Molasynday baqsynyn
Jalghyz qaldym tap shynym! – deydi Abay ózining ataqty «Segizayaghynda».

Molasynday baqsynyng túrghan oqshau,
Bara almaymyn bas qosqan bolsa jiyn, – dep jyrlaydy Abaydan jetpis bes jyl búryn tughan Janaq aqyn. Demek, osy qos aqyn ómir sýrgen ghasyrlarda baqsynyng molasynday jalghyz qalu týsinigi nyq ornyghyp bolghan. Sol sebepti de olar osy úghymdy ólenge qosqan. Eger Janaq (1770 jyl) pen odan kóp keyin tughan Abaydyng (1845 jyl) zamanynda osy úghym nyq ornyqqan bolsa, onyng ornyqpaghan nemese endi ornygha bastaghan kezi de bolghan ghoy. Ol qay kez? Nendey oqighalargha baylanysty?

Ony aitpas búryn baqsynyng bolmys-bitimimen, jan dýniyesimen tanys bolghan jón. Alayda qarapayym kópshilikting sanasyna onyng jaghymsyz beynesi kóbirek ornyqqan. Naghyz baqsy turaly týsinik tym tayaz tәrizdi. Rasynda, onyng shynayy beynesin tanu ýshin ejelgi dәuirdegi, eng beriden kóz tikkende, islam kelmey túrghan kezdegi derekterdi qarastyru kerek. Ony onay úghynudyng jalghyz joly – ejelgi babalar dýniyetanymyna, nanym-senimine degen úly saghynyshtyng bolmaghy. Baqsyny týsinu ýshin, ony jaqsy kórmek lazym. Óitkeni ol – bizding ejelgi tól tarihymyz. Sanamyzdyng óteshaghy.

Shoqan Uәlihanovtyng jazuynsha: «Úly baqsylar barlyq aurulardy da jaza alady, qaryndy tilip ota jasaydy, әielderding aman-esen bosanuyna bolysyp, albastylardy ruhymen seskendiredi, qualaydy, keremet oiyndarymen ózining ruhyn shaqyryp, bal ashady. Ýlken baqsylardyng belgileri mynaday isterimen kórinedi: oiyny kezinde qylyshty qarnyna salyp qoyady, qylyshty sabyna deyin jútady, qyp-qyzyl qyzdyrylghan temirdi jalaydy, baltamen keudesin shapqylaydy. Osynyng bәri ertedegi Qorqyt әuliyeden múra bolyp qalghan saryn men qobyz kýiining sýiemeldeuimen ótedi» (Sh.Uәlihanov, «Tәniri (Qúday)» maqalasy, audarghan Samat Óteniyazov, «Zertteuler, ghylymy jazbalar, hattar» kitap, A., «Rauan» baspasy, 2014 jyl, 99-bet).

«Shamandar aspan Tәniri men ruhtyng jerdegi qoldaushy adamdary esebinde sanalady. Shaman... basqalardan mәrtebesi joghary: ol aqyn da, kýishi de, sәuegey jәne emshi, segiz qyrly, bir syrly adam bolghan.  Qazaqtar shamandy baqsy deydi... Shamandyq degenimiz – әlemdik dýniyeni sýiy, tabighatqa degen sheksiz mahabbat jәne ólgenderding ruhyn qasterleu, aruaghyn ardaqtau», – dep jazady Shoqan Uәlihanov «Qazaqtardaghy shamandyqtyng qaldyghy» degen enbeginde (Sh.Uәlihanov, audarghan Samat Óteniyazov, atalghan kitap, 114-bet jәne 109-bet).

Al runatanushy ghalym Amanqos Mekteptegi shaman sózining mәnin «aShaMAN Tәniri men adamdar arasyndaghy qúpiyany ashyp /ashushy, ashatyn adam, kilt – avt/, qauymdy izgilik jolyna salugha baghyt-baghdar berushi. ...ata+man men asha+man arhetiypining sózjasam qalyby bir. Ataman, yaghny ata men [bolamyn]...» dep týsindiredi (A.Mekteptegi, «Runa júmbaghy», 378-bet, A.,«Qazaq uniyversiyteti», 2022 jyl).

Álkey Marghúlan «Qazaqtyng halyq muzykasyndaghy Qorqyt dәstýri» atty maqalasynda: «Baqsy jyraular jaugershilik kezde qolbasynyng qasynda bolyp, qobyzgha qosylyp, azynatyp jaugershilik dәstýrdi jyrlaytyn bolghan. Ásker jaugha attanarda olargha ruh berip, qobyzben kýy tartady. Soghys ýstinde jәy (jada) tasymen kýn jaylatyp, ashyq kýnde «qar jaudyryp, boran soqtyratyn» bolghan. Baqsynyng keremeti dep osylardy aitady» (Á.Marghúlan, «Ejelgi jyr, anyzdar», A., «Jazushy», 1985 jyl, 214-bet).

Álkey Marghúlan búnday derek qytay, arap, iran әdebiyetinde óte kóp ekenin aita kele, «Arabtar Ortalyq Aziyany jaulap alugha kelgende Oghyzdardyng ataqty baqsysy maydangha shyghyp, jada (jay) taspen arab әskerine qarsy «Kýn jaylatyp», boran soqtyryp, qar jaudyryp, olardyng ýreyin úshyrady» dep, 9-10 ghasyrlarda ómir sýrgen arap geografy Ibn әl-Fakiyh, Ábu Bakr Amed ibn әl-Hamauany jazghan enbekterden mysal keltiredi (Á.Marghúlannyng atalghan kitaby, 215-bet). Shynghys hannyng janynda da Múnlyq pen onyng úly Kókshe baqsylar bolghanyn aityp, jazba derek kórsetedi.

Al týrkolog ghalym Áuelbek Qonyratbaev baqsy turaly: «Endi bir anyzda... baqsylar, jyraular qobyzben sarnaghanda, dauyl túryp, alty qanat ýy shayqalypty. Osynday jyr, kýy aruaghy bar adamdargha qonady deytin әngimeler el auzynda kóp. Onday anyzdar әrbir kýishi, jyrau, aqyn jóninde aitylady. Ertede muzyka, poeziya kuliti dinnen kýshti bolghan», – deydi (Á.Qonyratbaev, kóp tomdyq shygh. jinaghy, 1-t, A.;«MerSal» baspa ýii, 2004 jyl, 447-bet).

Múnday mysaldardy ejelgi auyz adebiyetin zerttegen ghalym Edige Túrsynovtyng enbekterinen, Batys, Shyghys ghalymdarynyng jazbalarynan kóptep keltire beruge bolady. Biraq olardy týgel termeleu maqsat emes.

Osynau arghy-bergi ghalymdardyng zertteulerin kóp oqyghan, ózine de baqsylyqtyng birneshe qasiyeti qonghan epik jyrshy, әnshi, kýishi, etnomuzykatanushy, foliklorist ghalym Berik Jýsipovke aitqyzsaq, baqsy degenimiz – «...adamdar әlemi men aruaqtar dýniyesining arasyndaghy dәneker. Adamzat balasynyng basyndaghy barsha mәselelerdi sheshushi, ómir sýrip otyrghan ortasyndaghy qoghamdyq, әleumettik oi-pikirlerdi retteushi. ...tabighat-ana syrlarynyng aldynda ózin dәrmensiz-әlsiz sezingen adam-pendening basyndaghy barsha shytyrman mәselelerding bitimshisi» (B.Jýsipov, «Oytúmar», A.,«Arna» baspasy, 2009 jyl, 37-bet).

Shoqan Uәlihanovtan Berik Myrzalyúlyna deyingi 135 jyl aralyghynda shynayy ghalymdar jazghan pikirler leginen baqsy turaly teris pikir aitqany kem de kem. Tipti joq deuge de bolady. Rasynda da naghyz ghalymdar ne nәrsege de birjaqty qaray almaydy. Dәlelmen sóileydi. Al «auyz ne demeydinin...» kerin keltiretinder tolyp jatyr.

Baqsy nege búlay joghary baghalandy degen saualdyng jauabyn Álkey Marghúlan: «...baqsylar – Tәnirining elshisi dep sanalghandyqtan» (Á.Marghúlannyng atalghan kitaby,148-bet) dep dúrys payymdaydy. Óitkeni ejelgi ata-babalarymyzdyng Tәnirilik salt-sanasy, әdet-ghúrpy, nanym-senimi jaryq dýniyeden ótken ata-babalardy qúrmetteuden órbip, sol arqyly ózderi ómir sýrip, tirshilik etip otyrghan jaratylysty, yaghny shartty týrde aitqanda, jer-su-aspandy azdyrmau, tozdyrmau degen qúndylyqty úrpaqtan úrpaqqa úlastyrugha baghyttalghan. Jaratylystyng biri – kisining ózi, endeshe adamnyng ishki-syrtqy bolmysynyng kirshiksiz boluy – qúndylyqtyng eng bastysy. Baqsy – osy Tәnirlik qúndylyqty adam balasynyng sanasyna ornyqtyrushy. Tәnirilik senimning ústyny.

Endeshe, bir basyna tolayym tylsym qonghan, qarapayym jandardan tym joghary túratyn, sózin júrty qúrmet tútyp, sonyna eretin, kómegine eli múqtaj, biz bilmeytin óte manyzdy basqa da qyzmetteri boluy mýmkin erekshe túlghany qauymnan (qorymnan) alastaudyng syry nede?

Ólgen song elden oqshaulap tastau – baqsygha degen qúrmet emes. Búlay etu – ony kerek etpeu. Qasaqana qorlau. Janaq pen Abay ólenderining astarynan osyny úghamyz. Búl jerde olar baqsynyng bólek jerlenetini jayynda qúrghaq aqparat qana berip túrghan joq.

Týzetpek edim zamandy,
Ózimdi tym-aq zor tútyp, – degen Abay: «endi ózim de zamanynda qadiri artqan baqsynyng ólgende oqshaulanghan molasynday jalghyz qaldym», – dep zar shegip túr. «Kóp nadannan týnildim», «sózimdi úghar elim joq» deuinen-aq qatty qapa bolghanyn týsinemiz. Baqsyny ólgen song búlay oqshaulau әdiletsizdik ekenin sol sózimen sezdiredi.

Filosof ghalym Gharifolla Esim: «Týrkilerding adamzat órkeniyetine qosqan eng ýlken ýlesi – Tәnir iydeyasy. Tәnir iydeyasyn monoteistik sipattaghy mәdeny tanymnyng negizi deuge bolady» (Gh.Esim, «Qazaq filosofiyasynyng tarihy», A.,«Qazaq uniyversiyteti», 2006 jyl, 78-bet) deydi de, «Baqsy degenimiz – gipnozben ainalysatyn adam» (Gh.Esimning atalghan kitaby, 84-bet) dep, Álkey Marghúlannyng «...baqsylar – Tәnirining elshisi...» degen sózine qayshy kep qalady. Odan әri: «Qazaq ýshin baqsy – únamsyz adam. Búl turaly Abay: «Molasynday baqsynyn, jalghyz qaldym, tap shynym», – deydi. Qazaq eki adamdy ólgende ortaq ziratqa jerlemeydi. Biri – baqsy, ekinshisi – ózine-ózi qol júmsaghan adam. Songhysyn alastau sebebi, jan islam qaghidasy boyynsha, Allanyng amanaty, ózi bergen janyn ózi ghana alugha húqyly» (Gh.Esimning atalghan kitaby, 84-bet) deydi.

Gharifolla Esimning «qazaq ýshin baqsy – únamsyz adam» degen sózine Abay ólenining jogharyda biz keltirgen eki joly dәlel bola almaydy. Onyng «ortaq zirat» deui de dәl aitqandyq emes. Búl jerde ortaq ziratqa degennen góri, músylman ziratyna degen dúrys. Zirattyng qay senimdi ústanatyn qauymgha tәn ekenin ashyp aitudyng mәni zor. Ol baqsynyng qazaq ýshin nege únamsyz ekenine, ólgende músylman ziratyna júrtpen birge nege jerlemeytinine dәlel úsynbaydy. Filosof retinde týsindirmeydi. Ózine qol salyp ólgen adamdy zirattan bólekteu sebebin aitsa da, baqsygha kelgende júmghan auzyn ashpaydy. Álde  islamdyq  ilanymgha  qarsy  kelip  qalatyn bolghasyn  asha  almay  ma?

Ózine qol salghan kýnәhar adammen baqsyny teng qongy, tipti ghalym aitatyn sóz emes.

Baqsynyng emshiligi onyng basty qasiyeti deuge kelmeydi. Búl – onyng janama qyzmeti. Onyng jaratylystan jegilgen júmysy – Álkey Marghúlan aitqanday, Tәnirine elshi bolu. Ol – tabighatta, yaghny aspan-jer-suda ne dybys bolsa, sonyng bәrin qobyzben ainytpay sala alatyn kisi. Demek baqsy Tәnirining dabysyn (dybys emes) úghyp, oghan qobyz arqyly jauap berushi nemese ony adam sanasyna qobyz arqyly qúngshy deuge bolady. Baqsylar keyde elden oqshaulanyp, jalghyz ózi tau-tas, orman-toghay kezip ketse, demek onyng Tәnirimen tildesip jýrgeni. Qobyz saryny – barlyq dindegi dúgha oqu maqamynyng bastau ýlgisi desek te qate emes.

Onyng bii jauyngerding ruhyn kóteretin, denesin shynyqtyratyn, eptilikke baulityn әskery jattyghu dese bolghanday. Sondyqtan baqsynyng biyin keyingi japsyrylghan jaman attan adalap, shynayy mazmúnyn tauyp, óner retinde qayta tudyrghan jón.

Al filosof Gharifolla Esim aitqanday, baqsy qalay únamsyz adam boldy? Músylman qorymyna jolatpaytynday ol ne jazyp qaldy?

Jazushy Shynghys Aytmatov «Qúz basyndaghy anshynyng zary» atty Múhtar Shahanov ekeui birigip jazghan kitabynda bylay depti: «...Tarihshy Narshahy (Narshahy Ábu Bәkir Mýhammed ibn Jafar әl-Narshahy (899-959) – avt.) «Búqara tarihy» atty kitabynda: «...Qútayba meshitter ornatyp, otqa tabynushylyq ruhtaghy shygharmalardy joydy» dep jazdy. Ámudariya ózenin órley salynghan ýsh jýzden astam qala men eldi mekendi arabtardyng jermen-jeksen etkenin, jergilikti halyqtyng tili men dinin, jazuyn, әdet-ghúrpyn týbegeyli joyyp jiberuge kýsh salghanyn Biruny yzagha bulyghyp otyryp eske alady... ...Sóitip ghún, týrik, horezm jazuyn týp ornymen joyghan arab basqynshylary kelesi kezekte halyqtyng ruhany mәdeniyetin, yaghny salt-dәstýrin almastyru, jer ataularyn ózgertu, kisi esimderin arabshalap qoyghyzu, Nauryz merekesining ornyna qúrban aitty kirgizuge airyqsha kýsh salghan...», – dese, Múhtar Shahanov: «Araptar eldi ruhany qúldyqqa saludyng tóte joly aldymen bayyrghy dinin auystyru, sosyn jazuyn qúrtu dep bilgen. Olar ghylymy traktattardy, astronomiya men filosrfiyanyng negizin zerttegen kitaptardy, tarihy jazbalardy otqa jaqqan. Zirat basyndaghy jazulardy, eskertkishting betindegi tanbalardy óshirgen», – dep tolyqtyra týsedi (Sh.Aytmatov, M.Shahanov, «Qúz basyndaghy anshynyng zary», A., «Rauan» baspasy, 265-266-better).

Búl turaly Abay Qúnanbayúly Shynghys Aytmatov pen Múhtar Shahanovtan da búryn aityp ketken. Ol bylay deydi: «Bizding qazaqtyng yqylasy atasyn gharabtan shyqty degendi ...únatqanday. Onysy islam dini búrynghy ata-babalardy úmyttyryp, dindesterdi jaqyn kórsetkendikten... Ol kýnde Nauryz degen bir jazghytúrym meyramy bolyp, nauryzdama qylamyz dep, toy-tamasha qylady eken. Sol kýnin «úlystyng úly kýni» deydi eken. Búl kýnde búl sóz qúrban aityna aitylady, ol uaqytta jana dinge kirgen song endi bir Búhardan basqa shәharlardyng da, jer-sulardyng da, halyqtyng da búrynghy attaryn búzypty» («Biraz sóz qazaqtyng týbi qaydan shyqqandyghy turaly» jazbasy).

Arap joryqshylarynyng ózderi islamgha moyynsúndyrugha kelgen eldegi últtyq qúndylyqtargha degen kózqarasy osynday qiratushylyq pighylda bolghanda, maqsattaryna jeter jolynda zor kedergi bop kezikken baqsygha qalay qaraytyny ózinen-ózi týsinikti. Demek, baqsyny shettetip, elge jekkórinishti qylghan islam dinin taratugha attandap jetken joryqshylar men olardan din ýirengen ózimizding әsire dinshilir deuge bolady.

Ózderin qasiyetti soghys – ghazauatshylarmyz dep sendirgen joryqshylar jergilikti júrttyng ózge qúndylyqtaryn typ-tipyl etip joimen birge, baqsylardy da qudalap, bastaryna әngir tayaq oinatqan. Rasynda qúrannyng ózinde búghan dәlel bolatyn soghys turaly ayattar jetkilikti. Baqsy ózge dindi taratushylar ýshin alynbas qamal tәrizdi. Sol qamaldy qúlatpasa, baqsynyng kózin qúrtpasa, halyqty baqsydan ajyratpasa, islam dinin jappay engizip, sanagha ýstemdik etu mýmkin emesin jaqsy týsingen. Sondyqtan da eki aragha myqtap syna qaghyp, baqsylardy neghúrlym jaghymsyz, kýnәhar etuge tyrysqan. Tirisinde kýn bermegen. Ólgen song da aruaghyn qorlap, qorymgha jolatpay, dini bólek degen jeleumen denesin aulaqqa oqshau jerlegen. Jerleu degen – qúrmettep jerge bóleu degen sóz. Baqsylardy jerlep emes, shúqyrgha itting óleksesi siyaqty kómip tastaghan da boluy mýmkin. Búl – islamdy qabyldamaghan adamnyng bәri osylay ólgende qúrmettelmey jalghyz qalady degenge ishara. Óitkeni búryn baqsynyng sózine ilanyp, sonyng sonyna ergen halyqty odan bezdirmese, dinin endiru qiyn bolatynyn olar bilmedi emes. Múny olar jaqsy bilgen, sebebi din jaida olardyng tәjiriybesi asa mol ekeni tarihtan belgili.

Baqsy jayynda teoriya men tәjriybeni toghystyrghan Berik Jýsipov: «Búryn baqsylardyng mindetine ólgenderding janyn baqy dýniyege shygharyp salu da kirdi» (B.Jýsipovtyng atalghan kitaby, 38-bet) dep tamasha derek jazady. Olay bolsa, múnday adam islam nasihatshysyna zor kedergi bolatyny, onyng sol sebepti  únamaytyny ózinen-ózi týsinikti.

Tәnirilik senimning ústyny bolghan baqsylardyng genosidke, yaghny jappay qyryp-joygha úshyrauy Altyn Ordanyng segizinshi hany Toqtaydan keyin taqqa otyrghan toghyzynshy han Ózbekke tikeley baylanysty. Toqtay han ólgen song taq talasy bastalyp, Altyn Ordanyng beklerbegi Qútlyq Temir bastaghan islamshyl toptyng quatty qoldauymen Ózbek Toghyryljyúly han taghyna kóteriledi. Osy Ózbekting islamshyl bolu sebebin tarih ghylymdarynyng doktory Bereket Kәribaev bylay týsindiredi: «Arab tarihshysy Ibndukmaktyng (1308-1388) mәlimeti boyynsha, әmir Qútlyq Temir Ózbekti taqqa otyrghyzbay túryp, odan bolashaqta islamdy qoldaytyny turaly uәdesin alady» (B.Kәribaev, «Altyn Orda tarihynyng beymәlim betteri», «Egemen Qazaqstan» gazeti, №182, 24.09.2020 jyl). Ol taqqa otyrghasyn uәdesine túryp, islamdy Altyn Ordanyng negizgi jәne basty dini etip jariyalaydy. Sóitip, islamdy qabyldamaghandardy, onyng ishinde әueli baqsylardy qughyngha úshyratyp, top-tobymen ashyq әri ayausyz qyryp-joyady. Músylmandyqty qabyldamaghan óz tuysqandaryn da ayamaydy. Olardyng birqatary Altyn Orda baghynysyndaghy Mәskeuge qashyp, sonda birjola sinip ketedi. Tarihy jazbalarda búlardyng bәri hattalghan. Búghan deyin jalghyz Kók Tәnirine tabynyp, dýniyeni tulaqsha silkigen ózara tatu týrkilerdi aralaryna kelip kirgen islam iydeyasy kýn jegen dәkedey ydyratady. Din óz iydeyalastaryn jaqyndastyrghanymen, jalpy adamzat balasyn bir-birine qarsy qoyatynyn, bauyr adamdardy da ajyratyp, bir-birine jau etetinin osy mysaldan-aq kóruge bolady. Úly astronom, matematik Myrza Úlyqbekti islamshyldardyng ýgitteuimen ózining dinshil balasy Ábdel-Latif jendetterine óltirtui – sonyng mysaly. Qúranda islam ýshin әke-sheshege baghynbaugha shaqyrghan da ayat bar (Ghankәbýt sýresi, 8-ayat). 

Álkey Marghúlan Ózbek hannyng baqsylargha degen kózqarasy turaly bylay deydi: «...baqsylardyng Dashti-Qypshaq ishindegi halyqqa bedeli óte zor, yqpaly sonday joyqyn kýshti edi, olar Ózbek hannyng islamdy qabyl etkenine baghyna qoymady. Ózbek han ýkim shygharyp, olardy óltiruge búiyrdy» (Á.Marghúlannyng atalghan kitaby, 166-bet).

Ózbek han onday ýkim shygharghanda qúrangha sýiengeni anyq. Tәube sýresindegi: «Islamdy din dep moyyndamaghandarmen sýmireyip, óz qoldarynan salyq bergenge deyin soghysyndar» degen 29-ayat oghan dem bergen bolar.

Ózbek han islam yqpalyna týskeni sonday, endi ol biylik (sot) isin Shynghys han qalyptastyrghan «Yasa» (jasa/jasaq – avt.) zanymen emes, sharighat zanymen jýrgizuge pәrmen beredi. Han saylauy, úly joryqtar, el mәselelerin talqylap sheshetin Shynghys han túsynan beri kele jatqan úlystyq qúryltaydy da moyyndamaytyn ózimbilemdik basqaru jýiesin qalyptastarady.

Ózderine myqty tirek tapqan dinshilderding osydan song kýshine minip, baqsylardy elden ghana emes, zirattan da jappay qughan kezi, sirә, osy tús. Búl qughyn Altyn Ordany biylegen Ózbek han ólgenge deyingi (1312-1342 jj) otyz jylda tolas tappaghan. Shanyshqydan jyrylyp, qaqarly hannyng qylyshynan aman qalghandary, endi islamdy qabyldaugha mәjbýr bolyp, bayaghy aruaq shaqyratyn qúdiretin kórsete almay, tek qúran sýrelerin aitatyn emshi, balger dengeyine qúldyrap ketedi. «Din Ózbekten qalghan» degen sózding óteshaghy osynday.

Etnograf ghalym Tәttigýl Qartaevadan: «Ghylymy ekspedisiya barysynda baqsynyng qorymnan oqshau, jalghyz túrghan molasyn kórding be?» – dep súraghanymda ol, jolbasshy kisining soltýstik Ýstirttegi «Jylybúlaq» qorymy manayynan sonday bir beyitti kórsetkenin aitty. Búdan basqa jerden de shýnkiygen birer mola kórgen eken, biraq jergilikti el onda jatqan baqsynyng jón-josyghyn aita almapty. Basyna eskertkish tas ta qoymaghan. Soghan qaraghanda, baqsynyng aty-jónin mәngige óshirudi dittegen tәrizdi.

Áyteuir japadan-jalghyz túrghan baqsy molasy turaly derek qazir joqtyng qasy. Olay bolatyny, shyn baqsynyng (qazirgi baqsymyn dep jýrgenderding emes) әldeqashan joyylyp bitkeninen deuge bolady. Zirattardyng etek-jeni keneyip, baqsynyng jalghyz molasy kóp beyitting arasynda qalyp qongy da mýmkin. Tipti naghyz baqsylar Ózbek hannyng qylyshynan qaymyqpay, sol qasqayyp qarsy túrghan kýii ajal qúshqan dese de qisyngha keledi. Aman qalghandary, jana aitqanday, músylmandyq jolgha týsuge mәjbýr bolghan. Músylmandyq jolgha týskenderi músylman ziratyna jerlenetini de belgili. Onyng ýstine, komunister biylegen bergi jetpis jylda islamnyng jaghdayy mýshkildenip, baqsymen kýrespek týgili óz bastarymen qayghy bolyp ketti. Búl kezde rasynda naghyz baqsydan júrnaq ta qalmaghan-dy. Qazir jeke jerlengen baqsy molasyn taba almaytynymyz sondyqtan.

Baqsynyng jaghymsyz obrazyn jasap, ony el ishinen alastaumen birge, halyqtyng ruhany dýniyesine dendep enip alghan jana din týrkilik nanym-senim men salt-sanany kómeskilendirip jibergen. Ony búghan deyin de talay ghalym jazdy, әli de jazyp keledi. Tipti qazaq epostaryna deyin jaulap, Tәnirilik týsinikterdi islamy sózdermen býrkemelep baqqan. «Onyng (Shoqannyng – avt.) payymdauynsha, – deydi Áuelbek Qonyratbaev, – islam dini qazaq foliklorynyng tili men mazmúnyn shúbarlaghan» (Á.Qonyratbaevtyn  atalghan kitaby, 441-bet). Oqighasy islamnan búrynghy, ejelgi qazaq epostarynyng kópshiligi «Keshegi ótken zamanda, din músylman amanda» dep bastaluynyng sebebi sonda. Áli de yqpalynan aiyrylghan joq. Onyng yqpaly kýni keshe ghana taspalanyp, kórermen nazaryna úsynylghan «Qorqyt» telehikayasyna da tiydi me dep qauiptenem. Meni búl jerde filimning kórkemdik sapasy ne mazmúny emes, bala Qorqyttyng baqsy bolmaymyn dep bezektep qashatyn jeri oilantady. «Baqsynyng molasynday bolyp, soqa basym sostiyp (sopiyp degisi kelgen shyghar – avt) jalghyz qaludan qoryqtym», – deydi bala Qorqyt monologynda. Taghy bir jerde: «Baqsynyng qu molasynday soqa basym sostiyp jalghyz qalar jayym joq», – deytini de bar.

Bala Qorqyttyng búlay deuine mening kónilim ilana almaydy. Ákesi bolsa – anau-mynau emes, Qara (úly) baqsy. Onyng ýstine Qorqyt zamanynda baqsyny qorymnan oqshaulap, bólek jerleu degen týsinik te bolmaghan. Oghan dәlel – Qorqyttyng kýmbezi. «Qorqyttyng kýmbezi túrghan jer erte zamannan kele jatqan ýlken qorym (panteon), halyq auzynda әulie babalardyng qorymy dep atalady. Búl qorym qazirgi temir jol boyyndaghy Qorqyt stansiyasynan ontýstikke qaray bes shaqyrym jerde, Syr suynyng jaghasynda. Qorqyt pen onyng zamandastarynyng qabiri tu basta jargha tayau ornalasyp, keyingi zamanda jasalghan qorym soltýstik bettegi beleske qaray jalghasqan», – deydi Álkey Marghúlan (Á.Marghúlannyng atalghan kitaby, 192-bet). Ony Týrkistan general-gubernatory K.P.Kaufmannyng tapsyruy boyynsha jasalghan Týrkistan alibomyndaghy fotosynan-aq kóruge bolady. Ol foto 1862 jyly týsirilgen. Sol tónirektegi el de osyny aitady. Osy ólkede tuyp-óskendikten búl jaghday ózime de jaqsy mәlim.

«Arap, parsy mәnerinen mýlde ada kesene qabyrghasynyng qalyndyghy bir jyrym, eki metrdey», – deydi Álkey Marghúlan. Demek, búl da – oghyzdyng on eki eposyn jyrlaghan úly úzany, týrki eposynyng atasy, baqsy ataulynyng tabynatyn babasy, úly baqsy Qorqytqa degen qúrmet.

Olay bolsa «Qorqyt» telehikayasyna Qorqyt ómirden ótkennen keyin qalyptasqan týsinikting enip ketkeni ókinishti-aq. Álde osylay etuge bireu mәjbýrledi me? Bireu mәjbýrlese de tanghalmaymyn. Ol – әbden mýmkin nәrse. Ghalymdardyng payymdauynsha, Qorqyt – islamgha qarsy túlgha. Búnday pikirdi Áuelbek Qonyratbaev ta, Álkey Marghúlan da jazghan. Tipti islamgha qarsylyqty Qorqyttyng ózi jyrlaghan on eki epostyng oqighalarynan da tabugha bolady. Al HV ghasyrda hatqa týsken ol jyrlarda islamy úghymdardyng qoldan qosylghany aiqan bayqalady. Tipti Qorqyttyng әkesin Qaraqoja atandyryp jiberetin jeri de bar. «Ólimnen qashudyng ózi – Allanyng jazmyshynan bas tartu...», – deydi Shoqan (Sh.Uәlihanov, atalghan kitap, 134-bet. Audarghan Samat Óteniyazov).

Álde Qorqytty úly úzan, úly kýishi, han janyndaghy oishyl by etip kórsetudi múrat tútyp, baqsy degen attan (Qorqyttan keyin qalyptasqan jaghymsyz attan) birjola arashalap alugha degen әreket pe? Ne bolsa da «Baqsynyng qu molasynday...» degen týsinikting bala Qorqyttyng auzymen aityluy – filimning kemshiligi.

Islam ornygha kele, boyynda tylsym qúdireti bar baqsylar da, amaly qúryp, músylmandana bastaghan dedik qoy. Búl – baqsynyng әbden azyp-tozyp, alqyndysy, júqanasy ghana qalghan kezi. Baqsy ataulyny byqpyrt tiygendey bezdiru ghasyrdan-ghasyrgha úlasady. Sóitip, jana dindi uaghyzdaushylardyng janyn sala jamandap, talmay qaralauynyng kesirinen baqsynyng o bastaghy kiyeli qasiyeti turaly týsinik ózgeriske úshyrap, halyq sanasyna únamsyz beynesi toqylghan. El jadyna kózin alartqan, jyn iyektegen, qalshyldap-dirildegen, әldeneden ýreylengen, eger han qalasa shimirikpey basyn shauyp tastay salugha bolatyn súrausyz bireu bolyp ornyqqan. Solay nasihattau әli kýnge jalghasyp keledi. Tipti oqulyqqa da enip ketken. Kinodan da kóretinimiz sol jaghymsyz obraz. Mәseleni paryqtamaghan keybir aqyn-jazushylar men aqparatshy jurnalisterding de qalamyna solay iligetini bar. Búl – naghyz baqsynyng bayyrghy bolmysyn tanymaghandyq. Islamy aqparattyq soghystyng nәtiyjesi. Sonyng saldarynan tarihtaghy naghyz baqsynyng shynayy beynesi tútas últ jadynan óship qalghan. Óshirgen. Onyng bir mysaly, baqsynyng jynmen qosaqtalyp aitylatyny. «Jyndaryn shaqyrdy», «Jynynan aiyrylghan baqsyday» jәne t.b. «Jyn» – arap sózi. Sondyqtan ol sóz baqsygha islam dәuirinde telingen. Sol bayaghy baqsyekendi jeksúryn qyludyng ailasy. Baqsy jynyn emes, aruaghyn shaqyrsa, arqasy qozsa, jóni sol. Baqsy degen – hannyng ózi qaymyghyp túratyn tylsym jaratylys.

Múqaghaly aqyn kýndeligine bylay dep jazypty: «Men keyde óz boyymnan baqsynyng jyny sekildi (aruaghyn shaqyrghanynday nemese arqasy qozghanynday deu kerek edi – avt) aduyndy dýley kýshti kórem. Búl – qazaqtyng ruh kýshi!»

Arqaly aqyngha osylay dep aitqyzghan qanday qúdiret desenshi!

Jazushy Aygýl Kemelbaevanyng Aqsaq Temirden qashyp, aryp-ashqan, ólip-talghan baqsysy: «Búryn toghay kezgen búlan, taqyrda oinaq salghan qúlan, suda oinaghan alabúgha, qayyng japyraqtan su isherde sayraghan búlbúl qús men edim ghoy», – dep bir mezgilde jetpis baqsynyng basy shabylghanyn esine alyp, kóz jasy bir tyiylmaydy (Aygýl Kemelbaeva, «Tandamaly», Foliant», 2021j.188-b. «Aqsaq qúlan» әngimesi). Búny sezimtal jazushynyng týpsanasynan shyqqan tylsym habar deuge bolady.

Keybireu aityp jýrgendey, islamgha deyingi týrki júrtyn ómir sýru әdebinen maqúrym, jabayy, kisilik baghytynan adasqan baqytsyz bireu deuge, sirә da auyz barmaydy. Árkimning óteshaghy – ózine dәri.

Mening búl maqalamdy dinge qarsylyq emes, ejelgi baqsylardyng qasiretti taghdyry turaly tolghanys dep qabyldaghan jón. Baqsylardyng tarih qoynauynan túnshygha estilgen zary dep úqqan dúrys. Ángime qazirgi baqsylar turaly emes. Qazirgi baqsymyn dep jýrgenderden ejelgi naghyz baqsynyng keypin tanu qiyn-au.

Degenmen baqsynyng ata-babalar aruaghyn qadirlep siynuy, qajet bolsa jәrdemge shaqyruy siyaqty asyl iydeyasynan bas tartu – qazaqqa jat. Sidney olimpiadasynda nebir myqtylardy qirata soqqan boksshy Ermahan Ibraimovtyng ringke: «Arua-a-q!» – dep aqyryp shyqqanyna dýniyejýzi kuә boldy. Týrki júrty bir arqalanyp qaldy. Óitkeni «aruaq jelep-jebesin», «aruaq qoldasyn», «aruaq atsyn», «...aruaq atqan onalmas» degen úghymdar qazaqtyng sanasyna myqtap shegelengen. «Aruaq» degen araptyng sózi dep jýr. Biraq ol da kýmәndi. Aruaq degen – әrbirimizdi jaryq dýniyege әkelip,   qyzylshaqa dәrmensiz kezimizden baghyp-qaqqan, tauday azamat qylyp ósirgen әkemiz ben sheshemiz. Atamyz ben әjemiz. Sol sebepti qazaqtar jeti ata úghymyn jadynan óshire almaydy. Jeti ata – jeti aruaq! «Jeti atasyn bilmegen jetesiz» degen tamyryn terennen tartqan sóz bar qazaqta. Osy jalghyz auyz sózding tarihyn qazbalasaq, pәlsapasyna kóz jýgirtsek, kóp jayttyng syry ashylady. Sonyng biri – jeti atagha tolmay qyz almau. Aruaqty syilaghan sebepti, úyalghan sebepti, tipti aruaqtan qoryqqan sebepti solay etken. Ózbek hangha ilesken ózbek tuysqandar islamgha berilgeni sonsha, týpsanasynan aruaq úghymynyng joyylyp bara jatqanyn endi-endi úghyna bastaghan synayly. Arap siyaqty jaqyn adamdaryna ýilenuge etteri ólip ketken edi. Araptan júqqan osynday jaman әdet Kavkaz músylmandarynda da kezdesedi eken. Ondaygha qazaqtyng sirә da beti shydamas.

Qazaq dýniyetanymynda aruaqqa kóp nәrse qatysty. Sonyng biri – shanyraq. Shanyraq degen – ózimizdi adam qylyp, ózderi aruaq bolghan әke-sheshemizding tirisinde qúrghan Otany. Al Otan – otqa baylanysty úghym.  Sol shanyraqqa týsken kelin taghy da sol aruaqty syilaghandyqtan, qúrmettegendikten, kerek bolsa qoryqqandyqtan, otbasyn búzyp, ýiden ketip qalu degen kesapat oidan aulaq bolghan. Kiyeli shanyraqtyng tynyshtyghyn oilaghan. Er azamat ta shanyraqty shayqaltpaugha baryn salghan. Al qazirgi qazaqtyng sanasynda aruaqty syilau, aruaqtan qorqu týsinigi qanshalyqty qaldy? Ákim Tarazi, Túnghyshbay әl-Tarazy aghalarymyz kisining aty-jónin jazudaghy araptyq dәstýrge elikteymin dep óz atasynyng atyn eleusiz qaldyryp, aruaqtardy ókpeletip almady ma eken?

Búrynghy babalarymyzdyng aruaqqa qatysty aitqan sózderi bizge asyl sóz bop jetken. Onyng bir mysaly – «Qúday atqan onalar, aruaq atqan onalmas». Alayda qazaqtyng keybir әdebiyetshileri osynau naqyl sózderding tarihyn zerdeleuding ornyna, olargha islamy dýniyetanymgha keraghar degen ýkim shygharyp qoyghan.

Ángime baqsydan, baqsylar siynghan aruaqtan shyghyp túr. «Baqsy» sózin monghol sózi, parsy sózi dep jan-jaqqa tartatyndar bar. Tipti sanskrit (kóne ýndi) sózi, arap sózi dep, ýide joghaltqan iynesin tystan izdeytinder de tabylady. Orta ghasyrlarda baqsyny «qam» degen. Qazirgi tyba, altay, hakas tilderinde әli kýnge deyin «qam», «qamshy». Búl endi qisyny bar sóz. Qorqyttyng on eki jyryndaghy batyr Bәmsi Bayraqtyng әkesining aty – Qam Bura.

Meyli kim ne dese de, maghan «baqsy» sózining bastapqy maghynasy «baqshy», yaghny elge baq әkeletin, adamgha baq syilaytyn jan siyaqtanady da túrady. Qyrghyz bauyrlar da dәl osylay, «baqshy» dep jazyp, solay aitady.  «Qam» sózine «-shy» jalghanyp «qamshy» sózi jasalghanynday, «baqshy» da «baq» týbirine zat esimnen zat esim tudyratyn «-shy» júrnaghy jalghanuy arqyly jasalghan. Osy «-shy, -shi» júrnaghy – ejelgi zamanda adam maghynasyn bergen tolyq sózding songhy buyny. Kýltegin eskertkishinde «kishi oghly» degen tirkes bar. Búl tirkes qazirgi qazaqqa audarmasyz-aq týsinikti. Qúlmat Ómirәliyev ol tirkesti «kisi oghly», Ghúbaydolla Aydarov, Sәrsen Amanjolov, Myrzatay Joldasbekov ýsheui «adam balasy» dep qazaqshalaghan. Demek, baqshy  sózindegi «-shy» júrnaghy – osy «kishi» sózining songhy buyny. «Adam» – arap sózi.

Ejelgi týrkiler de baq әkeledi, baqytty etedi dep týsingen osynau júmbaq jan syrttan ónmendep kelgen jat nanym-senimning sinuine zor kedergi, myqty tosqauyl bolghany aidan anyq.

Baqsynyng bir basyna qonghan san aluan qasiyeti sol kýii joq bolyp ketpegen. Ol qazirgi bizding әrqaysymyzda jýr. Jyraulyq, kýishilik, biyshilik, aqyndyq, biy-sheshendik, әnshilik, әrtistik, shejireshilik, esepshilik, synyqshylyq, emshilik, balgerlik, tamyrshylyq, qúmalaqshylyq jәne taghy basqa bolyp. Qangha bitken qasiyet qansha qughyn kórse de qyn týbinde qalmaytyny ras eken-au!

Núrlybek Samatúly,

jazushy

Abai.kz