Sauatsyz avtor, dýbәra oqulyq – úrpaq sory!
Tómende Bóribay Kәrtenning «Mektep» baspasynan 2006 jyly jaryq kórgen «Qazaq әdebiyeti» (XIX gh.) oqulyghy jayly syn maqalasyn jariyalap otyrmyz.
Maqalada aty atalghan avtordyn, oqulyqty shygharushylardyng qarsy aitar uәji bolsa, jariyalaugha dayyn ekenimizdi eskertemiz!
Abai.kz
Tómende Bóribay Kәrtenning «Mektep» baspasynan 2006 jyly jaryq kórgen «Qazaq әdebiyeti» (XIX gh.) oqulyghy jayly syn maqalasyn jariyalap otyrmyz.
Maqalada aty atalghan avtordyn, oqulyqty shygharushylardyng qarsy aitar uәji bolsa, jariyalaugha dayyn ekenimizdi eskertemiz!
Abai.kz
Jәmighatqa aitpaghymyz bar edi. Ol - 10-synypqa arnalghan, jalpy bilim beretin mektepting qoghamdyq-gumanitarlyq baghytynda arnalghan «Qazaq әdebiyeti» (XIX gh.) oqulyghy turasynda. Almaty qalasynda, «Mektep» baspasynan 2006 jyly jaryq kórgen. Búl jayynda búrynyraqta da sóz qozghaghanbyz. Qayta janghyrtyp bayandaudy jón sanadyq. Qaysybir qaryndas beyhabar bolar oryn alghan kelensizdikten. Solar bilsin dedik. Oy týsirsin dedik. Sózimiz mynnyng bireuine ghana jetip jatsa da shýkirshilik qylamyz. Hosh, sonymen. Sozbaqtamay aitarymyzgha kósheyik.
Kitapty qúrastyrushy-avtorlardyng biri - G.Qúrmanbay «Ánshi – sazger aqyndar» atty bólimge «Segiz seri Bahramúly Shaqshaqov» degen taqyrypty engizgen-di. Biraq «onyn» Qaratay Bighojin esimdi kemtar kisining ÚGhA Qoljazba qoryna ótkizip qalamaqy alu ýshin oidan shygharghan keyipkeri ekeninen qazir kópshiliginiz habardarsyzdar. Búghan baylanysty QR Bilim jәne ghylym ministrligining sheshimi (27.11.2006 jyl. № K–1514 / 1) respublikalyq basylymdarda jariyalandy. (Qaranyz: «Ana tili». № 5. 1.02.2007; «Júldyz». № 3. 2007; «Qazaq әdebiyeti». № 5. 2.02.2007 jyl.) Búdan keyin de QR Últtyq Ghylym Akademiyasy M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng jetekshi ghalymdarynan qúrylghan Tekseru komissiyasynyng «Segiz serinin» jasandy túlgha ekenin anyqtaghan qorytyndy – saraptamasy (6.02.2007 jyl, № 056/35 - 0325) respublikalyq «Qazaq әdebiyeti» gazetinde (№ 29. 20.07.2007 jyl.) jaryq kórdi. Sondyqtan aq- qarasy ashylyp, nýktesi qoyylghan sharuany qayta qauzaudyng esh mәni joq.
Aytpaghymyz búl emes, basqa. Birneshe jyl mektep qabyrghasynda oqytylghan taqyryp mәtinderine qatysty. Soghan kósheyik endi. Jogharyda atalghan oqulyqta Isatay batyrgha «Segiz serinin» arnaghan óleni dep myna bir shumaqtar úsynylghan-tyn oqushylargha, oqyiyq. Bylay deydi:
«Ótti» dep Er Isatay estigende,
Qasymda qayghy jedi seriler de.
Qolymda bolat qanjar shart ýzildi,(?)
Mayryldy tasqa tiymey semserim de. (?)
Sheshildi kermedegi arghymaghym, (?)
Óshti me janyp túrghan shamshyraghym ? (?)
Ayrylyp Isatayday asyl erden,
Ketti ghoy sudan taza, sýtten aghym. (?)
Ketipti qalyng әsker bәri tarap,
Aqbúlaq qaptay qonghan eki jaghyn ...» (Qazaq әdebiyeti. 301- bet.)
Birdi aityp, birge ketken. Sóilemderding maghynasy úghynyqsyz, ózara esh baylanysy joq. Mysaly, «Qolymda bolat qanjar shart ýzildi», (?) «Ayrylyp Isatayday asyl erden, – Ketti ghoy sudan taza, sýtten aghym» (?) degen t.b. my ainaldyratyn baldyr – batpaqtardy shәkirtterge oqytyp G.Qúrmanbay nendey maqsatqa jetpek boldy eken?! Osy oilandyrady bizdi.
Búdan keyin «Segiz serinin» «Shombal biy» atty «ólenin» keltiredi taghy. Bylay delingen onda:
«Isatay – Kishi jýzding kósemi edi, (12)
Nesine sen shayqastyng kemengermen? (11)
Mahambet – ýsh Alashtyng shesheni edi, (12)
Qalaysha sen daulastyng asyl ermen? (11)
Isatay, Mahambette esh jazyq joq ... (11)
Qazaqty patsha aghzamgha satpaq bolyp, (12)
Isatay, Mahambetti atpaq bolyp, (11)
Ózinshe pysyqsynyp jýrseng – daghy, (11)
Qalmassyng júrt aldynda appaq bolyp ...» (11) (Qazaq әdebiyeti. 302 - bet.)
Búl–taza óleng emes! Shatpaqtyng kókesi. Álipti tayaq dep bilmegendikten, osynday úiqastan, maghynadan, yrghaqtan, kórkemdikten júrday dýbәra dýniyeni poeziya qataryna jatqyzuy qúrastyrushynyn.
G.Qúrmanbay múnymen toqtalmaydy, ol: «Aqynnyng Ýbi batyrgha arnaghan óleni de asqaq ruhpen jazylghan, kórkemdigi joghary shygharma», – dep myna bir kókjasyq shumaqtardy sózine aighaq qylyp, mysalgha keltiredi:
«Ýbi, aman keldiniz be, kózding núry? (?) (12)
Sen kelgen song ashyldy-au kónil kiri. (12)
«Qolday kór Er Ýbini» dep tileushi em, (12)
Áuliye, әmbiyeler, kamal piri». (?) (11) (Qazaq әdebiyeti. 302 - bet.)
Shumaq óleng talaptaryna, sharttaryna say emes. Búnday mojantopaylargha qazaq sóz óneri teoriyasy ghylymynyng atasy Ahmet Baytúrsynov bylay dep bagha bergen: «Múnda jorghaq jýris siyaqty dauysty bir qalypty terbetip, kelisti kórsetetin óleng jorghaghy joq. Ólenning basqa sózderden airylatyn negizdik qasiyeti jorghaghy. Odan airylsa óleng bola almaydy. Jorghaghy joq bolghan song búl sóz de óleng bolyp shygha almay túr». (Qaranyz: Baytúrsynov A. Shygharmalary: Ólender, audarmalar, zertteuler. – Almaty: «Jazushy», 1989, 200 - bet.)
Shumaqtyng birinshi tarmaghyndaghy «kózding núry» degen jyly lepes eresek adamgha emes, balagha baghyshtalatyn әdette, emirengende, jaqsy kórgende. Al tórtinshi joldaghy «kamal piri» degen tirkesting berip túrghan maghynasy túman. «Kamal» kóbine әiel esimi bop keledi. Arabtan engen sóz, «tolyqtyq», «jetiktik», «tútas» degen úghymda.
Jogharydaghy nazargha úsynylghan shatpaqtardyng óleng sóz emes ekenin qazirgi ortaqol aqyndardyng kez kelgeni aiyra alady. Nanbasanyz oqytyp kóriniz, solardyng birine.
Oqulyq avtorlarynyng biri, әlgi G.Qúrmanbay: «Segiz seriden qalghan naqyl sózderding ózi bir tóbe», – dep dәmi joq, tatuy joq myna bos sózderdi shәkirtterge uaghyz qylady odan әri: «Ár elding jadyna qaray (?) jauyngeri bar», «Ónersiz ómir – bos ómir», «Tura aitqan tura qaraydy» t.b. (Qazaq әdebiyeti. 303 - bet). Alayda, búlar taghylymy zor naqyldardyng jýgin kóterip túrghan joq. Týite tanym talghamy.
«Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilersin» deydi halyq. Osynday «poeziyalyq ýlgini» ónege qylyp, sanasyna sinirgen shәkirtterding de tanym- dәrejesi sol kitap avtory Qúrmanbaylardyng dengeyinde qalyptaspaq. Talassyz aqiqat.
Teris tәrbie berudegi soraqylyq múnymen bitpegen. Ol – jalpy bilim beretin mektepting qoghamdyq – gumanitarlyq baghytyndaghy 10-synybyna arnalghan «Qazaq әdebiyeti (XIX gh): Hrestomatiya» atty (Almaty, «Mektep» baspasy» JAQ, 2002 jyl) bayqau oqu qúralynda da jalghasqan. (Qúrastyrghandar: Z.Ahmetov, Ú.Asylov.)
Osy kitaptyng «Ánshi. Sazger. Aqyndar» degen 2- bólimine «Segiz seri» taghy engizilipti. «Onyn» shygharmalary delinip halyq әnderi – «Aqbaqay», «Aqerke», «Alqonyr», «Áyken-ay», «Gauhartas», «Ghayniy», «Jyloy», «Iligay», «Kókem - ay», «Nazqonyr», «Sәulem-ay», sonday-aq, súmdyq isteri әbden dәleldenip әshkere bolghan Qaratay Bighojin deytinning óz qolymen mәtinderin búrmalap ózgertken halyq kompozitory Aqan serining «Maqpaly», keyingi dәuir sazgeri Bәkir Tәjibaevtyng «Aqbúlaghy» t.b. telinipti. (Qazaq әdebiyeti (XIX gh): Hrestomatiya. 353-360 better.)
Sonymen búl kitaptyng da baghdar – múraty úrpaqty talghamsyzdyq pen ótirikke baulu.
Ábden shekten asqan soraqy әreketterdi kórkemdikten mýlde ada baldyr – batpaq shumaqtardy oqulyqqa engizu arqyly odan әri óristetken. Múny da aighaqtayyq.
«Týnde men úiyqtap jatyp kórsem bir týs, (12)
Bizderge auyr joryq bolypty tús. (?) (11)
Mәpelep jýrgen aqqu ghayyp bolyp, (?) (11)
Sonynan úshyp ketti eki aqqu qús», (?) (12) – delinedi «Boz shúbar» atty «ólende» (Qazaq әdebiyeti. (XIX gh): Hrestomatiya. 355- bet.)
Múndaghy «Mәpelep jýrgen aqqu ghayyp bolyp, – Sonynan úshyp ketti eki aqqu qús» degen qoyyrtpaqtardan ne týsinuge bolady?! Pikir ózegine ainalyp otyrghan osy oqulyqty qúrastyrushylardyng biri, akademik Z.Ahmetov: «Qazaq poeziyasynda óleng buyn sanyn túraqty mólsherde saqtau arqyly jasalady», – dep edi búrynyraqta. (Qaranyz: Qazaq SSR. Qysqasha ensiklopediya. 4 - tom, Almaty, 1989, 483-484 better.) Al biz kórip túrmyz, búl «ólenderde» bir tarmaq 12, endi bir tarmaq 11 buyn bop kelgen. Dәlirek aitsaq, jorghaghy kelispey qalghan. Ghalymnyng sózi men isinde birlik joq. Qarama qayshy.
Hosh, «ólen» mәtini bylay jalghasady búdan keyin:
«Boz shúbar ayangha bas aldynda el joq,
Susyndar shóldegende aina kól joq.
Boyynan Aqbúlaqtyng kelgen shaqta
Qarsy alar Maqpal syndy qypsha bel joq».
Búl endi úrlyq! Halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, ataqty әnshi Gharifolla Qúrmanghaliyevtyng nasihattauynda fonotekamyzdyng altyn qoryna engen halyq әni «Bozjorghanyn» búrmalanghan shumaghy. Dәleldeyik. Áygili darynnyng oryndauyndaghy osy tuyndy bylay bastalatyn:
«Bozjorgha jorghana bas, aldynda el joq,
Ishetin shóldegende aidyn kól joq.
Alystan at terletip kelgenimde,
At ústap qarsy alatyn búrang bel joq». (Qaranyz: Úrpaqqa әni jetken anyz bolyp... Gharifolla Qúrmanghaliyev. Almaty, «Dastan» dybys jazu studiyasy, 2000 jyl.)
Salystyra qaraghanda oqulyqta shәkirtterge shedevr dep oqytylghan «Boz shúbar» «óleninin» kórkemdik sapasy Gharifolla repertuaryndaghy «Boz jorgha» әni mәtininen óte tómen ekenin kózi qaraqty jan op-onay ajyratady.
Sonymen әlgi «Boz shúbar» atty «shygharma» bylay tәmamdalady:
«Aqsha jýz, jazyq manday, qiylghan qas,
At jaqty, bota kózdi qyz gauhar tas. (?)
Qyr múryn, erni qyzyl býldirgendey,
Ketken ghoy qoldy bolyp, sol qalyng shash».
Búl da óleng emes! Qalypty yrghaq joq. Basqasyn bylay qoyghanda «At jaqty, bota kózdi qyz gauhar tas» degen úghynyqsyz tarmaqtyng ózi-aq shumaqtyng qúnsyzdyghyn tolyq aighaqtap túr.
Taghy da aighaq tartayyq, oqulyqtyng búrynghy basylymynda neni oqytqanynan mektep oqushylaryna. Janaghy «Qazaq әdebiyeti (XIX gh.):Hrestomatiya» atty 10 - synypqa arnalghan oqulyqta (358 - bet) «Qyzgha sәlem» degen «ólen» berilgen. Mәtini bylay:
«Aq jýzi ay beyneli keyipte edi, (12)
Salghany әn shyrqap bәiit edi. (10)
Azyraq Maqpal jayly sóz súrasam, (11)
Jengesi aitpay syrdy, keyitedi». (11)
Búnda da әlginde bayandap ótken jaghdayattar qaytalanghan. «Ólen» mәnerlep oqyghanda seziluge tiyis dauystyng әuezinen, Ahmet atamyzsha aitqanda, jorghaqtan ada.
Qara ólenning qúrylymyna ataqty ghalym, professor Biysenbay Kenjebaev: «Qara ólenning әr tarmaghy 11 buyndy, 3 bunaqty bolady: onyng bir bunaghy ýsh buyndy, qalghan eki bunaghy tórt - tórt buyndy bolady», – dep anyqtama bergen. (Qaranyz: B.Kenjebaev. Ádebiyet belesteri: Zertteuler, maqalalar. – Almaty: «Jazushy», 1986, 80 - bet.) Alayda, myna mәtin ghylymy anyqtamagha esh say emes.
«Qyzgha sәlem» degen sol «ólennin» kelesi shumaghy mynaday:
«At qayda boz shúbarday shappay jelgen,
Maqpalday súlu qayda qadir bilgen.
Boyynan Aqbúlaqtyng kelgenimde,
Shaqyrtpay esh pendege ózi kelgen»
Búl da halyq tuyndylarynyng óreskel búrmalanghan bir týri. Oghan iysi qazaqqa jaqsy tanys «Aqbaqay» әni mәtinin salystyra qarau arqyly kóz jetkizuge bolady. Dәleldeyik sózimizdi, onda:
«At qayda aqbaqayday shappay jelgen,
Qyz qayda qúdashaday kózi kýlgen.
Alystan at arytyp kelgenimde,
Shaqyrtpay esh adamgha ózi kelgen», – delingen.
QR Últtyq Ghylym Akademiyasy M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet óner institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, f.gh.k. dosent S.Qosannyn: ...«segiztanushylardyn» bәri de sonau ótken ghasyrdyng 70-shi jyldarynyng basynda auyz әdebiyetining «jalyqpas jidashysy» Qaratay Bighojin jeke túlghalarmen ÚGhA M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng Qoljazba qoryna ótkizgen tórkini belgisiz, tiyanaghy joq, basym bóligi foliklor men auyz әdebiyetinen alynghan jәne negizinen «qoltuma», birónkey «jiyendik» jolmen payda bolghan jasandy jyr-tolghaulardy hәm senimsiz ómirbayandyq derekterdi paydalanyp keledi»,– degen sózderining aqiqattyghyna minekey biz kuә bop otyrmyz. (Qaranyz: Ghasyr júmbaghy... // «Qazaq әdebiyeti». № 36, 8.09.2006 jyl).
Pikir ózegi – «Qyzgha sәlem» atty ólensymaqtyng ýshinshi shumaghyn keltireyik endi, býy deydi:
«Qonysym Aqjayyqtyng shyghysynda,
Alshyndyq (?) Orynbordyng úlysynda (?)
Taghdyrdyng jazuymen boldym ghashyq,
Naymannyng Maqpal atty bir qyzyna».
XIX ghasyrda «Orynbor» degen úlystyn bolghanyn «Qazaq әdebiyeti. (XIX gh): Hrestomatiya » atty 10 - synyp oqulyghynan oqyp bilip otyrmyz minekey! Estimegen elde kóp.
«Qyzgha sәlem» «óleninin» qalghan eki shumaghy da osy taqylettes kýldibadam dýniyeler. Sondyqtan uaqyt joghaltpay basqasyna kósheyik.
«Maqpal» atalatyn «shygharma» engen әlgi kitapqa. Mәtini bylay:
«Aqsha jýz, bota kózdi, qasyng qara,
Shashyndy týnde juyp, kýndiz tara.(?)
Niyazben ekeumiz kelgen shaqta,
Maqpaljan búlghaqtamay bizge qara». (Qazaq әdebiyeti. (XIX gh): Hrestomatiya. 358-359 better.)
Qazaqta týnde shash jughan jaman yrym esepteledi. «Segiz serinin» sony bilmegeni me?!
Qúrastyrushylardyng múnysy da óreskel týrde úyatsyzdyqpen Qaratay Bighojin búrmalaghan halyq kompozitory Aqan seri atamnyng «Maqpal» atty tól tuyndysy. Búny oqulyqtaghy «Maqpal» men Aqan serining «Maqpalyn» salystyra saraptap dәleldeyik, shyndyqty ashyp kórseteyik. Kompozitordyng әn mәtini bylay bastalady:
«Ýiiri qysyraqtyng maqpal qara,
Shashyndy kýndiz ju da, týnde tara.
Alystan at ayamay kelgenimde,
Ey, Maqpal, qyryndamay bermen qara!» (Qaranyz: Qazaq әnderi. (Halyq kompozitorlarynyng әnderi): – Almaty. «Jazushy», 2 - tom, 1968, 127 - bet.)
Endi oqulyqtaghy býlingen, kórkemdiginen airylyp búrmalanghan «Maqpalda»:
«Kelgenim Syr Boyynda Nayman eli,
Qazaqqa danqym shyqqan Segiz seri.
Qiyrdan at arytyp, izdep keldim,
Bir kórip qaytpaq bolyp Maqpal seni», – delinedi.
Al, Aqan serining «Maqpaly» bylay:
«Ýsh jýzge atym mәlim Aqan seri,
Kelgenim Maqpal qyzdyng tughan jeri.
Alystan at sabyltyp keldim izdep,
Bir kórip qaytayyn dep Maqpal seni».
Oqulyqtaghy «Maqpaldyn» «týzetilgen» kelesi shumaghynda:
«Biz kelip aulyna bastyq qadam,
Úlyqtan qughyn kórip kónilim alan.
Maqpaljan, shynymenen uәde etsen,
Alyp qashyp ketuge keler shamam», – delinse, Aqan serining «Maqpalynda» búl bylay bayandalady:
«Biz qaytyp elge taman bastyq qadam,
Symbatyng hatqa syimas aitsa tamam.
Ey, qalqa, múnsha nege zarlanasyn,
Elge alyp qaytpas pa edim kelse shamam».
Oqulyqtaghy «Maqpaldyn» taghy bir shumaghy mynaday:
«Ashykól, Túshykólge saldym salyq,
Artynda qapalanyp elim qalyp.
Qúmartqan núr jýzine, asyl Maqpal,
Ghashyqtyq kókiregimdi ketti jaryp».
Al osy mәtin Aqan seri atamnyng «Maqpalynda» bylaysha týzilgen:
«Biraz kýn Dәnetinge saldym salyq,
Artymda zarlanamyn Maqpal qalyp.
Qosylghan ghashyq bolyp qayran qúrbym,
Qasireting ózegimdi ketti jaryp! »
Akademik Ahmet Júbanov «Maqpal» shygharmasyna nazar audaryp, onyng bitim bolmysyna mynaday sipattama beredi, tuyndynyng Aqan seriniki ekenin naqtylap aitady: «Aqannyng kópke belgili shúrayly shygharmasynyng biri «Maqpal» ... – dey kelip әn mәtinin úsynghan ol, – «Maqpal» melodiyalyq damuy asa zandy, tyndaghan adamgha әseri kýshti, lirikamen qatar, dramalyq elementteri de bar әn. Ásirese daryndy halyq kompozitorlarynda kezdesetin keybir aliterasiyalyq dybystar «Maqpaldy» da kórkemdep túr. Aqanda ol jii kezdespeydi. Biraq kerek jerinde tanqalarlyqtay tauyp qoldanady», – dep pikirin tәmamdaydy. (Qaranyz: Zamana búlbúldary. – Almaty: «Jazushy», 1975,76-77 better.)
Alayda, «Maqpaldy» jasandy túlgha «Segiz serige» tanushylar: «...Hamit Tileubaev Aqan serining shygharmalaryn qúrastyrghanda, «Maqpal» әnine Aqandy ie etken... Mine, osynday týrlendiruding nәtiyjesinde «Maqpaldy» shygharushy Aqan seri bolyp shygha kelgen » – degen dәieksiz, bósteki uәjderin «dәlel» etip úly kompozitor Aqan serining avtorlyghyna qol súqqan, jogharyda biz aighaq qyp kórsetken adamshylyqqa jat qiyanattaryn jasaghan. (Qaranyz: T.Sýleymenov. Segiz seri. – Almaty: «Óner», 1991, 68 -bet.) Basynudyng búdan artyq týri joq!
Tamasha daryn iyesi, qaytalanbas fenomen Aqan seri atamnyng tek ózine tәn qoltanbasy aiqyn andalyp túratyn әuezin, asyl sózderin, oy saptau ýlgilerin t.b. ardan attaghan bireulerding jeke beyәdep әreketteri ýshin ónin ainaldyryp búrmalaugha, kórkemdik bәsin týsirip býldiruge, tegi belgisiz әldekimge enshilep basybayly tanugha eshkimning húqy joq. Kompozitordyng últtyq mәdeny genofondymyzgha qosyp ketken asa qúndy, bagha jetpes tól múralary QR «Mәdeniyet turaly», QR «Avtorlyq qúqyq jәne sabaqtas qúqyqtar turaly» zandary negizinde tiyisti Qúzyrly oryndar tarapynan qorghaugha alynuy kerek.
Qazaqtyng shong ghalymy Mәulen Balaqaev: «Til mәdeniyeti degenimiz sóilegende, jazghanda til qúraldaryn (sóz, sóz tirkesi, sóilem týrlerin) dúrys qoldanyp, sauattylyqtyn, aiqyn oilylyq pen izettilikting ónegesin kórsetu», – dep edi. (Qaranyz: S.Isaev, K.Nazarghaliyeva. Qazaq tili. 7 - klasqa arnalghan oqulyq. – Almaty: «Rauan», 1993 jyl, 171 – bet.) Alayda, oqulyqta «qúrmetti ghalymdarymyz» úsynghan «ólenderden» búnyng úshyghyn da kóre almadyq.
Tarihty búrmalaghan búl jalghan nәrseler basqa da pәn oqulyqtarynyng búrynghy basylymdaryna engen-tin (Qaranyz: Muzyka: Jalpy bilim beretin mektepting 5-synybyna arnalghan oqulyq. (A.Jayymov, B.Ysqaqov, J.Ensepov, J.Sәrsembenov) – Almaty: Atamúra, 2001 jyl, 56 - bet.)
«Segiz serinin» «enbekteri» dep әldekimderding janynan shygharghan kýldibadam dýniyelerin búdan bylay mektepte oqytugha bolmaydy! Óitkeni onyng bolashaqta tiygizetin kesir- kesapatynynyng zor bolatynyn jan-jaqty ashyp kórsettik. Búl jóninde QR Últtyq Ghylym Akademiyasynyng M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda «Segiz seri» «múralaryna» baylanysty bilikti ghalymdardan arnayy qúrylghan Tekseru komissiyasy:«...komissiya mýsheleri Segiz seri múrasy delinip jýrgen Q.Bighojiyn, M.Bolatov ótkizgen M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Qoljazbalar qorynda saqtalghan, týp-tórkini belgisiz, búrmalanghan, sapasy men kórkemdik dengeyi syn kótermeytin mәtinderdi (766,801,583,863 - bumalar) jan-jaqty, irgeli týrde zerttelmey, joghary oqu oryndary men mektep oqulyqtaryna engizudi orynsyz dep esepteydi», – degen qorytyndy jasady. (Qaranyz: «Qazaq әdebiyeti», № 29. 20.07.2007 jyl.) Sonday-aq, QR Bilim jәne ghylym ministrligi de: «ÁÓY Qoljazba qoryna Q.Bighojin men M.Bolatúly ótkizgen Segiz seri múralary (766,801,853,863 - bumalar) negizinen alghanda eshbir oqu baghdarlamasyna da, joghary jәne orta oqu oryndary studentteri men mektep oqushylaryna arnalghan әdebiyet oqulyqtaryna da engizuge jaramsyz dep esepteymiz»,–dep sheshim shygharghan-dy.(Qaranyz: «Ana tili». №5.1.02.2007 jyl; «Qazaq әdebiyeti». № 5. 2.02.2007 jyl; «Júldyz». №3. 2007 jyl.)
Alayda búghan deyin oqulyqqa engizilgen búl qoyyrtpaq dýniyelerdi mektep baghdarlamasynan aldyru ýshin az-maz júmystanugha tura keldi. QR Bas prokuraturasyna shaghymdandyq. Baspa oryndaryna hat jazdyq. Áreketimiz nәtiyjesin berdi. «Mektep» baspasy» JShS Bas diyrektory E.Á.Satybaldiyevten mynaday jauap (№ 01-184. 13.11.2008 jyl.) keldi: «10-arnalghan «Qazaq әdebiyeti» oqulyghy men hrestomatiyasynan Segiz seri Bahramúlyn alyp tastau jayynda mening atyma joldaghan hatynyzdy jәne oghan qosa jibergen materialdarynyzdy múqiyat oqyp shyqtym. Oghan deyin osy mәsele jóninde Bilim jәne ghylym ministri J.Týimebaevqa jazghan hatynyzben tanysqan edik. Soghan oray Segiz serige qatysty materialdardy oqulyq pen hrestomatiyanyng kelesi basylymdarynan alyp tastamaq bolyp otyrmyz», – depti. Baspa basshysy sózinde túrdy. 2010 jylghy basylymynda 10-klasqa arnalghan «Qazaq әdebiyeti» oqulyghyn әlgi bylyqtan tazartty.
Minekey jәmighat! Osynday da osynday bolghan. Ózderiniz tikeley kóz jetkizdinizder, aty atalyp, týsi týstelgen oqulyqtyng sapalyq dengeyine. Sonda shatpaqtardy shedevrge balap mektep baghdarlamasyna engizip jýrgen «ústaz-ghalymdardyn» tek kýn kóris qamyn kýittep, qalamaqy alu maqsatynda beyәdep qúityrqy isterge barghan, mәdeniyeti kem, oisyz Qaratay Bighojinnen ne aiyrmasy bar?! «Sengen serkem sen bolsan...» deysing múndayda. Ókinishke qaray, mysalgha keltirilgen yrghaghy, úiqasy, sóz tirkesi, maghynasy t.b. esh kelispegen ólensymaqtar oqushylargha birneshe jyl zorlyqpen oqytyldy... Búl jәy endi qaytalanbasa eken deymiz. Ótkendi eske aluymyzdyng sebebi osy-tyn.
QR Bilim jәne ghylym ministrligi qalyptasqan osynday jantózgisiz soraqylyqtargha aldaghy kezde týbegeyli tyiym salyp, oqulyq sapasyn jiti baqylap otyruy tiyis. Áytpese bilim kemistiginen tughan týisiksiz kesapatty әreketter jalghasa beredi. Sauatsyz avtor, dýbәra oqulyq – úrpaq sory!
Bóribay KÁRTEN
joghary sanattaghy muzyka mamany,
qazaq tili men әdebiyeti magistri
Aqtóbe qalasy
Abai.kz