Senbi, 23 Qarasha 2024
Kókjiyek 1433 4 pikir 16 Tamyz, 2024 saghat 12:42

Áskery óndiris ózimizde de bar. Tek qoldau kerek!

Suret: Abai.kz

Dәl qazir әlem júrty alaghay da búlaghay kýide. Geosayasy ahual kýrdeli hәm kýrdelene týsude. Qaqtyghystar kóbeyip jatyr. Byltyrghy jylghy jahandyq esep boyynsha әlemde 180-nen astam qaqtyghys oshaqtary tirkelgen.

Sәikesinshe, әlem elderi yldym-jyldym qarulanu ýstinde. Yaghni, militarizm kýsheydi. Sol әlemning ajyramas bir bóligi – bizbiz. Demek, әlemdik tendensiya bizdi de ainalyp ótpesi anyq! Demek, bizge de qarulanu kerek. Búl anyq!

TOQAEV: BIZ ÁSKERDI ZAMANAUY QARUMEN JABDYQTAUYMYZ KEREK!

Búl turaly preziydent Toqaev ne dedi?

2023 jyldyng qyrkýiek aiy. Qazaqstan halqyna joldauynda: «Bizge qorghanys-ónerkәsip keshenin jan-jaqty nyghaytu kerek. Osy orayda importqa tәueldilikti azaytugha mýmkindik beretin, jergilikti ónim ýlesi joghary óndiris keshenin qúru – asa manyzdy mindet.

Bizding armiyamyz joghary tehnologiyaly qaru-jaraqpen jәne әskery tehnikamen, sonyng ishinde brondy tehnikamen, úshqyshsyz basqarylatyn úshu apparattarymen, qazirgi zamanghy atys qarularymen jabdyqtalugha tiyis.

Tehnikany shúghyl jóndeytin óndiris oryndarynyng quatyn arttyryp, otandyq kәsiporyndargha barynsha qoldau kórsetken jón. Bizde oghan qajetti materialdyq-tehnikalyq baza, bilik pen tәjiriybe jәne mamandar bar. Tek olargha qúzyrly mekemelerding tapsyrysy kerek», - dedi.

OA-DAGhY QAUIPSIZDIK – ÓZEKTI MÁSELE BOP TÚR!

Al biyl «Kazahstanskaya pravda» basylymynda jariyalanghan maqalasynda: «Ónirlik qauipsizdik arhiytekturasyn qúru, onyng ishinde Ortalyq Aziya ýshin qauipsizdik qaterlerining katalogyn әzirleu jәne olardyng aldyn alu sharalaryn qabyldau arqyly jasau asa ózekti mәsele bolyp tabylady», - dep jazdy preziydent Toqaev.

Búl eki maqaladan da úghatynymyz bireu, ol – ónirlik qauipsizdik hәm el ishilik qauipsizdik mәselesining ózektiligi.

Qazaqstanmen әskery saladaghy yntymaqtastyqty kýsheytuge mýddeli memleketter joq emes. Soltýstiktegi Reseymen ÚQShÚ degen әskery birlestiktemiz. Biraq, búl da bizding qauipsizdigimizding kepili emes! Kerisinshe, paydasynan ziyany basymdau.

Odan bólek, Qytay, Týrkiya, AQSh pen Batys elderinen de úsynystar jasaluda. Qazaqstan men Týrkiya, Qazaqstan men AQSh arasynda memleketaralyq kelisimder men kelissózder әl-әzirden qalyptasqan.  Olardan bólek, Qytay jәne Fransiyamen jasalghan әskery kelisimder, sonyng ishinde qarulandyru jónindegi memleketaralyq kelisimder taghy bar...

Búl әriyne, dúrys! Qazaqstan әskery әriptestik salasynda kóp vektorlylyq jolynan ainymauy, әskery yntymaqtastyqty, әskery saladaghy alys-beristi әrtaraptandyru kerek!

Dese de, basty ekpindi – otandyq әskery óndiriske qoy kerek. Búl eng әueli últtyq, memlekettik qauipsizdik mәselesi. Búl turaly preziydent Toqaev ta óz joldauynda aitty. «Tehnikany shúghyl jóndeytin óndiris oryndarynyng quatyn arttyryp, otandyq kәsiporyndargha barynsha qoldau kórsetken jón», - dedi. Bizde osynday kәsiporyndar bar. Jәne onda materialdyq-tehnikalyq baza da, bilikti, tәjiriybeli mamandar da bar!

ÁLEUETTI ÁSKERY ÓNDIRIS – ÓZIMIZDE DE BAR! TEK QOLDAU KEREK!

Juyrda Mәjilis deputaty, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng jetekshisi Azat Peruashev myrzamen birge Almaty qalasynda ornalasqan әskery óndiris salasyndaghy jetekshi kәsiporyndardyng birining júmysymen tanysyp qaytqan edik. 200-ge juyq adamdy júmyspen qamtyp otyrghan kәsiporyn jayly kóp derekterdi jariyalay almaytynymyndyng jazghyz sebebi – әskery qúpiya!  Dese de, osy bir maqala arqyly әskery saladaghy otandyq óndiristing әleueti jayly az ghana oidy el biyligining qúlaghyna jetkizgimiz keldi.

Suret: Abai.kz

Azat Peruashev, Mәjilis deputaty:

– Qazirgi uaqytta Almaty qalasynda ornalasqan әskeriy-qorghanys salasyndaghy kәsiporyn júmysymen tanysyp shyqtyq. Búl kәsiporyn – elimiz ýshin, onyng qorghanys salasy ýshin manyzdy kompaniya! Jәne búl elimizding Qaruly kýshterin zamanauy ýlgidegi modernizasiyalanghan tehnikalarmen jabdyqtaugha manyzdy ról atqaratyn jana innovasiyalarmen, jana tehnologiyalarmen ainalysatyn kompaniya ekenine kóz jetkizip otyrmyz.

Múnda tankter, brondy tehnikalar, úshaqtar men tikúshaqtardyng arnayy jattyghu qúrylghylary (trenajer) bar. Ol jattyghu qúrylghylarynyng avtorlyghy – osy kompaniyagha, osy kompaniyanyng instruktorlaryna tiyesili. Olardyng jasap jatqan jana tehnologiyalargha negizdelgen qaru-jaraq, әskery tehnikalary elimizding qorghanys salasy ýshin aitarlyqtay manyzgha iye.

Jaqynda, Qorghanys ministri Ruslan Jaqsylyqov myrzamen sóilesken edim. Ol kisi maghan: «Azat Túrlybekúly, biz kóp aita bermeymiz, biraq ózimizde de qaru shygharatyn, jana tehnologiyalargha negizdelgen әskery tehnkika shygharatyn zauyt, kәsiporyndar bar», - dep, osy kәsiporyngha baryp, júmysymen tanysudy úsyndy. Kórdik. Kәsiporyn júmysymen egjey-tegjeyli tanystyq. Kәsiporyn basshylyghy men júmyskerlerining úsynys-pikirlerin bildik. Bizdi quantyp otyrghany – biz eski standartty, sovettik ýlgidegi tehnikalardy ghana emes, halyqaralyq standarttargha say brondy tehnika óndirisi jolgha qoyylmaq.

Múnday qaru-jaraqtardy, әskery tehnikalardy ózimizding shygharuymyz әriyne, dúrys. Basqa bir elden satyp almay, otandyq óndiristi qoldauymyz kerek! Óitkeni, әskery saladaghy óndiris ózimizde de bar jәne ózgelermen bәsekelesuge tehnikalyq mýmkindigi jetkilikti.

Soltýstiktegi kórshimizding mysalyna qarasaq, qazirgi kezde Resey ýshin beybit óndiris emes, әskery óndiris ekonomikanyng kýretamyry bolyp túr. Sondyqtan, biz de әskery óndiris salasyna bey-jay qaramauymyz kerek! Ol da ekonomikamyzdyng manyzdy bóligi bola alady!

Suret: Abai.kz

Ivan Evgeniyevich, konstruktorlyq-tehnikalyq jәne baghdarlamalyq jabdyqtau bólimining jetekshisi:

– Mynau jattyghu qúrylghysy – Miy-8 tikúshaghynyng bazasynda jasalghan jәne Qazaqstangha arnalyp modernizasiyalanghan. Búny ózimiz jasap shyqtyq jәne múnday jattyghu qúrylghysy Qazaqstanda ekeu ghana. Búlardan basqa Balqashta túrghan L-39 úshaghynyng jattyghu qúrylghysy bar. Ony da biz jasap shyghardyq. Bizding ónimderding ishinde modernizasiyalan T-72 tankteri, BMP, BTR, jyljymaly zenittik qondyrghylar sekildi ózge de brondy tehnikalar bar. Olardyng barlyghyn ózimiz jasap shygharyp jatyrmyz.

Bizding ónimderge shetelderden de tapsyrystar týsip túrady. Mysaly, tankter men brondy tehnikalardy Reseyge, Bangladeshke, Afrikagha, Arab әmirlikteri men AQSh-qa da modernizasiyalap jóneltkenbiz.

Suret: Abai.kz

Baghjan Ybyrayymbay, testileushi:

– Men búl jerde júmys jasap jatqanyma eki jylday uaqyt boldy. Mamandyghym – aqparattyq qauipsizdik jýiesi salasy. Búl jerde men testileushi bolyp qyzmet atqaramyn. Bizdegi trenajerlardyng júmys isteu prinsipterining dúrys oryndalyp jatqany turaly aqparattardy baqylap, bizdegi baghdarlamashylargha jetkizip otyramyn.

Suret: Abai.kz

Temirhan Oralbekov, chipteushi operator:

– Búl jerde óz mamandyghym boyynsha 6 jyl boyy júmys jasap kelemin. Áueli kolledj oqyp, keyin jogharghy oqu ornyn Qazaqstanda ayaqtadym. Keyin júmystan bizdi Reseyding Mәskeu qalasyna biliktilikti arttyrugha jiberdi. Sol jaqta arnayy kursynan óttim. Onan song Qytaygha baryp, sol jaqtan bilimimdi jetildirip keldim.  Jәne men sekildi Resey men Qytaydan biliktirikterin arttyryp kelgen mamandar az emes.

Týiin: Biz Azat Túrlybekúlymen birge aralap kórip, júmysymen tanysqan kәsiporyn – elimizdegi eng myqty konstruktorlyq kәsiporyn sanalady. Olar endi ózimizding Qorghanys ministrligining esebindegi әskery tehnikalardy modernizasiyalau, jabdyqtau, otandyq әskery tehnikalardy dayarlap shygharumen ghana shektelmey, elimizde bar eng ozyq brondy tehnika shygharatyn әskery óndirispen birlesip, Týrkiyanyng maqtauly brondy tehnika dayarlaytyn zauytymen kelisim jasaghan. Búl degeniniz – jaqyn bolashaqta Týrkiyanyng ýlgisindegi halyqaralyq standartttargha say, zamanauy hәm ozyq brondalghan әskery tehnika óndirisi Qazaqstanda qolgha alynady degen sóz!

«Últtyq qauipsizdik pen Respublikanyng jer tútastyghyna tónetin kez-kelgen qaterlerge toytarys beru ýshin qorghanys kýshterin eng zamanauy tehnikalyq jabdyqtarmen jәne «gibridti» qarsy túru qúraldarymen qamtu qajet». Búl – «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng «Týbegeyli ózgerister qajet» atty sayasy baghdarlamasynda jazylghan eken. Endeshe, Parlamentte otandyq óndiristing týrli salalarynyng joqshysy bolyp jýrgen partiya әskery óndiris salasynyng da mәselesin elimizdegi negizgi Zang shygharushy organ minberinen jii kóterip túruy kerek dep esepteymiz!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435