Cerik Ábikenúly: «Basylymdardyng qazirgi «dәrmensizdigi» qoldan egilgen dert»
Serik Ábikenúly, "Parasat" jurnalynyng bas redaktory:
- Serik Ábikenúly, biz sizdi óz últynyzdyng janashyry retinde jaqsy bilemiz. BAQ -ta jasaghan enbekteriniz sonyng bir dәleli. Sizding oiynyzsha, qazaq halqynyng últtyq mýddesin qorghau jolynda telearna men jurnaldyng qaysysy keng auqymda júmys istey alady?
Serik Ábikenúly, "Parasat" jurnalynyng bas redaktory:
- Serik Ábikenúly, biz sizdi óz últynyzdyng janashyry retinde jaqsy bilemiz. BAQ -ta jasaghan enbekteriniz sonyng bir dәleli. Sizding oiynyzsha, qazaq halqynyng últtyq mýddesin qorghau jolynda telearna men jurnaldyng qaysysy keng auqymda júmys istey alady?
Rasyn aitu kerek qazirde elektrondy BAQ-ng arshyndap túrghan zamany. Sondyqtan telearnanyng auditoriyasy keng ekenine shýbә bolmauy kerek. Gazet almaytyn ýiler barshylyq, al, teledidary joq ýidi kóz aldyna elestete almaysyn... Dese de búl «baspasóz dәrmensiz» degen sóz emes. Basylymdardyng qazirgi «dәrmensizdigi» qoldan egilgen dert. Eger biylik qúlqty bolsa kez kelgen jurnal ya gazet últ qalqany bola alady. Mәselen, Kenes zamany kezinde «Mәdeniyet jәne túrmys» (qazirgi «Parasat» ) jurnalynyng taralymy 250-300 myngha deyin jetken. Ár otbasyda 2-3 adamnan bar dep eseptep jogharydaghy sangha kóbeytsek milliongha jetip jyghylamyz. Búl osy kýnning ózinde key telearnalar jete almay otyrghan jetistik. «Mәdeniyet jәne túrmys» osysymen qazaqtyng salt-dәstýrin, bolmysyn saqtap qalugha zor ýles qosty. Qazirde onday basylymdardyng keregi bolmay túr Ýkimetke?! Shyndasa qazaq tildi әr jurnaldyng taralymyn «Egemen Qazaqstan» gazeti úqsatyp 200 mynnan asyryp jiberer edi... Sondyqtan «keng auqymda júmys isteudin» taghdyry pighylgha baylanyp túrghanyn moyyndamasqa laj joq.
- Egemen elimizding qúrylymy turaly sonyng ishinde, últtyq memleketke qaray oiysu degen pikir әr kez aitylyp jýr, sizding kózqarasynyz?
- Qazaqstanda memleket qúraushy bir-aq últ bar: ol –qazaq. Ózgeleri sol qazaqtyng memleketine taghdyr aidauymen qosylghan ózge últtardyng ókilderi ghana. Búnday jaghdayda «Últtyq memleket qúramyz ba, joq pa?» degen súraqtyng tuyndauy – absurd. Onyng ýstine qazaqtyng sany 70 payyzdan asqan qazirgi kezende monoúltty memleket qúrugha kez kelgen halyqaralyq talap rúqsat beredi. Eger shettegi qandastarymyzdy elge oraltu prosessin ýdetsek 90 payyzgha jetuimiz de ghajap emes. Demek, «kópúltty» degenge keneshe jabysyp otyrghan ózimiz. Osydan baryp oralmandargha zany tosqauyl qoyyluynyng da astary týsinikti bolatynday. Kópúltty... kópvektorly... tolerantty... Tolerant sózining medisinalyq maghanasy: kirme zatty qabyldau ýshin aghzanyng biraz bóligining ólui. Yaghni, kóp aitylatyn «qazaqstandyq últ» bolu ýshin qazaq bolmysy ólui kerek. Osy iydeyany úrandatqandar Amerikany mysal etuden tanbaydy. «Jabayy batystyn» tarihymen tanystar «amerikandyq últ» payda boluy ýshin 100 millionnan asa ýndis qyrylghanyn jaqsy biledi. Óz babasynyng jerinde memleket qúrghan qazaqqa osynday sәtsiz mysaldy ýlgi etkenderding týpki oiy ne? Ne útpaq? Bireuler qalasyn qalamasyn Qazaqstan týbi últtyq memleket bolady. Sayasy sasyq niyet tabighy ósimning ayaghyna túsau bola almaydy.
- Últaralyq qatynas bizding elimizde jaqsy jolgha qoyylghan. Kórshi memleketterdegi últtyq iydeologiyagha qaraghanda, bizdegi "jaqsy" qanday jaqsy?
- Bizdegi «jetistikke» tek qazaqtyng esebinen qol jetip jatyr ghoy. Tilin-ýsheu, dinin-myn. Búnday jaghdayda dilden de adasatynyng anyq. Al dilinen adasqan últ-tamyrsyz. Mәselen ózimiz qoltyghyna sýngip bara jatqan Reseydi alayyq. Olar da biz sekildi «zayyrly-qúqyqtyq» joldy tandady. Biraq óz dinin ógeysitken joq: eltanbalarynda provaslav aiqyshy menmúndalap túr, mektepterde 1-synyptan bastap «Provoslavie negizderin» oqytady, t.b. Irgemizdegi Ózbekstan ózge últtardyng barlyghyn ózbekshe sayratyp qoydy. Shala býlinip, er-toqymyn bauyryna alyp tulaghan eshkimdi bayqamadyq. Týrkimenstan da solay. Tipti, týbi bir qazaqtyng bet-jýzine qaramay qazaq mektepterin jauyp tastady. Kommunistik Qytaydaghy ahualdy men aitpasam da bilersinder... Aynalanda «ózing ýshin ózek júlu» sayasaty jýrip jatqanda ortada jaybaraqat otyrghan Qazaq eli ghana. Tilimiz «kópúlttynyn» kólenkesinde qalghanyna 22 jyl. Osydan 22 jyl búryn tughan adam tili shyqpaq týgili úrpaq sýiip ýlgerdi. Al biz әli maqaumyz. «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait-núry tasysyn» deydi, biraq bizdegi «jaqsynyn» qazaqqa aitarlyqtay jaqsylyghy bolmay túr.
- BAQ-tyng tildik aiyrmashylyghy qalay? Mysaly, qazaq tildi jurnalisterding ortasha jalaqysy 100 myngha әreng jetse, orys tildi jurnalister búdan 2-3 ese kóp alady eken, sebep nede?
BAQ-y bayghús elden baq tayady. Bizding «aghalar» ókinishke oray osyny týsene almaydy. Mәselen auyl halqy tútas aqparattyq blokadada. Olar Ukrainada alay-týley bolyp jatqanyn biletinine shýbәm bar. Tam-túmdap jetken aqparattyng ózi Reseylik kózqarasqa búrmalanghan. Onyng ýstine naryqty orys tildi gazet-jurnaldar basyp alghan, kabeldik jelini qossang da Reseylik telearnalar. Osynday jaghdayda otyryp Qazaq Ýkimeti «Dala men qala», «Alash ainasy» sekildi biraz basylymdy jauap tastamaq?! Demek qazaqy oi-sanany órbitip otyrghan basylymdar sany kemip, iydeologiyalyq ekspansiya ýdey týsedi. Juyrda Aqparat ministrligi «Elektrondy aqparat qúraldaryndaghy qazaq tilining ýles-salmaghyn tekseremiz» dep attan saldy. Sebebi key telearnalardaghy qazaqsha ýles 27 payyzgha jetpeydi eken. Tәuelsizdik alghanyna shiyrek ghasyr bolyp qalghan el ýshin búdan ótken masqara bolmas. Orys tiline ýstemdik beruding «jarnama kóp týsedi» degen jeleui bar. Eger jogharydan «Jarnama mindetti týrde qazaqsha berilsin» degen bir auyz pәrmen bolsa jaghday kýrt ózgerip, jeleu izdegenderding kómeyine qúm qúiylar edi.
- Al endi jalaqy mәselesine kelsek. Igori Meliserding kezinde «Vremya» basylymy tilshileri alatyn jalaqy qazaq basylymdaryndaghy jurnalister ýshin qiyal-ghajayyp ertegi sekildi kórinetin. Basty mәsele basylymnyng tasasynda túrghan әleuetti adamdardyng ózara aqparattyq maydandy resmy tilde jýrgizetininde edi. Sondyqtan ol gazetke kóp aqsha qúiyldy. «Karavan» da solay. Tipti, telearnalarda da orys bólimi tilshileri qazaq tildi әriptesterinen kóp ailyq alatyn. Gazetterdegi jaghdaydy jaqsy bilmeymin biraq redaksiyasy qosarlanghan telearnalarda búl qarama-qayshylyq joyyldy dese bolar. Endigi mәsele telearnalardaghy reseylik «danyshpan-menedjerlerge» tirelip túrsa kerek. Ótkende qazaqy iysi anqyp túr degen bir arnadaghy Paley degenning 6 mln. tengedey ailyq alatyny jariyalandy. Tipti, Soloviev pen Poznerdi әkelseng de beruge bolmaytyn mol aqshany aty-jóni, istegen júmysy belgisiz bireuge qalay qidy telearna basshylyghy? Ótkende ghana qazaq janalyqtaryna qysym kórsetip, shu shygharghan «Euraziyadaghy» reseylik menedjerlerding de bizding elde tiyn-teben ýshin jýrmegeni belgili. Sonda olargha jergilikti últty qorlaghany ýshin qyruar aqy tólep otyrmyz ba? «Ózgening qansyghy qazaqtyng tansyghy» bolyp túr. Tanamyl telejurnalist Imanbay Júbaev sol Paley degen pәleden artyq bilmese kem bilmeydi televiziya salasyn. Demek týp sebep: ózindiki-qor, ózgeniki-zor. Osy shalaqay ústanymnan basqa sebep bayqap túrghan joqpyn.
- Ángimenizge kóp rahmet!
Súhbattasqan - әl-Faraby atyndaghy QazÚU Jurnalistika fakulitetinin
2 kurs studenti - Jansaya Serjanqyzy
Abai.kz