Tamyzdyng 12-si kýni Abai.kz aqparattyq portalynda  t.gh.k. Zikiriya Jandarbekting «Yasauy mәdeniyetining qazaq bolmysyndaghy orny» atty maqalasy jariya bolghan edi. Býgin portalymyzgha  «El birligi» qory atalghan maqalagha qatysty óz replikasyn joldapty.

«Zikiriya Jandarbektin  «Yasauy mәdeniyetining qazaq bolmysyndaghy orny» atty maqalasynda bizding basshymyz Múhtar Múhambetjannyn  ózbek diasporasyna qatysty is-әreketi turaly jazylghan», - degen  «El birligi» qorynyng replikasyn Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna úsynghandy jón sanadyq.

«El birligi» qorynyng «Sara Jol» baghdarlamasy últtar mәselesinde  mynaday konstantalardy  ústandy:

1) qazaq últy –týrki taypalarynyng odaghy;

2) qazaq últynyng qúramyna basqa últtardan týrli úlystar, rular men taypalardyng kirui býkil qazaq tarihy boyynda  oryn alyp  túrghan;

3) Songhy «shetten qún» dep  Han Abylaydyng kezindegi jonghardyng birneshe ruyn  qazaq jýzderine kiriktirudi aitugha bolady;

4) Býgingi kýn de orystar miymyzgha qúiyp tastaghan ziyandy virus – «rushyldyq-jýzshildik sistema –jabayylyq, arhaizm, feodalizm, artqa tartushy qúbylys» dene formulalardy úmytyp, ru-jýz sistemasy-últymyzdy qúraushy tiyimdi jәne útymdy, shiraq konstruksiya dep qabyldau qajet. Jәne ony orys ziyan dep aitty dep aghashmilyq jasap qúrtpay, әli de últ iygiligine jaratu qajet.

5) Ózbek Handyghynan bólingen el 1465 jyldan Qazaq Handyghyn qúrdy, biraq ózderining búrynghy Ordasy – Ózbek handyghyn qazaq әskeri bar bolghany ýsh jyldan song talqandap, basyp aldy.  Búdan song Sheyban úrpaghy  birneshe ondaghan myng ghana әskermen Kaspiy boyyn jaghalap, parsy órkeniyetinin  memleketi – Búhar әmirligin basyp aldy. Sol jerde biylik qúrdy. Biraq bar bolghany 40-50 myng әsker milliondaghan jergilikti parsy túrghyndarymen miday arlasyp, týr, til, dil jaghynan parsylandy. Bayaghy dýniyeni dirildetken, Altyn Ordanyn, onyng songhy synyghy -  Ábilqayyr memleketining negizgi halqynyn  ruhyn, týri, tili, dilin jýz payyz derlik saqtap, ústap qalghan múrager – býgingi qazaq halqy. Parsymen aralasqan týri –býgingi ózbekting tittey ghana bólegi, sebebi býgingi dýnie ózbek dep jýrgen elding toqsan payyzynyng Edil boyynan  Sheybangha erip  kelgen kóshpeli ózbekke  ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy – sebebi ol jerdi  Sheybannyng nókerleri kelmey-aq atam zamannan týrki taypalary qonys etken. Sheybannyng ózbegi býgingi Týrkistan oblysy aumaghyna ayaq basyp kirmegen. Búl jerdegi ózbekpizsh dep jýrgender – osy jerding atam zamannan kele jatqan avtohtony, jergilikti týrkining otyryqshy jәne kóshpendi taypalary.

Qazaq Handyghy da ózi qúrylghan kýnnen bastap qazaqtyng qaymaghy - Syr boyy ólkesi ýshin býkil últty bir memleket ayasyna biriktiru maqsatynda zandy kýres jýrgizdi. Biraq býgingi orystyng aituymen esepteletindey, ózbek handyghymen emes, Búhar әmirligimen soghysty,  – al búl parsy memleketi. Altyn Ordanyng negizgi halqy, ruh jәne bilim jaghynan orysqa bolashaqta bәsekeles boluy әbden mýmkin Qazaq eline  mәjbýrlikten ghana Avtonomiya bere otyryp, onyng qaryn túsynan kerek mezette paydalana qoyatyn qanjar retinde joq últ – Ózbek Respublikasyn qúru – Leninning últaralyq mәseledegi útymdy spesjobasy.Áytpese Ferghana ólkesi ózderin ózbekpiz dep oilaghan da emes, Qoqan Handyghy – býgingi qazaq, qyrghyzdyng memleketi emes pe?

Al Horezm óz kezeginde býgingi qazaq, týrkmen, qaraqalpaqtyng eli. Ózbek joq edi ol jerde. Al Tashkent pen Jyzaq jәne Ferghana óniri 1498 jyly Qazaq- Búhar soghysynda Tәuekel patshanyng jenisinen song jazbasha kelisim negizinde, yaghny de-yre Qazaq Handyghynyng qúramyna ótti jәne ony Qazaq Handyghy atty memleket býginge deyin kelisim boyynsha, yaghny de-yre eshkimge bermegen. De-yre Tashkent kýni býginge deyin Qazaqtyng Úly Jýzining ortalyghy. Dәl sondyqtan el qazaqtyng Úly Túlghasy Tóle biydi basqa jer emes, Tashkentke qoyghan.  Túrar Rysqúlovtyng óz armiyasy, óz partiyasy bar ortaq Týrkistan Respublikasyn qúramyn degen jobasynan qorqyp ketken Mәskeu orny mongholgha quyp, Ortalyq Aziyada últtyq –territoriyalyq bólinis degen sayasat ashyp, Týrkistandy  beske bólip tastady. Qazaq pen Ózbekting arasyn bólu kezinde marksistik tújyrym boyynsha últtardyng negizgi kriyterii dep olardyng sharuashylyq sipatyn basshylyqqa aldy. Sóitip, әr auyldaghy malshy qauym qazaq, eginshi qauym ózbek bolyp jazyldy. Tek jazylghan joq. Ózbek bop jazylghandargha ózbek tilindegi oqulyqtar berilip, ózbek mektepteri ashyldy. Ózbek mәdeniyeti ishkizildi. Osylay on bes- jiyrma jyldyng ishinde әlgiler shynymen-aq ózbek bolyp shygha keldi.  Dәl osy amaldyng kesirinen syr boyynyng malshy sunaqtary qazaq bolyp jazylsa, olardyng qandas bauyrlary – Týrkistannyng shaharlyq sunaqtary ózbek bolyp jazylyp kete bardy.

Tekening qanlylarynyng jartysy qazaq, jartysy ózbek. Qaramúrttyng siqymdarynyng jartysy qazaq, jartysy ózbek. Osyny býgingi ózbek qauymdaryna baryp, týsindirip, «sizder ózbekke qatystarynyz joq, sizderdi ózbek qylghan jaghday mynaday,  rasynda  sizder bar bolghany otyryqshy qazaqsyzdar, qalalyq qazaqsyzdar, sondyqtan qaytadan óz ru-taypalarynyzgha qosylyp, әdildikti qalpyna keltirinizder» delingende, ózbek qauymdary búl mәseleni biletinin mәlimdep, tez-aq qazaq ordasyna, qazaq órkeniyetine qayta qúiylugha kelisip jatty. Áriyne, Iran, German, Týrik, Qytay jerinen otandastarymyzdy qaytarudamyz. Olardy bizden bólgen – ýlken geografiyalyq qashyqtyq.

Biraq biz nege bir kezderi mәjbýrlikpen, ótirikpen aramyzdan bólingen, geografiyalyq emes, ruhany qashyqtyqqa alystap, janymyzda jýrip jat bolghan bauyrlarymyzdy ortamyzgha shaqyrmaymyz, qaytarmaymyz, aramyzgha qospaymyz? Kiyeli Týrkistannyng negizgi halqynyng kópshiligi ózbek dep esepteledi. Biraq búl shyntuaytynda ótirik. Sebebi ózbek sanyn kóbeytip túrghandar – mәjbýrlikpen ózbek bolyp jazylghan qojalar, sunaqtar, arghyndar, naymandar, taraqtylar, qanly, qypshaqtar. Olardyng deni óz ortasy- qazaqqa qayta qosylugha qarsy emes.

Múhtar Múhambetjan ózi basqaratyn «El Birligi» qorynyng janynan  qúramyna kórnekti ghalymdar, últymyzdyng  maqtanyshtary – Jambyl Artyqbaev, Zikiriya Jandarbek, Mekemtas Myrzahmetov, Núrlan Mynbay kirgen óz-ózin últtyq aishyqtau komissiyasyn qúrdy. Qazaq bolamyn degen otbasy nemese qauym ózining qazaqqa qatysy turaly qolda bar derekterdi sol komissiyagha tapsyryp, olardy zertteu nәtiyjesinde komissiya ghylymy qorytyndy jasaydy. Osy ghylymy qorytyndygha sýienip, sot azamattyng últtyq jatystylyghy turaly sheshim shygharady. Osylay, Qazaqstanda qaytalanbaghan, últtyq aishyqtaludy sheshetin mehanizm payda boldy. Osy mehanizm boyynsha iri anklav -  Qarabúlaqtyng sirgeli ruyna qatysty jýzge juyq otbasysy sot arqyly qazaq boldy. Jәne Múhtar myrza Týrkistan ózbekterining kórnekti qayratkerlerimen, Týrkistan týbindegi iri auyldardyng kósemderimen sәtti kelissóz jýrgizip, olar keminde jýz otbasydan tizim әkelip, sot arqyly qazaqqa ótetin boldy.

Múhtar agha Syr boyy men Týrkistan sunaqtarynyng jәne Syr boyy men Týrkistan qojalarynyng bir últ ayasyna jinalu mәselesin kýn tәrtibi etetin qúryltayyn ótkizbek boldy. Búl júmys tek qana ózbek qauymymen jýrgizilgen joq. Oblystaghy iran diasporasynan, tәjik diasporasynan biraz qauym qazaq bolyp, bólek ru retinde qazaqtyng últtyq konstruksiyasyna kiruge kelisim berip, ynta bildirdi.

Osy qauymdar men rulardy jýzdik sistemagha  kirgizu, olardy qazaq ruhynyng ordasy – kiyeli Týrkistanda ýsh jýzding iygi jaqsylary bas qosatyn qúryltayda últ jәne jýz qúramyna qabyldaudyng reti men rәsimin jasaqtau turaly júmystar bastalghan kezde jer astynan jik shyqty. Qazaqtyng qorghany dep atalghanmen, qazaqtyng últtyq jәne memlekettik mýddesine qarsy qimyldaytyn ÚQK eki ay boyy sosjelide ózbekti qaralap, balaghattap, Múhtar Múhambetjandy balaghattap, oghan jala jauyp, aqyry jalghan aiyp, jalghan qújat, mәjbýrlengen kuәlardy paydalanyp, býkil pogondylardy jegip, mýmkindiginshe Múhtardyng abyroyyn tógip, «ózgening mýlkin jymqyru» atty bappen ony sottatyp, prosesti toqtatty.

Zikiriya Jandarbek aghamyzdyng jazyp otyrghany osy. Múhtar myrzany korrupsiyamen eki ret ústamaqshy bolghan әreketter sәtsiz ayaqtalghandyqtan, ony eshqanday aiyptausyz týrmege tyghyp, bir aidan song jalghan aiyp taqqandaryna qaraghanda Múhtardyng aiypsyz ekenin sózsiz dәleldep túrghan faktilerding bir de birin qabyldamay, onyng qúqyqtaryn tas-talqan etip búzyp ai-shaygha qaramay, týrmege tyqqandaryna qaraghanda, ÚQK-ning ortalyq organy Múhtar aghanyng bes jyl boyy týrmede otyryp: «Kelinder. Jergilikti ÚQK men prokuraturanyng Memleketke opasyzdyq jasau faktisin ashyp beremin.  Endigi Masimov ketti ghoy, nesine qorqasyndar»,  - degen hatyna jýgirip kelmek týgili, qasaqana, ótirik jauap berip, úyalmay bylshiyp otyrghan ortalyq KNB –nyng siqyna qaraghanda, myna versiya kýnnen kýnge shyndyqqa ainalyp kele jatqanday. Bizdegi ózbekpin dep jýrgenderding qazaq boluyna riza boluy mýmkin emes kórshi memleketting esepsiz aqsha tólep bergen tapsyrystaryn oryndau ýshin bizding pogondylar últ pen memleket mýddesi, adam qúqyghy degenge kóz júma saldy.

Sóitip, Jaqyshev Múhtardy Reseyding mýddesi ýshin týrmede shiritse, Múhambetjan Múhtardy Ózbekstannyng mýddesi ýshin týrmede shiritude. Búl versiyanyng búdan basqa da dәlelderi barshylyq,. Biraq búl jerde olardy keltiru-taqyryptan shyghyp ketu bolady dep oiladyq. Kýnderding bir kýni,  Qúday búiyrtyp,  Últtyq Qauipsizdik Komiytetine ózining atyna say Últ jәne Memleket mýddesin joqtaytyn basshy kele qalsa, qazaq memleketining mýddesin óz janynan artyq qoyghan  basshymyz - Múhtar Múhambetjannyng osy joldaghy enbegi jalghasyn tabady degen ýmittemiz.

Ayjan Shegebaeva

«El Birligi» qorynyng tóraghasy                

Abai.kz