ALASh piesasy – «MÚRAT ÝShIN MAYDAN» biz ýshin óte tosyn janalyq!
Alash piesasy - «Múrat ýshin maydan»
Búl piesanyng tabyluy da, arghy tarihyndaghy jazyluy da biz ýshin óte tosyn janalyq bolyp túr.
Piesanyng aty – «Múrat ýshin maydan». Avtory – Titaqov Múhtyzar Tólekúly. Shygharma 1935 jyly jazylghan.
Piesany bizge jetkizip otyrghan azamat – Aydyn Yrysbekúly. Búl tuyndynyng týpnúsqasy QR Últtyq Qauipsizdik komiyteti Shyghys Qazaqstan oblysy boyynsha departamenti Semey qalasy basqarmasynyng múraghatynda saqtalghan. Atalghan basqarama bastyghynyng orynbasary S.Áshimov myrza Semey qalasy Mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy Q.Núrqasymgha joldaghan jauap hatynda (09.01.2013 jyl) osylay dep jazghan.
Biz Múhtyzar turaly kóp bilmeymiz. HH ghasyrdyng 20-30 jyldaryndaghy baspasózde de onyng aty kóp kezdese bermeydi.
Alash piesasy - «Múrat ýshin maydan»
Búl piesanyng tabyluy da, arghy tarihyndaghy jazyluy da biz ýshin óte tosyn janalyq bolyp túr.
Piesanyng aty – «Múrat ýshin maydan». Avtory – Titaqov Múhtyzar Tólekúly. Shygharma 1935 jyly jazylghan.
Piesany bizge jetkizip otyrghan azamat – Aydyn Yrysbekúly. Búl tuyndynyng týpnúsqasy QR Últtyq Qauipsizdik komiyteti Shyghys Qazaqstan oblysy boyynsha departamenti Semey qalasy basqarmasynyng múraghatynda saqtalghan. Atalghan basqarama bastyghynyng orynbasary S.Áshimov myrza Semey qalasy Mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy Q.Núrqasymgha joldaghan jauap hatynda (09.01.2013 jyl) osylay dep jazghan.
Biz Múhtyzar turaly kóp bilmeymiz. HH ghasyrdyng 20-30 jyldaryndaghy baspasózde de onyng aty kóp kezdese bermeydi.
ÚQK múraghatynda saqtalghan anketa jauabyna qaraghanda, ol 1904 jyly 22 aqpanda Qaraqaralyda tughan. NKVD ústaghan uaqytta Semey qalasy Hlebnaya kóshesi № 18 ýide túrypty. Bilimi tolyq joghary emes. Novosibir qalasyndaghy Batys Sibir halyq sharuashylyghy institutynda oqypty. Partiya qatarynda bolmaghan. Tútqyndaghan shamada (25 aqpan 1936 jyl) әkesi Tólek – 63, anasy Jamal – 58, inisi Eskendir – 13 jasta eken. Qalamger «1917 jyldyng aqpanyna deyin – Qarqaralyda oqydym, 1932 jylgha deyin ara-túra bolmasa, әrdayym oquda boldym» dep kórsetedi. Kesilgen satiyasy – әigili 58/10. (№1-2 suretter) «Múhtyzar isinde» kәsipodaq mýshesining biyleti tirkelipti. Búghan ol 1924 jyly 6 mamyrda kiripti. Mamandyghy – «ekonomist-planoviyk» dep jazylghan. (№ 3 suret)
Múhtyzar (familiyasyn sol kezdegi dәstýrge say «Titaqúly» dep jazghan) shygharmasyn «4 perdeli, 6 suretti muzykalyq drama» deydi.(№ 4 suret)
Oqigha 1918 jyly Semey qalasyndaghy Alash ómirinen alynyp jazylghan.
Bir kóriniste Alashtyng bir jyldyghyn atap ótken saltanat suretteledi. Oqighagha qatysushylar: Álihan, Mirjaqyp, Halel (Ghabbasúly), Jýsipbek, Álimhan, IYke, Jaqyp, Maghjan, Shәkәrim, Múhtar, Hamit (Toqtamysúly), Súltanmahmút, Músatay bay, basqa da shendi-shekpendi ziyalylar, әskeriyler t.b. Dialogtar – Alash ruhyndaghy sózder, oilar, ýndeuler, úsynystar…
Ekinshi bir kóriniste Semeyde aqtardyng jenilip, qyzyldardyng qyspaq bastaghan kezi, Alash polkin Jetisugha attandyru sәti, qazaq jәne orys әskeriylerining birge júmyluy suretteledi. Dialogtar – el men sarbazdar ruhyn kóteretin sózder, serpiltuler, aghymdaghy derekter t.b.
Tarih búralan. Búralang bolsa da óz shyndyghy bar. Mysaly, Halel Ghabbasúly auzyna mynanday sózder salynghan: «Búryn «Sary Arqa jerimiz bar, Sary Arqada qazaq elimiz ber» dep, tendikti qúrghaq sózden kýtsek, qazirde qaru-jaraqty, qylyshty, myltyqty qalpynmen qany bir, jan-tәninnen jaralghan Alashtyng ardagerleri Jetisuda ataman Annenkovpen tize qosyp, jauyna qaharyn tógip, Álibek, Rýstem, Áliyler jýr. Olar soghysta jalghyz emes. Alashynnyng atynda Abylaydyng aq tuyn jelbiretken on polking bar. Ertengi kýni qosymsha qylyp tórt polkindi jibertkeli otyrsyn. Búlar kimder? Elinning erleri! El namysyn qolyna alghan, ar-namysyn saqtau ýshin qan maydanda qarsy túryp, bostandyqty kýshpen alyp, irgeli júrtshylyqtyng irgesin qalaushylar! Jasaydy júrtyn, kórkeyedi elin, órkendeydi Alashyn!».
Alash polkin shygharyp salu saltanatynda polkovnik Hamit Toqtamysúly býy deydi: «Senderding mindettering aiqyn: Sary Arqanyng dalasy ýshin, Sary Arqanyng halqy ýshin. Tendik ýshin kýreske shyqtyndar, batyrlarym! Biz úly qazaq halqy ýshin, Alash ýshin qanisher balshabaylarmen songhy demimiz qalghansha soghysamyz. Eger ol jolda qaza bolsa – shәiitpiz. Eger jensek, jasasyn halqymyz, jasasyn Alash! … Kýressiz jenis joq, qan tógissiz bostandyq joq. Sender babalarymyz – Abylay han men Kenesaryny esterine týsirinder!».
«Tenizdi tamshysynan tany» degen, osy jogharydaghy ýzindiden-aq Múhtyzar piesasynyng tarihy mәni, tanymdyq manyzy aiqyndala týsedi.
Qazaq dramaturgiya tarihynda kiyiz ýide qoyylghan «Enilik-Kebekten» (M.Áuezov) últ teatry sahnasy shymyldyghyn ashqan «Altyn saqinagha» (Q.Kemengerúly) deyingi dramalar el túrmysynyng keyde kýrdeli, keyde kólenkeli jaghyn halyq armanymen sabaqtastyra surettese, «Múrat ýshin maydan» – otandyq dramaturgiyadaghy tyng serpilis, iydeologiyalyq temirqazyq edi.
Últtyng qayghy-sheri basylmaghan kezende, halyqtyng eldik armany oryndalmaghan shaqta óner elding basyn qosatyn, úiystyratyn qúralgha ainalsa, búl onyng әu bastaghy maqsatynan janylghany emes, qayta dittegenin oryndaghany. Óitkeni halyqsyz – óner, ónerding sýiemeldeuinsiz halyq joq.
Sonymen, Múhtyzar Titaqúlynyng «Múrat ýshin maydan» piesasynyng tarihy missiyasy mynau edi:
- El ýshin asa jauapty kezende kórkemóner kýshimen tarih taghylymyn týsindiru, úqtyru;
- Alash múraty men túlghalary arqyly jastardyng ruhyn oyatu;
- Jeke adam, túlgha retinde ótken oqighagha óz kózqarasyn bildiru.
Múnyng qay-qaysy da sәtti shyqqanyn tuyndy qoljazbasyn oqyp otyryp kóz jetkizemiz. Basqasyn bylay qoyghanda, kózqarasy túrghysynan jalghyz qalsa da, Múhtyzar Alash múratyn osylay týsingeni ýshin kinәli me edi?..
Tap býgin, «Múrat ýshin maydan» dramasynyng jazylghanynan beri 78 jyl uaqyt ótipti. Búl az merzim emes. Tәuelsizdigimizge 22 jyl tolghany taghy da belgili. Al, sodan beri Alash múraty turaly piesa jazyldy ma? Jazylmapty! Jalpy búl taqyryp ózekti me? Ózekti!..
Osy turaly oilanamyz da, «Múrat ýshin maydannyn» tarihy ornyn taghy da bir ret baghamdaymyz.
Biz últ múratyn biluge zәrumiz! Mengeruge múqtajbyz! «Mәnigik el» múratynyng bir tetigi osynda…
Tómende sol maqsatta A.Yrysbekúly әzirlegen, atalghan drama qoljazbasyn oqyrmangha úsynamyz.
Dihan QAMZABEKÚLY, QR ÚGhA korrespondent-mýshesi, professor
Múhtyzar TITAQÚLY
«MÚRAT ÝShIN MAYDAN».
(Piesa 1935 jyly 1 qarashada jazyla bastap, 1936 jyly 29 aqpanda ayaqtalghan).
Tóte jazudan qazaqshagha audarghan – Múhamedqazy Múhamadiyúly, Halyq aghartu isining ýzdigi, tarih ghylymdarynyng kandidaty, dosent
4 perdeli 6 suretti kýili drama
Oqigha Semey qalasyndaghy Alash Orda ómirinen alynyp, jazylghan.
Oqighagha qatysushylar:
1. Álihan /Bókeyhanov/; 2. Mirjaqyp /Dulatov/; 3. Halel /Ghabbasov/;4.Jýsipbek /Aymauytov/; 5. Álimhan /Ermekov/; 6. IYke /Ádilov/; 7. Jaqyp /Aqbaev/; 8. Maghjan /Júmabaev/; 9. ShaHkәrim /Qúdayberdiyev/; 10. Rayymjan /Mәrsekov/; 11. Múhtar /Áuezov/; 12. Alash polkining komandiyri- polkovnik Hamit Toqtamysúly; 13. Jas aqyn – Súltanmahmút /Toryayghyrov/; 14.Orys ofiyserleri (polkovnikter); 15.Alash Ordashyl jas intelliygentter; 16.Músatay bay /Moldybaev /.
Semey qalasy, kýz mezgili, 1918 jyl. Qyzyldar tónirekting tórt búryshynan jymqyrtyp, aqtardyng әlsireuge bet alyp bara jatqan shaghy. Alash Orda otauynyng irgesi qúrylyp, jyldyq merekesin eske týsiru ýshin Alash Orda azamattarynyng jasaghan seyil keshi. Keng zal, kózge kórik bergendey әinekterde ýlken sýlgi perdeler, tórdegi qabyrghada kisi boyynday ainalar, qaraushy halyqtyng qaq mandayyndaghy úzynnan-úzaq sozylyp tartylghan ýstelder ýstinde tolghan qyzyl, aq sharaptar, kózding jauyn alatyn týrli dәmder. Jaghalay tizilip otyrghan aqgvardiyashyl orys ofiyserleri men olardyng hanymdary, bay saudagerler, Alash Ordanyng jas qazaq intelliygentteri, aralarynda tatar kópesterining gimnazist qyzdary da kórinedi. Bylaysha aitqanda, baymanap aqsýiekterdin, Alash Orda azamattarymen bas qosqan ýlken, zor, dumandy keshi.
Qaraushy halyqtyng qaq mandayyndaghy úzynnan- úzaq qúrylghan ýsteldi jaghalay otyrghandardyng tap ortasynda, Alash Ordanyng ýkimetining tóraghasy – Álihan. Perde ashylghanda, otyrghan halyq jym-jyrt kýide. Biraz tym- tyrystan son, Álihannyng qatarynda otyrghan Halel ornynan túryp, qonyraudy shyldyrlatyp, sózge kirisedi.
Halel:
Qúrmetti әsker basy tóreler, aqsýiek ofiyserler, ardaqty halqym, elim, qanyng birge qazaghym! Qazaq eli óz aldyna Alash atty partiyasyn qúryp, «Abylaydyng aq tuyn» qolyna alghaly mine, bir jyl toldy. Sol kýndi, sol saghatty eske týsiru ýshin, Alashtyng әnúranyn aitudy úsynamyn. (otyrghan júrt bir kisidey týregelip, Alashtyng әnúranyn oryndaydy).
Alash tuy astynda,
Biz Alashtyng balasy.
Kógimiz kógerdi,
Sary Arqanyng dalasy.
Qúrt auruday jaylaghan,
Qúrtpaqqa bizdi oilaghan,
Qanymyzgha toymaghan,
Qolymyzdy baylaghan,
Erimizdi aidaghan,
Elimizdi laylaghan,
Jerimizdi shimaylaghan,
Óshti zalym qarasy.
Jasasyn, Alash jasasyn!
Alash tuy astynda,
Qoldaytyn Alash babamyz.
Berilgende tilekter,
Jarylmay ma jýrekter.
Zang jasaytyn oryngha,
Júrtpen birge baramyz,
Qatardan oryn alamyz.
Jasasyn, Alash jasasyn!
Alash tuy astynda,
Kuә bolsyn arymyz.
Kórkeytuge Alashty,
Qúrbandyq bizding janymyz.
Bylay túrsyn malymyz,
Alash degen El ýshin,
Sary Arqanyng jeri ýshin,
Bostandyq bergen Er ýshin,
Tógilgen bizding qanymyz.
Ayalmasyn janymyz.
Jasasyn, Alash jasasyn!
Alash tuy astynda,
Ólsek, birge óldik biz.
Ne jaqsylyq, ne qayghy,
Kórsek, birge kórdik biz.
Ishki janjal, talasty,
Kýnshildik pen qarasty,
Myna jerge kómdik, biz.
Jasasyn, Alash jasasyn!
Alash tuy astynda,
Kýn sóngenshe, sónbeymiz.
Endi eshkimning Alashty,
Qorlyghyna bermeymiz.
Adamdyqtyng jolyna,
Bastaghan Erler sonynda,
Basqagha kónil bólmeymiz.
Qanday shaytan kelse de,
Aldauyna ermeymiz.
Óler jerden óttik, biz,
Búl zamangha jettik, biz,
Jasaydy Alash elimiz.
Jasasyn, Alash jasasyn!
(Ánúran aitylyp bolghannan keyin, júrttyng bәri oryndaryna otyrady. Halel sóiley beredi).
Halel:
«Júrtym! Áleumet! (dauysyn kóterip) Qazaq syndy elinning Alash partiyasy qúrylyp, mine tolyq bir jyl toldy. Búl jyldyng ishinde, azamattaryng az mindet atqarghan joq. Sary Arqanyng dalasyndaghy qazaq balasynyng basyn qosugha tyrysty. El bolyp birigu ýshin, júrtyng kókten shabuyl úran salyp, aitys- tartysqa týsti. Tendikti alystan izdep, jaqynnan kýttin. Uaqytsha ýkimetke qol sozyp, qazirgi kýnde janynda kórshiles Omby qalasynda otyrghan, Sibir shenberine qanatyn jayghan qaHarman -Admiral Kolchakpen ýndi birge shygharyp, qol ústasyp, ortaq jaudy qalay qúrtu sharasyna kirisip otyrmyz. Búryn, «Sary Arqa jerimiz bar, Sary Arqada Qazaq elimiz bar» dep, tendikti qúrghaq sózden kýtsek, qazirde qaru- jaraqty, qylyshty, myltyqty halqynmen qany bir, jan-tәninnen jaralghan Alashtyng ardagerleri – Álibek, Rýstem Áliyler Jetisuda, Ataman Annenkovpen tize qosyp, jauyna qaHaryn tógip jýr. Olar soghystaghy jalghyz emes, Alashynnyng atynda «Abylaydyng aq tuyn» jelbiretken on polking bar. Ertengi kýni qosymsha qylyp, tórt polkindi jibertkeli otyrsyn. Búlar kimder? Elinning Erleri, El namysyn qolyna alghan, ar- namysyn saqtau ýshin qan maydanda qarsy túryp, bostandyqty kýshpen alyp, irgeli júrtshylyqtyng irgesin qalaushylar! Jasaydy júrtyn, kórkeyedi elin, órkendeydi Alashyn. Jasasyn, Alashyn, jasasyn. (otyrghandar qúrmet kórsetip, quana qol shapalaqtaydy )
Halel: (aqyryn jótkirinip)
«Alash Orda ýkimetining bir jylgha tolghan qúrmetti merekesining ashyluymen qabat, Alash aldyndaghy maqsat, qazirgi hal- kýii, Alash Orda ýkimetining manyzy jәne aldyndaghy maqsattary turaly sóz, el bastaghan kósemimiz, júrt bastaghan danyshpan sheshenimiz, Alash Orda ýkimetining basshysy – Álihan Bókeyhanúlyna beriledi».(otyrghan júrt du qol shapalaqtaydy, birazdan son, Álihan sóileydi).
Álihan: (ornynan manghazdana kóterilip, jan-jaghyna qaraydy)
«Ardaqty halqym! Qanyng birge, Alashym! «Sary Arqa sary bel ýshin, Sary Arqadaghy el ýshin» attyly- jayauly «Abalaydyng aq tuynyn» astyna jinalu kerek! Irgeli júrttyn, erikti Otan bolarynda qorghan alu kerek! Qany birge Elim, Alashym! Sen jalghyz emessin, jәrdemshin, jolbasshyng myghym. Admiral Kolchak maghan bergen uәdesi boyynsha, bizdi El qylmaq. «Alash» atty tikken otauynnyng tasyn órge domalatpaq, irgesin úlghaytpaq! «Abylay syndy atannyng aq tuyn» Alash Ordanyng mandayynda jelbiretpek! (Sóz ayaqtalghanda, Alashtyng әnúranynynәueni estilip túrady).
Mezgil 1918 jyldyng qazan-qarasha ailarynyng shamasy. Alash Orda ýkimetining kensesi. Birinshi bólme, odan joghary Alash Ordanyng aghasy otyratyn kabiynet. Kabiynet ishi kórkem. Tórdegi úzynnan-úzaq jabylghan ýstel,qyzyl kýreng týsti maqpal barqytpen malynghan, ýstinde әdemi-әdemi jazu saymandary -qonyrau, grafin taghy-taghylar, adam kirse shyqqysyz sonday bir taza kabiynet. Qabyrghada admiral Kolchaktyn, ataman Annenkovtyng jәne Alash Orda azamattarynyng suretteri iluli túr. Kabiynetting ishi toly Alash Ordanyng basshylary jәne aqsaqaldar. Ortagha, Alty birdey tútqyndy birneshe sarbaz dedektetip, sýiretip әkeledi. (Álihan ornynan jaylap qana túryp, kópshilikke qarata sóileydi).
Álihan:
«Qúrmetti Alash Orda ýkimetining mýsheleri, ardaqty әsker basylar, bauyrlarym, kýnderim! Tyghyz týrde, qúpiya rette bas qosqan kezeksiz mәjilisti «ashyldy» dep, jariyalaymyn! Qúrmetti aghyzalar, bauyrlarym!!! (az pauza) Qily- qily zaman bolyp, qaraghay basyn shortan shalyp, azamat basyna kýn tudy. Sondyqtan, maghan qazirgi qaralatyn mәseleni jariyalaugha úlyqsat etinizder! Birinshi mәsele: «Qazirde tútqyngha alynyp otyrghan bolishevik bastyqtaryna jәne Sovdep mýsheleri arannan shyqqan balshabay qazaqtargha ne shara qoldanu turaly». Ekinshi mәsele: «Aynalamyzdy jan týrshiktirip, qamaumen qabat, Alash Orda ýkimetin ajyratyp, saqtau qamy». Aytylghan kýn tәrtibine qosatyndaryn, qarsylyqtaryng bar ma?(jan jaghyna oiqastap qaraydy. Ózgerissiz, alynsyn degen dauystar estiledi). Olay bolsa, kýn tәrtibi «alyndy» dep, sanaymyn».Ya… (tamaghyn kenep jan-jaghyna sabyrmen qaraydy, az pauza.) Dýnie tenseldi, biz әlsiredik, búzyqtyq istep, oidan- qyrdan qúralghan qular, júmyskerding aldyna salyp, fronttaghy haholdyng balalaryn olargha serik qylyp, býkil Reseyge býlinshilik tudyryp, Petrograd, Mәskeu syqyldy qalalardan bastap, Edil-Jayyqty janshyp ótip, keshegi kýni Ombyny alyp otyr… Ya… (tamaghyn keneydi) Kóbing bolishevikter partiyasynyng ne maqsat kózdeytinin jetkilikti týsinbegen de bolarsyndar. Az sózben aityp úghyndyrsam, bolishevik partiyasy degenimiz-kommunisterding partiyasy. Bylaysha aitqanda, búzaqylar partiyasy. Olardyng programmasynda menshikti dýnie bolmasqa kerek, jer men sudy, maldy, jandy ortagha salularyng kerek.(sәl qatulanyp)Kerek desender, әielderine de ie bola almaysyndar. E… (tamaghyn kenep, jan-jaghyna qarap, dauysyn kóterip),Sonymen, kommunistik partiyanyng ne maqsat, qanday múrat kókseytinin ishtey sezgen bolarsyndar. Ardaqty aghyzalar, sol bolishevik jauyzdar óz aramyzda da joq emes, bar. Altau- jeteudi tútqyngha alyp ta otyrmyz. Qazirgi teksermek әngimemiz, solar turaly, solargha qoldanatyn shara turaly. IYә, olar kimder deytin bolsandar, (tútqyndargha qarap) Razumza, Timoshenko, Radlov. Búlardyng ishinde qazaqtan da joq emes. Arannan shyqqan donyzdaryng bar, (dauysyn kóterip) Tasbolatov, Kedeyshiyn, Qarmanov taghy basqalar…. Erin satqan, elin satqan mine, búlargha ne isteu kerek? Qazirde, qaraylaytyn shaq emes, iydeya jolynda әkesi balasyna, balasy әkesine búrylmaydy. Múny birden bilinder. El qorghau jolynda qúrbansyz bolghan emes. Sondyqtan, tútqyndaghy altau turaly, osy otyrghan kenes qoldanatyn sharasy, Alash eli atynan aitatyn, ýkimin shygharu kerek.(Álihanjan-jaghyna manghazdana qarap, tamaghyn kenep) E… dep, búl turaly taghy sóileytinder bar ma?».
Halel:
«Azamat! Aqsaqal, qarasaqaldar! ( kózimen kópti sholyp ótti.) Mening aitpaghym… (súq sausaghymen kórsetip) myna jauyzdar turaly, Tasbolatov, Kedeyshiyn, Qarmanov taghy-taghylar, búlar kimder? Elin satyp, erin janshyp, el namysynan bezgender. Búlar, qayghymenen sherlengen, qara kýnde seldengen Alash balasyn azdyrmaqqa oilanghandar. Búlar, qara basynyng qamy ýshin, ruly elin satyp, úrpaghyn qúrtamyn deushiler. Olay bolghanda, búlardy ayau jón be? Joq, oryndaryna jiberu, dúrys pa? Osy otyrghan azamat! Búl súraqtargha tezinen jauap tabugha mindetti. Menimshe, sóz qysqa, jauyzdardyng qylmysy aiqyn. Olar qylmystaryna qaray, jazasyn tartugha tiyisti. Sondyqtan, (dauysyn kóterip) úsynys bireu-aq, tútqyndaghy altau atylugha tiyis. Olarmen, qazaq eli jasay almaydy. Olar, myndy aidaghan bayyndy, aqsýiek tórendi, kómeysiz sheshen biyindi qúrtamyn deushiler. Olarmen kemtiging tolmaydy. Olar atylatyn bolsa, alty Alashta alty qatyn buaz bolar. Alty Alashtyng jolynda, tútqyndaghy alty adam әlpeshtegen……… baydyng sadaghasy dep atamyz. Tútqyndaghy alty adam turaly shyghatyn ýkim tez oryndaluyn quattaymyn» dep, sózin bitirdi.
Mirjaqyp: (ortagha shyghyp)
«Azamat! Qazirde túrmystyng tolqyghan kezi, dýniyening tenselgen shaghy, at basyna kýn tuyp, auyzdyqpen su isher, er basyna kýn tuyp, etigimen su kesher shaq. Qazirde, el kýnirenip, er qajyp, jau jetti deytin shaq. Qazirde, el erkindigi ýshin, batyr batyldyghyna, danyshpan aqyldylyghyna (dauysyn kóterip) elim degen azamat, erik-qayratyna sýienetin shaq. El qorghau, otan qorghau isi-onay is emes, júmylghan kóptin, qajusyz bilekting qayratynda bolatyn is. Búl jolda, qan tógilip, er ketpekshi, el kýnirenip, ne jetpekshi. Azamat! Biz, taghdyr shesheyik dep otyrmyz. Alty adamnyng ornyn joghaltudy qarap otyrmyz. Búl júmys onay is emes, taghdyryn sheshu qiyn. Alty birdey adamdy, alty minutta joghaltu tarihta bir iz qaldyratyn is. Sondyqtan, alty birdey adam joq bolghanda, ne ýshin joq bolady. Olardy joq qylghanda, ne ýshin joq qylamyz. Kep osynda. (dauysyn kóterip) Atylatyn alty adam, qara bastarynyng qamy ýshin, qany birge elin qansyratugha qam etkender. Alty minutta joq bolatyn alty jan, alty Alashtyng balasyn alty ruly elge satushylar. (dauysty kóterip) Azamat! Sondyqtan, alty million eli bar, Sary Arqa sary beli bar alty Alashtyng atynan alastatylghan altaugha aitylatyn ýkim, mynau bolu kerek. Qany birge qazaghyn qaraly kýnge satushy, el bostandyghyna qarsy túryp, ruly elin joghaltamyn deushi altaudyng ólimi, erkindigin kózdep, bostandyghyn izdegen, Otanyn qorghap, irgeli júrttyghyn kóksegen qazaq elining qamy ýshin dep atamyz. Azamat, úsynysym bireu- aq» dep, sózin bitiredi. (Onyng sonynan ile-shala),
Polkovnik Toqtamysov:
«Azamat, biz әskermiz, bizder soghys adamymyz! Bizderding tәrbiyemiz- jaudy jensek, jenisimiz. Ólsek, ólu bizding jolymyz-qandy jol. Qazir, túrmys búzyldy, dýnie tenseldi. Bizding jalpy tilektes-serikter Kolchak, Dutov deytinder qoyday tozyp, bytyray bastady. Ýmit kýtkenimiz tek Jetisu fronty, ataman Annenkov. Ol әzir berile qoyghan joq. Bizben, kóppen birge qan maydan topyraghynda oinaq salyp jatqan Alashtyng on polki bar. (dauysyn kóterip) Ertengi kýni aqyrghy polkimmen Jetisu frontyna qosylu ýshin attanamyn. Aldymdaghy jau bettegi kezende, kezektesip jau bolishevikter jýr. Olay bolsa, qoldaghy otyrghan alty bolishevikti artyma tastap kete almaymyn. Olar altau emes, on, on emes jýz, qarmaghyma ilikkenin qandy qylmay ketpeymin. Tútqyndaghy bolishevikter turaly aldaghy sóilep ótkender ýkim shygharu turaly pikirlerin aityp edi, men de sol pikirge qosylyp, býgin týnnen qalmay ýkimning oryndaluyn quattaymyn» dep, sózin bitiredi.
Álihan:
«Taghy sóileytindering bar ma, joq bolsa, dauysqa qoyamyn». (jan- jaghyna qaraydy) Sóileushi joq. (cahna jaylap jabyla bastaydy)
1918 jylghy Semeydegi alasapyran. Aqtardyng әlsirep, olardy qyzyldardyng jan-jaqtan qyspaqqa alyp, jene bastaghan kezi.Qys uaqyty, shamamen qarasha aiy. Jetisu frontyna «Alash polkin» attandyryp salugha arnalghan, Alash Ordalyqtar men orys ofiyserleri úiymdastyrghan saltanatty miting.
Sahnanyng ashylar sәti tayanghanda, orkestr aqgvardiyashylardyng marshyn oinaydy, ofiyserlerding dauystary estile bastaydy: bir, eki, bir, eki ayaq dýbiri. Barlyghy toqtatylady da, sahna ashylady. Sahna – qalanyng ortasyndaghy ýlken alan. Jaghalay tizilip túrghan qazaq jәne aqgvardiyashyl orys ofiyserleri men olardyng hanymdary, bay kópester, Alash Ordanyng jas intelliygentteri, aralarynda tatar kópesterining gimnazist qyzdary da kórinedi. Alangha qoyylghan tribunada Alash Ordalyqtar – Álihan, Mirjaqyp, Halel, Álimhan, Jaqyp, Tynyshbaev jәne jastardan Súltanmahmút túr. Qatarlarynda orys polkovnikteri de bar.Tribunany «Alash polkinin» qaruly sarbazdary ainala qorshaghan.
Álihan: (jan-jaghyna manghazdana qarap)
«Qúrmetti aghyzalar, bauyrlar! Fevrali tónkerisi boldy, patsha taghynan týsti, býkil Reseyding qol astyndaghy halyqtargha erkindik tiydi. Bostandyq boldy. Tendik aldy. Býginde, Patshanyng otarshyldyq sayasatynda ezilgen elder tendikti alugha shabysty. Óz tizginine ózi ie bolyp, bólek Avtonomiya, júrt bolugha qamdanyp, Qúryltay sezining dayarlyq isine kiristi. Sol ezilgen elding biri-bizding qazaq eli de, óz aldyna «Alash» atty partiya qúryp, «Abylaydyng aq tuyn» qolyna alyp, Otan bolugha qalyp edi. Qazirgi uaqytta, jalpy Reseydi býlinshilik basty, astan-kesten dýnie boldy. Qyzyl-qyrman soghystan er kýnirenip, el kýizeluge ainaldy. Qazirde, arqa tirerlik dýnie qalghan joq. Kerenskiy shapanyn arqalap, granisa ótip, ol ketti. Býkil Sibir ólkesine «Ázireti Ghaliydey ýkimin jýrgizemin» degen Kolchaktan da mәn shyqpady. Ataghy shyqqan, ýmit kýtken general Dutov bolsa, borday tozyp, әskerine ie bola almay, ol barady. Jalghyz ýmittenetinimiz-Jetisu fronty, Ataman Annenkov. Búryn, «Sary Arqa jerimiz bar, Sary Arqada qalyng Qazaq Elimiz bar» dep, tendikti qúrghaq sózden kýtsek, qazirde qaru- jaraqty, qylyshty, myltyqty halqynmen qany bir, jan-tәninnen jaralghan Alashtyng ardagerleri – Álibek, Rýstem Áliyler Jetisuda, Ataman Annenkovpen tize qosyp, jauyna qaHaryn tógip jýr. Olar soghystaghy jalghyz emes, Alashynnyng atynda «Abylaydyng aq tuyn» jelbiretken on polking bar. Ertengi kýni qosymsha qylyp, tórt polkindi jibertkeli otyrsyn. Búlar kimder? Elinning Erleri, El namysyn qolyna alghan, ar- namysyn saqtau ýshin qan maydanda qarsy túryp, bostandyqty kýshpen alyp, irgeli júrtshylyqtyng irgesin qalaushylar! (erekshe ekpinmen) Jasaydy júrtyn, kórkeyedi elin, órkendeydi Alashyn. Jasasyn, Alashyn, jasasyn. (shartta- shúrt shapalaq úrylady.Qúrmet basylghannan keyin),
Tribunanyng janyndaghy Toqtamysovtyng artynda 4-5 qazaq jәne orys ofiyserleri sap týzep túr. Shtab bastyghy komandirlermen aqyryn sóilesedi de, dereu búiryq beredi: «Polk, tik túr» dep, polkovnik Toqtamysovqa taghzym etip, mәlimdeme jasaydy. Toqtamysov mәlimdemeni qabyldap alady.
Shtab bastyghy:
«Polkovnik myrza, polk tolyq jinaldy jәne maydangha attanugha әzir!»(Polkovnik Toqtamysov kóterinki dauyspen) «Polk, tik túr» dep, tribunagha kóteriledi de, Alash Ordanyng tóraghasy Álihan Bókeyhanúlymen sypayy týrde sybyrlap qana sóilesedi. (jan-jaghyna qarap, tamaghyn kenep, sózge kirisedi).
Polkovnik Toqtamysov:
«Bauyrlarym, qany birge Alashym, halqym menin, arystandarym menin, óskeleng úrpaghym menin! Býgin, mine óz elimmen, óz jerimmen jәne senderding meyirimdi ata-analarynmen qoshtasyp túrmyn. Ýlken-kishi bauyrlarym, sender bostandyq alu ýshin qan maydangha attanyp bara jatyrsyndar. (tamaghyn kenep, jan jaghyna oiqastay qaraydy) Sender, Alashtyng senimdi úlandarysyndar, mening arystandarym. Senderding kýsh-qayrattaryng tasyp , erik-jigerlering janyp túr. (kóterinki dauyspen) Senderding mindettering aiqyn, Sary Arqanyng dalasy ýshin, Sary Arqanyng halqy ýshin, tendik ýshin kýreske shyqtyndar, batyrlarym. Biz, úly qazaq halqy ýshin, Alash ýshin, qanisher balshabaylarmen (bolishevikter) songhy demimiz qalghansha soghysamyz. Eger, osy jolda qaza bolsaq, sheyitpiz. Eger, jensek jasasyn halqymyz, jasasyn Alash! Senderding ata-analaryng men sýiikti jarlaryndy biz senderding aghalaryng óz qamqorlyghymyzgha alamyz! Sózimning sonynda aitarym, kýressiz jenis joq, qan tógissiz bostandyq joq. Sender, babalarymyz -Abylay men Kenesaryny esterine týsirinder. Olar-óz halqy ýshin, aiqasqa shyqqan batyrlar. Senderge, naghyz er jýrek batyrlarymyzgha, Alash jolynda atalaryng «Abylaydyng aq tuyn» kóterudi senip tapsyramyz. Eger jaudy jensender, halqymyzdyng gýldengen ómirin kóresinder, eger jenilsender, senderding jandaryng qúday aldynda taza. Biz senderge aq jol tileymiz, jasasyn bizding batyrlarymyz, jasasyn tughan halqymyz, jasasyn tughan jerimiz, jasasyn Alash, jasasyn! (Sóz ayaqtalady da, әuen oinalyp, Alashtyng әnúrany aitylady).
(Jalghasy bar)
* Piesa turaly aqparat bergen jәne ony tauyp, alyp shyghuyma baghyt-baghdar siltegen, 2012 jylghy Semey qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy Qúsmiliya Núrqasymgha jәne respublikalyq «Abay» jurnalynyng bólim mengerushisi Múrat Kenemoldinge ýlken rahmet aitamyn!
Aydyn Yrysbekúly, Alashtanushy, ”Tughan qalam – Semeyim” QQ preziydenti
“QAZAQ ÝNI” gazeti
www.qazaquni.kz
