(úly aqynnyng jazylghan jyly belgisiz ólenderin zerttep-zerdeleuding jalghasy)

Andatpa

Hakim Abay Jiydebayda taban astynda aitqan bir-bir shumaq ólender barshylyq. Olardyng saqtalghany – Abay sózin qadir tútqan ortanyng arqasy. Hakimning manynda dos-inileri Kókbay, Kәkitay, Shәke, Shәkәrim, Yryzyqbay, qos әnshi Múhametjan, Álmaghambet, ertegishi Baymaghambet, sharighatqa jýirik Samarbay, Dayyrbay, Mahmud, óz qolyndaghy Áubәkir, kórshi auyldan topay Beysembay, әnet Mýrseyit, kótibaq Músylmanqúl, yrghyzbay Yrsaydyng Ysqaghy, noghay auylynan Sydyq, Hajibulla, Mahmet siyaqty sauatty jastar jylma jyl kóbeya týsken.  Mekenderi jer moyny qashyqta Aqylbay, Maghauiya, Túraghúldar әkesin jaz jaylauda jәne kýzgi ailarda tónirektedi.

Jyly belgisiz «Múqammarazgha», «Qiyasbaygha», «Bәkizatqa», «Smaghúlgha» siyaqty ólender Jiydebayda tuylghan. Olay bolatyny,  atalghan kisiler osy aumaqtyng  túrghyndary.   Ekspromt shumaqtyng qay qaysy da Abay oy enbeginen demalghan kezinde, kónili mamyrajay, hosh sәtinde tuylghany andalady.

Endi oishyl sýrgen zamannyng auany men ahualyna azghana toqtalayyq. 1894 jyly Abay Jiydebaygha birjola ornyqty. «Ýlken ýidegi kelini Erkejandy alyp, – dep jazady Túraghúl, – sol ýlken ýige kirgen song dәulettenip, moly da, el ortasyndaghy ýii de sol ýy bolyp, әmise sol ýiinde otyryp, basqa ýiine oqta-tekte ghana keletin boldy».  Qútty meken Jiydebayda  oishyl «endi múnan basqa eshbir júmysym joq» dep ózi aitqanday, negizgi sharuasy –  ghaqliya sózderin qaghaz betine týsirdi hәm tereng pәlsapalyq ólenderi dýniyege keldi. Sonday-aq, 1894 – 1895 jj. Abaydyng aqyndyq mektebi qayta jandandy (jas buyndy baulu ústaz hakimning sýiip atqarghan júmysynyng biri). Búdan bólek, túrandyq ghúlamalar Qoja Ahmet Yasaui, әl-Farabi, Jýsip Balasaghún, Mahmúd Qashqariyden bastap, Qaiym Nasyri, Jәlәliddin Aughani, Shihabuddin Marjani, Ismaghúl Gasprinskiyge deyingi oishyldardy ýnile zertteydi.  Múhtar Áuezov: «Abaydyng shyndap toghysatyn kisileri osylar» dep mәlimdeydi.

Abay ýnemi kitap oqyp, jazu jazumen otyrudan aulaq әzirge. Syrtqy ómiri de janalyq pen ózgeriske toly boldy. Ózi eli Shynghys bolysyna bolys saylandy. Eskining ornyna qala ýlgisimen jaryq, auasy keng ýlken ýy saldyrtady. Osy kýngi Jiydebaydaghy múrajay ýii kýrdeli jóndeuden ótkeni bolmasa, Abay jobalaghan sol bastapqy ýlgide tolyq saqtalghan. Ol as bólme, jatyn bólme, júmys kabiyneti, qonaq bólmesi degendey, 5-6 bólmeden túrady. Ýy ishi týrli jihazdargha toly. Aulada Abay mingen pәueske arba túr, et saqtaugha jәne qazan-oshaqqa arnalghan arnau oryndar bar. Osy aitylghandar, oghan kitap jinau, gazet jazdyrtyp aludy qosynyz, bәri de Tobyqty eline jayylghan ónegeli janalyqtar bolyp tabylady.

Jiydebayda Abay ózi saldyrtqan ýi

Jiydebay búryn da «ýlken auyl» sanalghan. Endi 1994 jyldan son, Abay resmy by me, by emes pe, onda sharua joq, әdildik izdegen kópshilik «Jiydebay qaydasyn» dep aghylyp otyrghan.

Sóitip, Abay ómiri Jiydebayda Aqshoqymen salystyra qaraghanda qarbalasy mol qalyng kópshilik ortasynda, biraq mamyrajay uaqytta ótip jatty. Bizding maqsat – sol qaynaghan ómir qazany jaghdayynda hakimning taban astynda aitqan әzil ólenderi qay jylghy ekenin anyqtau bolyp tabylady.

Bóstegim, qútyldyng ba Kótibaqtan?

Bóstek deytin býrkitke Abay shygharghan bir auyz óleng mynau:

Bóstegim, qútyldyng ba Kótibaqtan?
«Kýishil» dep babyn bilmey kinә taqqan.
Qúl taban, keskil túmsyq Bóstekbayym,
Kisige bos berermin bir min tapqan.

Osy shumaq alghash ret 1945 jylghy jinaqqa engen. Jinaqtaghy  týsinik: «Ólendi Qayym men Árham el auzynan jazyp alyp, 1944 jyly Ghylym akademiyasyna tapsyrghan. Qayymnyng aituynsha, búl ólendi Abay ózining nemere balasy Áubәkir Aqylbayúlyn júmsap, Kótibaq deytin adamnyng «Bóstek» deytin býrkitin súratyp alghan, sol qúsyna qaratyp aitypty».

«Áubәkir Aqylbayúlyn júmsap» degen sóz bizge oqigha Jiydebay qystauynda bolghanyn andatsa kerek-ti. Óitkeni, Áubәkir Jiydebayda, Ospannyng bauyrynda ósken nemeresi. Biraq býrkit «Kótibaq deytin adamdiki» me? Múnday adam ýsh Oljay  shejiresinde joq (Oljaydan Aydos, Qaydos, Jandos. Aydostan tórt úl - Yrghyzbay, Kótibaq, Topay, Torghay). Demek, ómirde bolmaghan. Býrkit iyesi kórshiles auylda túratyn kótibaq Kórpebay Boranbayúly dep bilemiz. Kórpebay auqatty adam bolghan, onyng auyly Jiydebaydan nebary 5 shaqyrym, qazirgi Kengirbay by mazary túsynda, ol kýnde «Shy boyy» deytin jerde ornalasqan. Toghyzqúmalaqtyng sheberi ol Abaymen qatty aralasqan.  Sóitip, «Bóstegim, qútyldyng ba Kótibaqtan?» degen óleng joly әzil-qaljynyn kóteretin aghasy Kórpebaygha qarata aitylghan dep boljamdaymyz (Abaydyng serigi Kókbaygha da atategi boyynsha «Kókshe» dep at qoyghany belgili).

Jýirik at, alghyr qyrangha bey-jay qaramaghan Abay Bóstekti «qúl taban, keskil túmsyq» dep madaqtap jәne býrkitke taghylghan «kýishil» degen kinәmen kelispey, «osy qústan, kәne, bir min tapshy, tegin bereyin» degeni býrkitpen de jaqsy tanystyghyn andatady. Demek, Bóstek búryn qolynda bolghan óz qúsy. Boljamdy rastaytyn naqty derek Qayym Múhamethanovtyng «Janadan tabylghan segiz óleng jayynda» degen maqalasynan kezikti: «Tulaqtyng Qarasholaghy» atanghan qyran býrkitti, – deydi abaytanushy ghalym, – Tulaq degen býrkitshiden on shaqty qara berip satyp alghanyn, taghy bireuden qalap alghan «Bóstek» atanghan býrkiti bolghanyn Múhtar atap kórsetedi» («Abay» jurnaly. -1992, №2).

Sonymen, anyghy – býrkitke qatysty oqigha Aqshoqyda emes, Jiydebayda bolghan. Abay búl mekenge 1894 jyly janadan ornyqty. Sondyqtan jazylghan jyly belgisiz ólenning datasyn osy jylghy dep qabyldaudy, resmy bekitudi úsynamyn.

«Áyeling – Medet qyzy, aty – Yrym»

Abay zamandasy Qayranbay deytin jigitke shygharghan bir auyz ólen:

Áyeling – Medet qyzy, aty – Yrym,
Ayynda bir jumaydy betting kirin.
Er kezek er jigitke ýshke deyin,
Bir boqty taghy bas ta jәne sýrin.

Alghash ret 1945 jylghy jinaqqa engen. Ondaghy týsinik: «El auzynan jazylyp alynghan. Árham men Qayymnyng aituynsha: Abaydyng zamandasy Qayranbay deytin jigit alghan әieline kónili tolmay, «taghy әiel alamyn» degenine qarata aitqan eken». Ólende Abay «Ayyna bir jumaytyn betting kirin» salaq әieldi synaghan jәne jar tanday bilmeytin jigitti «Bir boqty taghy bas ta jәne sýrin» dep әjualaghan. Abaygha tәn turashyldyq tanylady. Keyipkerleri Jiydebay aumaghynyng túrghyndary, sol sebepten búl ólendi de 1894 jylghy bolar dep boljamdap otyrmyz.

Bәkizatqa

Bәkizat Aqylbayqyzy (1885-1924) – Abaydyng nemeresi. Aghasy Áubәkir ekeui Ospan men Erkejannyng qolynda tәrbiyelengen. Ospan ólgen son, Abay Erkejangha ýilengen kezden Bәkizat ata tәrbiyesin kóp kóredi. Abaydy kók órim qyzdyng bilimge qúmarlyghy tәnti etken. Alghash ret 1961 jylghy jinaqta jariyalanghan bir auyz óleng mynau:

Bәkizatym, shúbarsyn,
Oqugha ózing qúmarsyn.
Jazayyn men bәiitti,
Taniytúghyn shygharsyn!

Osy tórt jol ólendi redaksiyagha әkep tapsyrghan Árham Kәkitayúlynyng aituynsha, Bәkizat oqugha zerek bolghan, Abay oghan jazghan ólenderin oqytyp, qyzyqtap otyrady eken. Myna ólendi on jasar qyzdyng solay bir óleng oqyghan kezinde aitqan. Atanyng kónili hosh sәtindegi nemerege degen meyirimge toly ystyq yqylasyn anghartady. Arabtyng «bәiit» sózi «ólen» degendi bildiredi.  Ólendi 1895 jylghy desek, jansaqtyqqa úryna qoymaspyz.

«Smaghúlgha»

Abay ókpeshil inisine aghalyq nazyn aitqan ólen:

Tau jebelep jortady kók bóriler,
O – daghy at artyna bókteriler.
Qiyr jaylap, shet qonghan aghayynyn,
Talay jannyng kózine jek kóriner.

Óleng 1945 jyly Ermúsa Elibaev degen qarttyng auzynan jazyp alynyp, alghash ret 1961 jylghy jinaqqa engizilgen. Smaghúl – Qúnanbaydyng Ayghyz degen kishi әielinen tughan balasy. Ol minezi tikteu, paluan túlghaly, birtogha adam eken. Jiydebaydan qonys tiymegenine ókpelep, biraz uaqyt elden jyraq, qiyr jaylap ketken. Abay ókpeshil inisin sabyrgha shaqyryp, basu aitqan. Óleng janashyr aghanyn: «Sen týgili tau jebelep jortqan kók bóri de bir kýn atqa bókteriledi, jat jerde jaqsy atana almaysyn» degen eskertpesi. Búl óleng de «Abay Jiydebaygha ornyqqan tústa aitylghanmyn» dep túr, yaghny 1895 jylgha súranyp túr degen oidamyn.

«Qiyasbaygha»

Abay Jiydebaygha jaqyn jerde túratyn jetim bala Qiyasbaydy (Qodardyng úrpaghy) jaqyn tartyp, onyng janashyry bolyp jýredi eken. Bir joly:

Ýstindegi kiyimin,
Kiyim emes qyzyl shu.
Jýrgen jering kýnde du,
Uayym joq, qayghy joq,
Atadan tusan, sendey tu –

dep, ayaghyn ózing aityp jibershi degende, Qiyasbay:

Tamaghym toq, uayymsyz,
Janym-au, mening ózim netken qu?
Ágói-ay, әgәgói... – depti.

Qiyasbaydyng sybyzghy tartyp, kýldirgi ólender aitatyn óneri de bolghan. Kórip otyrmyz, myna ólende onyng diuana minezi, ýstine kiyim kiymey, eki iyghyna endey mata orap jýretin qylyghy surettelgen. Óleng «keyinnen tabylghan» delinip keledi. Ázil ólendi Abay Jiydebayda jana ýidi saludy ayaqtaghan 1896 jyly aitqan bolar dep topshylasaq, jalghandyq bola qoymas degen oidamyn.

«Múqammarazgha»

Auylyn panalaghan Múqammaraz esimdi mýsәpir kisige qarap otyryp Abay aitqan bir shumaq ekspromt ólen:

Auru astan bolghanda, dau qaryndastan,
Múqammaraz atandym bala jastan.
«Múqammaraz» deytúghyn shaytan aty,
Qanday molda qoydy eken ayamastan?!

El auzynan jazylyp alynghan óleng alghash ret 1940 jylghy jinaqta basylghan. Óleng sózde ýisiz, kýisiz, otbasy yryzdyghynan mahrúm qalghan bayghúsqa degen ayaushylyq, jergókten-aq shaytan atyn qoyghyzghan (diny nanymda Múqammaraz – shaytannyng aty) taghdyrgha degen ashy mysqyl da bar.

Abay nemeresi Áubәkir 1896 jyly jeke otau qúrghan. Kelinshegi Kәmәliya Abaygha kiyim tikken, ýy jinau, as әzirleu siyaqty sharualardy tiyanaqty atqaryp, atasynyng razylyghyn alghan jan. Sol Kәmәsh ózining esteliginde: «Ákem (Abaydy aitady) qyzyqty, dumandy, әzil-qaljyndy óte jaqsy kóretin» deydi. Kәmәliyanyng osy aitqanyn eskere otyryp, Abaydyng jenil әzili 1896 jyldyng kuәsi dep shamalap otyrmyz.

(jalghasy bar)

Asan Omarov,

abaytanushy

Abai.kz