ORAZA AYT MÝBARAK BOLSYN!
Qúrmetti músylman bauyrlar, otandastar!
Qúrmetti músylman bauyrlar, otandastar!
Mineki, oraza ústap, tarauyq namazyn oqyp, pitir, sadaqamyzdy beretin qasiyetti Ramazan aiy da ayaqtaldy. Alla taghalanyng rahymy men meyirimine, keshirimi men sharapatyna toly búl aimen qoshtasarda kónilde qimastyq sezimi úyalady. Múny әli talay eske alatynymyz haq. Alayda qasiyetti aidyng artynsha Ayt merekesi de kelip, dýnie men aqyretting ghajap qúndylyqtaryn sezdirip, jýregimizdi erekshe raqatqa keneltti. Búl mereke bir ailyq orazadan keyingi jalpy halyqtyq auyz ashar ispettes. Key ghalymdardyng búl aitty "Iftar" (auyz ashar) aity" dep atauy da tekten tek emes.
Alla elshisining (s.gh.s.) hadisterinde ait meyramyna tagham jep, susyn ishu, Allany eske alu, qonaq kýtu tәn ekendigi bildirilgen. Endeshe ait kýnderin qúlshylyghymyzdy kemitpesten, kóterinki kónil-kýimen jәne basqa da sauaby mol istermen ótkizgenimiz abzal.
Payghambarymyz (s.gh.s.) Mekkeden Mәdiynagha kóship kelgende jergilikti halyqtyng meyramdap kónil kóterip jatqanyn kórip: "Búl qanday mereke?" dep súraghanda, olardan: "Búl bizding Islamgha deyin toylap kele jatqan merekelerimiz" degen jauap estidi. Sonda Rasululla (s.gh.s..): "Alla sizderge búdan da úlyq eki meyram berdi. Olar Ramazan jәne Qúrban aittary" dep osy islamy meyramdardyng mәrtebeli ekendigin bildirgen.
Ayt kýnining ózine tәn jarasymdy da sauapty amaldary mol. Erte oyanyp, ghúsyl qúiynyp, dәret alyp, taza, jana kiyim kiyip, júpar iyis seuip, ait namazyna qatysu sýnnet.
Oraza aitynda ata-ana men qariyalargha sәlem berip batasyn alu, syrqat kisilerdi ziyarat etip kónilin súrau da izgilikti amaldargha jatady.
Renjisip qalghan kisilermen tatulasyp, qatynas ýzilgen tuystardyng ýilerin aralau da erekshe manyzdy. Óitkeni Alla taghala: "Sen keshirim jolyn ústan, jaqsylyqqa búiyr, nadandyqtan bet búr" ("Aghraf" sýresi, 199-ayat) dep músylmandardy barynsha keshirimdi bola týsuge shaqyrghan. Kónili qayau múqtaj adamdar men jarly-jaqybay, miskinder ait kýnderinde kóbirek kómek-qoldau, sadaqa kýtip, dәmetedi. Sondyqtan da múnday múqtaj jandargha qayyr-sadaqa ýlestirip, kónilderin aulaghan maqúl.
El músylmandary Qazaqstannyng jýrgizip otyrghan ishki jәne syrtqy sayasatyna qoldau bildirumen qatar últaralyq kelisim men dinderaralyq tózimdilikti odan әri de nyghaytugha, sýiikti Otanymyzdy órkendetu men onyng mәdeni, ruhany qúndylyqtaryn saqtap, damyta týsuge búdan bylay da kýsh-jigerin ayamay júmsay bermek. Bizdegi býgingi ózara syilastyq pen jarasymdylyq, yntymaqtastyq pen dinderge degen qúrmet basty maqsatymyz bolyp qala bermek. Biz búl jetistikterimiz ýshin Alla taghalagha dәiim shýkirshilik etuge tiyispiz.
Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng elimizdi әlemning bәsekege qabiletti elu elining qataryna qosu jónindegi bastamasyna naqty ispen barynsha qoldau bildirip, bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharayyq.
Elim, jerim, dinim, Otanym, halqym dep jar qúlaghy jastyqqa tiymey jýrgen Elbasy men el qamyndaghy asyl azamattarymyzgha Alla taghala jar bolsyn! Oigha alghan is-josparlaryn jýzege asyrugha kýsh-quat bergey!
Asyl dinimiz shaqyrghanday, beybit, әri ózara syilastyq pen yntymaqta ómir sýrer bolsaq, onda búdan da qarqyndy damy týserimiz sózsiz.
Alla taghala Ramazan aiynda ústaghan orazalarymyz ben qúlshylyq-ghibadattarymyzdy qabyl etip, eki dýniyening baqytyna bólegey! Halqymyzdyng yntymaq-birligin arttyryp, yrys-nesibesin adalynan molaytqay! Dinimizge quat, ózimizge iman baylyghyn bergey! Áumiyn!
Izgi tilekpen, Sheyh Ábsattar qajy DERBISÁLI,
Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy
jәne Orta Aziya mýftiyler kenesining tóraghasy, Bas Muftiy
"Egemen Qazaqstan" Respublikalyq gazet, 2009-09-18