin qan tobyndaghy antiydeneler genetikalyq auruy bar  jana tughan nәrestelerding dertten aiyghyp, odan әri ómir sýruine kómektesedi eken. Dәrigerlerding aituynsha, Harisonnyng donyrlyghynyng arqasynda shamamen eki millionnan astam nәreste aman qalypty. Múny erlik emes dep aita alamyz ba? Ayta almaymyz. Kerek deseniz, Harisonnyng búl erligi jer betindegi osy uaqytqa deyin istelgen erlik isterding eng úlysy! Naghyz erlik!

Eldostyng Parij tórindegi erligi osydan nesi kem?! Týsingen kisige, Smetov qazaqtyng qiiy ketken namysyn qútqaryp qaldy, úyatyn qorghap qaldy.

Qazaqtyng bir namysy bolghan Sherhan Múrtaza ózining «Bir kem dýniyesinde»: «Namys adamnyng jan serigi. Ol kózge kórinbeydi. Jeke jýrmeydi. Tym bolmasa kózge kórinetin kólenke de siyaqty emes. Biraq, janyna serik. Myqty serik. Búl serigi joq adam qasiyetsiz, әlsiz» dep bekerge jazdy deysiz be?!

***

Taghy da qaytalaudyng reti kelip túr. Tórtkýl әlem kóz tikken alamanda atoy salyp, jenis túghyrynan kórinu – әr sportshynyng armany. Múnday dodada top jaru kimge de bolsa ýlken mәrtebe. Al, Eldos tek top jaryp, chempiondyq túghyrdan kórinip qoyghan joq, ol eng aldymen әlemge qazaq sportyn moyyndatty. Qazaq elining sport derjavasy ekenin kýlli әlemge pash etti. Ol osy isimen býkil Alash júrtynyng abyroyyn asqaqtatty. Naghyz jenimpazgha tәn minez kórsetti. Osy minezimen qazaq sportyna taghy bir serpin berdi, milliondargha ónege boldy. Jigerine jiger qosty, ózine degen senimin úyalatty. Aldaghy jenisterge jol saldy. Qysqasy, Eldostyng jenisi dәl uaqytynda jasalghan eren erlik boldy! Sondyqtan, Eldostyng Parij tórinde jasaghan erlik isi layyqty baghalanuy tiyis dep esepteymiz.

Aytayyn degenimiz, birinshi bolyp Parij kóginde әnúranymyzdy qalyqtatyp, kók tuymyzdy jelbiretkeni; qazaq sportyna serpin berip, jýregine senim úyalatqany; sóitip qazaq elining sport derjavasy ekenin kýlli әlemge pash etip, dәleldegeni ýshin Olipiada chempiony,tatamy sheberi Eldos Smetovke Qazaqstannyng Halyq Qaharmany ataghymen atalyp ótui kerek!

Sport qarsylasqa – izet, jankýierge – qúrmet eken. Smetovtyng jenisi bizge osyny dәleldedi.

Jenisimiz úzaghynan sýiindirsin! Eldostyng erligi basqa sportshylarymyzgha da júghysty bolsyn!

R.S: Eske sala keteyik, 2024 jylghy Olimpiadanyng alghashqy kýnderi Qazaqstan qúrama komandasy Eldos Smetovtyng altynynan basqa taghy eki birdey jýldege qol jetkizdi. Qúramynda Islam Sәtbaev pen Aleksandra Le syndy mergender bar Qazaqstan komandasy pnevmatikalyq myltyqpen 10 metrlik qashyqtyqtan atudan aralas komandalyq jarystan finalda Germaniyany 17: 5 esebimen oisyrata útyp, qola medali enshilese, 66 kelide syngha týsken taghy bir dzudoshymyz Ghúsman Qyrghyzbaev mergenderimizding nәtiyjesin qaytalap, ýshinshi jýldege ie boldy.

Bolat Sharahymbay

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1248
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2958
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3377