Qazirgi qazaq poeziyasy jóninde sóz etkende, shartty týrde tәuelsizdik túsyndaghy shygharmalardy tilge tiyek etemiz.

Onyng da ózindik sebepteri bar. 1991 jyly Kenestik imperiyanyng taratyluy, Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalauy qoghamnyng barlyq salasyna, sonyng ishine últtyq әdebiyetke de ózining ong yqpalyn tiygizdi. Elimizding egemendik aluy el basyna kýn tughan qiyn-qystau zamanda tughan jerden ýdere kóship, әrtýrli sebeptermen shekaralas jatqan elderde mekendep qalghan qandastarymyzdyng Otanyna oraluyna mýmkindik tughyzdy. Osy uaqyt aralyghynda kóshi-qon sayasaty jyraqta jýrgen bauyrlamyzdyng tughan jerge oraluyna jol ashty. Songhy shiyrek ghasyrdan astam uaqyt aralyghynda Ózbekstan, Qaraqalpaqstan, Qyrghyzstan, Mongholiya, Qytay Halyq Respublikasy tәrizdi elderden tughan jerge kelgen millionnan astam bauyrlarymyz qoghamnyng әr salasynda qyzmet etip jatsa, olardyng bir parasy últtyq әdebiyet tónireginde ónimdi enbek etude. Sonday qalamgerler qatarynda Dәuletbek Baytúrsynúlynyng esimin qúrmetpen ataugha bolady.

Dәukenmen tanystyghyma jiyrma jylday uaqyt bolypty. 2005 jyldyng basynda Bas redaktor Talaptan Ahmetjan aghamyzdyng basqaruymen QJO-nyng ayasynda aptasyna bir ret «Ádebiyet aidyny» gazeti shyghyp túrdy. Úmytpasam gazetting redaksiyasy Jazushylar odaghynyng birinshi qabatynda ornalasqan bolatyn. Ol kezde qazirgidey úzaqty jaqyndatatyn elektrondy poshta joq bolghandyqtan, diskige salghan maqalalarymyzdy baspalargha ózimiz aparyp beretinbiz. «Ádebiyet aidyny» gazetine qay uaqytta barsam da, aldymnan jyly jýzdi Dәukeng shyghatyn. Maqalalarym eshqanday kedergisiz, qysqarusyz  shyghatyndyqtan, sol gazetting túraqty avtorlarynyng biri retinde kóptegen maqalalarym jaryq kórdi. Sonyng bәrine Bas redaktordyng orynbasary qamqorlyq jasaghanyn bilemin. Jiyrma shaqty jyldan beri qay jerde әdebiyetting әngimesi aitylatyn jiyn bolsa, bizding keyipkerimiz sol jerden tabylady. Arasynda biraz syrqattanyp ta jýrdi, biraq әdebiyetten qol ýzbedi.

Osydan onshaqty jyl búryn «Qazirgi әdebiyettegi jalpyadamdyq qúndylyqtar» degen ghylymy joba ayasynda Qazaqstan halyqtarynyng әdebiyetin zertteuge den qoydyq. Jәrken Bódesh, Didahmet Áshimhan aghalarymyzgha ilese jýrip, Dәuletbek Baytúrsynúly prozalyq, poeziyalyq tuyndylardy óndire tәrjimalapty. Sol kezde Dәukeng úighyr әdebiyetinen ózi tәrjimalaghan  kóptegen kórkem  audarmalaryn jetkizip berdi. Qazaqstan halyqtarynyng ishinde qazaq tiline kóp audarylghany úighyr әdebiyeti bolghandyqtan, olardy zertteuge jol ashyldy. Nәtiyjesinde «Qazaqstandaghy úighyr әdebiyeti» degen konferensiya materialdarynyng jinaghy jaryq kórdi. Dәuletbekting úighyr  әdebiyetinen audarmalar jasap, qazaq bauyrlaryna jetkizip jýrgenin jazushy-dramaturg Ahmetjan Ashiry aghamyz bastaghan úighyr halqynyng azamattary ýlken jiyndarda ýnemi aityp jýr. D.Baytúrsynúlynyng úighyr әdebiyetin qazaq tilinde sóiletuge qosqan osy enbegin eskerip, halyqaralyq «Iliham» syilyghyn berdi. Sonymen birge aqyn, audarmashygha Qyrghyzstan Jazushylar odaghy «Núr Borbor» shygharmashylyq Akademiyasynyng sheshimimen «Molda Baghysh» atyndaghy Halyqaralyq әdeby syilyq (Molda Baghysh Sarybayúly (1888-1937)) berdi.  Audarmashynyng atalghan halyqaralyq syilyqtary – úighyr, qyrghyz әdebiyetin qazaq tiline audaru, nasihattau salasyndaghy enbekterining jemisi.

Tәuelsizdik túsynda jaryq kórgen jyr jinaqtardy qarap otyrghanda, qazirgi poeziyadan ýlken oryn alatyn  Jaratushy Alla Taghalagha, jaratushynyng songhy elshisi Múhammed payghambargha qúlshylyq, minәjat, madaq jyrlaryn erekshe atau lәzim. Kenestik dәuir túsynda qol ýzip qalghan últtyq әdebiyettegi dәstýr elimiz egemendik alghan son, dinimizben birge jalpyadamdyq qúndylyqtar men mәngilik múrattar kórkem әdebiyetke qayta keldi. Búl jyldary aqyn-jazushylardyng barlyghy derlik imandylyqqa bet búra bastaghandyqtan, olardyng arman-ansarlary tuyndylarynan kórinis tapty. Jazushy Ábish Kekilbaevtyng «Tanghy kәlima», «Týngi kәlima» jyrlary da osy tústa jazyldy. Sol siyaqty keybir aqyn óleng sózin «Bismillahiyr-rahmaniyr-rahiym» (Asa qamqor, erekshe meyirimdi Allanyng atymen bastaymyn) dep bastaytyn boldy. Sondyqtan da qazirgi qazaq poeziyasynan Jaratushygha, Alla Taghalagha,  Múhammed payghambargha (s.gh.s) madaq jyr arnau mol oryn aldy. Degenmen, kóptegen aqyndardyng ishinen osy sarynda óndire jazyp jýrgen Q.Elemes pen D.Baytúrsynúly esimin erekshe atau lәzim. Sebebi, búl aqyndar zamandastaryna oy saluda, imany sóz aituda óz qoltanbalarymen erekshelendi. Osy uaqyt aralyghynda Q.Elemesting «Júldyzdy týn», «Jetinshi aspan», D.Baytúrsynúlynyng «Kýnәsiz meken», «Topyraqqa singen núr», «Mәngilik meken», «Lәtipa lýpili», «Sening arqan», «Yasin – Núr», «Aqyretting egini», «Hyluet» jәne basqa jyr jinaqtary jaryq kórdi.

Dәuletbekting alghashqy jyr jinaqtaryna engen shygharmalary jóninde synshy B.Sarbalaúly «Oy týzegen oghlan» maqalasynda: «Demek, jyr degenimiz – eng birinshi tazalyq, adaldyq, yaghny aqynnyng ótirik aitpauy, ekijýzdilikke salynbauy. Aqyn Qadyr Myrza Áli әdemi aitqanday, onday qadamgha baru «jyr kózine shóp salu», eng quanyshtysy – Dәuletbek kitaby, barsha tuyndylary derlik osynday jasandylyqtan, jalghandyqtan ada», – degen bolatyn. Synshy aitsa aitqanday, Dәuletbekting jyrlaryn oqyp otyrghanda onyng kirshiksiz taza kónilin, adam balasyna jamandyq oilamaytyn aq peyilin tanu onay.

Dәuletbek Baytúrsynúlynyng 2014 jyly jaryq kórgen «Sening arqan» jyr jinaghynyng betashary retinde berilgen «Sening arqan» ólenin oqyp otyrghanda jer basyp jýrgen pendelerding barlyghy derlik qaydan jaratylghanyna, qaydan shyqqanyna ýnilip, bir sәt Allanyng qúly ekendikterin esine alyp, tәubasyna tayanyp, jer basyp jýrgenine shýkirshilik jasap, pendeshilikterin eske alary dausyz. Aqparattyq-tehnologiya zamanynda qúndylyqtardyng orny auysyp bara jatqany jasyryn emes. Qazirgi tanda jalpyadamdyq, últtyq qúndylyqtar ekinshi kezekke shyghyp, aldynghy shepke materialdyq qúndylyqtardyng ornygha bastaghanyn kýndelikti ómirde kórip jýrmiz. «Kedey bay bolsam, bay Qúday bolsam» degendi kózdeytin zamandastarymyzgha opasyz dýniye-baylyq ýshin  ardy attau, imannan bezu, paryz ben qaryzdy úmytu, amanatqa qiyanat jasau ýirenshikti әdetke ainalyp bara jatqany jasyryn emes. «Meyir qayda, izdedim mekirengen, Tapsam búlay múnayyp ókiner me em!» dep zamandastarynyng boyynan meyir-shapaghat izdeytin lirikalyq keyipkerding boyyndaghy «menmendikti» júpar iyis imannyng júmsartuy dau tughyzbaydy. Olay bolsa, adam boyyndaghy jaman qasiyetterden qútylu ýshin imandylyqqa bet búru qajettigin týsingen lirikalyq keyipkerding zamandastaryn «Bes uaq namaz, Baqara sýre songhy ayat, Amanat qyp Jaratqannyng bergeni...» dep Allanyng aq jolyna shaqyruy oryndy. Túmau tiygendey dimkәs qoghamgha shipa izdep, baytaq mekennen meyirim izdep sharq úrghan lirikalyq keyipkerding Qúrannyng qasiyetine bas iii, nәpsisin jenui quantady. Sondyqtan da ol:

Din degen – әzil-ospaq kýlking emes,
Din degen – jasap alar mýlking emes.
Din – súhbat, din – dialog, beybitshilik,
Tatulyq, aqyldasu, ruhy kenes!, – degen týiin jasaydy.

Bir shumaqta «din» sózin tórt ret qaytalau arqyly oghan kónil bólip, dinning ereksheligin, qadir-qasiyetin týsindiruge tyrysqan. Osy jóninde filosofiya ghylymdarynyng doktory B.Satershinov: «Dәukeng – jaratylystanu salasynda bilim alyp shyqqanymen, jýrek qalauymen aqyndyqty tandaghan, fizikany lirikamen sheber jymdastyra bilgen aqyn. Sondyqtan, onyng shygharmashylyghynda «qozghalys», «ýdeu», «salmaqsyzdyq», «óz ósinen ainalu», «tartylys kýshi» tәrizdi fizikalyq úghymdar metafizikamen úlasyp jatady. Yaghny jaratylystyng formulasyn Jaratushynyng hikmetimen baylanystyra biledi», – degen bolatyn. Onyng «Birlikke bastar bir Alla», «Minajat», «Sening arqan», «Sen kórsetken jolmen», «Keshir Alla!», «Alla, Alla!», «Allany sýi», «Allagha shýkir...», t.b. – jer men kókti ghayyptan jaratushy Alla Taghalagha qaratyla aitylghan madaq jyrlar.

«Hyluet» óleninde zamandastaryn taqualyqqa shaqyrghan aqyn Júmaq pen Tozaqty qatar parallel surettey otyryp, bir-birine qarama-qarsy úghymdardyng astaryna ýniledi.

Bolsa eger, jýregine jylu ótken,
Tiyissing oilanugha bir ret sen.
Pәny men Baqiyndy tarazylap,
Qashpaysyng aqyr týbi Hyluetten.
Janyndy, tәnindi de onashalap,
Oylardan qútylasyng orasholaq.
«Eginin aqyrettin» dúrys eksen,
Jannattan tiyer saghan onasha Baq.

Bir Alladan basqa syiynary da, sýieneri de joq lirikalyq keyipkerding «Bar» óleninde «Bir Alla saghan tәuekel, Senerim jalghyz serigim» degen týiin jasaydy. Aqyn shygharmalary Qúran sýrelerimen, ayattarmen ýndesip jatatynyn zamandasy Qúl Kerim Elemes: «Dәuletbek, mine, osy aqiqatty,   osy ishki shyndyqty Sol Allanyng Ózining nәsip etuimen tanydy. Tanydy da  Oghan bar imanymen bas iydi. Bar senimimen qúlshylyq etti, Onyng «qyl» («Namaz oqy») degenin qyla bastady. «Qylma» degeninen betin búrdy», – dep basa aitqan bolatyn. Bireudi maqtap kýn kórudi, ekinshi bireudi aldap sharuasyn tyndyrudy bilmeytin, bargha tasymaytyn, joqqa tausylmaytyn Dәuletbekting birtogha, qonyr minezdi ómirinen onyng bolmys-bitimi tolyq bayqalady. Adamzat balasyn aldaghanmen, Allany aldaugha bolmaytynyn bilgen lirikalyq keyipker qanaghatshyldyghynyn, berik imanynyng arqasynda «Baqyttan susyndaugha kózim jetti, Arylsam keudemdegi lastyghymnan» dep «Ózimen shayqasyp keledi». «Mendegi iman sertim búl!» óleninde lirikalyq keyipker jenisti kórip jelpildegen, erlikti kórip erkindegen, pendelik jenip sharyqtaghan, dumandy kórip selkildegen shaqtarynda Allanyng qúly ekenin esine alyp, oghan bas iyedi. Quansa da, qayghyrsa da, shattansa da, qinalsa da bir Alladan medet tilep, jer basyp tiri jýrgenine shýkirshilik jasauy oryndy. Aqyn shygharmalarynyng osy ereksheligi jóninde aqyn M. Álimbaev bylay degen bolatyn: «..Dәuletbek bauyrymnyng óz qúrby-qúrdastarynan   bir ózgesheligi  – Qúdaygha qúlshylyq, Allagha minәjat etu, imandylyqqa  úmtylu taqyrybyn qauzap jazatyndyghy». «Allany shyn tanyghan kýnnen bastap, Ózgerip sala berdi ómir maghan» deytin lirikalyq keyipker «Qúday bir, Qúran shyndyq, Payghambar Haq» ekenin ýnemi qaytalap, uaqytty úiqymen ótkizbey, Allagha qúlshylyq jasau kerektigin ózine aita otyryp, zamandastarynyng esine jiyi-jii salyp otyrady.

Kez kelgen qalamgerding shygharmalarynan ýlken oryn alatyn – anagha degen qúrmet, anagha degen saghynysh. «Lәtipa lýpili» jinaghyn avtor «Allanyng razylyghy ýshin, men búl enbegimdi ómirge on bala әkelgen ardaqty anam, bәrimizdi tәrbiyelep, qatargha qosqan sheshem, bú kýnde 65 jasqa tolyp, nemere-shóbere sýiip otyrghan Shadan (Sharubay) Raqymberdiqyzyna úsynamyn», – degen eken. Osy iltipatynyng ózinen anagha degen ýlken qúrmetti angharugha bolady. Kitaptyng betashary retinde «Jannat – ananyng ayaghynyng astynda» jәne «– Jaqsylyqty aldymen kimge isteymin?

– Anana!

– Odan keyin she?

– Anana!

– Al, odan keyin she?

– Anana!

– Al, odan keyin she?

– Ákene!», – degen Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) hadisterinen alynghan úlaghatty tolghamdar berilgen.

«Anama» jyrynda ana aldyndaghy perzenttik boryshyn arqalaghan lirikalyq keyipkerding anasyna arnap bar jyly sózin arnauy oryndy:

Úrpaq ýshin sekildi bir aspan, kýn,
Ýmiti ýshin jyr dәpterin jastandym.
Sonyng bәri baspaldaghy sekildi,
Anam jayly jazylatyn dastannyn...

Aqyn shygharmalarynda býgingi ózimiz kórip jýrgen qogham shyndyghy beynelenui oryndy. Balalyq bal dәureni milliardtar elinde ótken aqynnyng elimiz egemendik alghan son, alghashqylardyng biri bolyp atamekenge oralghany belgili. Milliondardyng ishinde jalghyzdyq kórip jabyrqaghan onyng shygharmalarynan eki el men eki qoghamnyng tynys-tirshiligi seziledi. Kindik qany tamghan tughan jerge degen saghynysh aqyn shygharmalarynan mol oryn aldy. «Namysym boygha bitken aqyl-kýshim, Kiyeli topyraqtan daritynday» deytin aqynnyng «Saghyndym móldir túmany...» ólenindegi Aqshoqy, Qúr, Kesik, Attauy, Besqaraghay, Qonaqay, Maqshy tәrizdi jaylaulardy saghyna eske aluy – tughan jerge degen shynayy mahabbattyng kórinisi:

Saghyndym búlaghyndy byldyrlaghan,
Qosylghan bir jylghagha bir jylghadan.
Sәbiyding kýlkisindey synghyrlaytyn,
Búl kýnde qayda qaldyng búlbúl zaman!.

At sauyryn sipamasa túra almaytyn qazaqtardy qalanyng tymyrsyq tirshiligi qajytyp, sharshatatyny, darqan dalany ansap ókpesi qysylatyny aitpasa da týsinikti. Lirikalyq keyipkerding týtegen aq boranda «Osynday sәtte oilaysyng jylqy ýiirin, Túmannan shyghyp shúrqyrap túrsa kisinep...» dep jylqy ýiirin izdeui oryndy.

Kórip otyrghanymyzday, aqyn jyrlarynda tughan jerge degen saghynysh basym. Ol jóninde jazushy Núrqasym Qazybekúly: «...Dәuletbektin     lirikasynda tughan jerge degen saghynysh basym. Onyng da ózindik sebebi  bar. Aytalyq, tughan jeri Túghylshyn Qarasaz-dyng (Múqaghalidyng auyly) arghy   jaghynda qol sozym jer. Ol ózi jyrlaghanday-aq, «Móldir su, aina búlaq, qúraq shalghyn».  Al sol jerge kózing jetkenmen, qolyng jetpey qaluy qanday azap (shekara bólip túr)»,  – degen bolatyn. Al, «Eseydim ortasynda býlik-kektin» degen óleninde «Ýiretti qytay qogham kekshildigin, Al orys beypildikti ekting býgin» degen joldar arghy bettegi qytaylargha jútylyp ketuden qauiptengen bauyrlarymyzdyng elimizge kelgen son, búl jaqtaghylardyng orystana bastauyna qayran qaluy zandy. Qatynas tili dep atalghanmen orys tilining mәrtebesi joghary ekeni jasyryn emes. «Qazaqstan, shýldir-shýldir qoyyrtpaq, Alshan-alshang azghyndardyng sayrany» degen joldargha ana tilining mýshkil hәli syiyp túrsa, Qazaqstanym, Otanym dep kelgen bauyrlarymyzdyng aldynan shyqqan qulyq, eptilikke zamandastarymyzdyng jetesi men tektiligi jetpey túrghany ókinishti. Otanymyzgha, ata-baba qonysyna keldik dep bórkin aspangha atqandardyng óz elinde ógey balanyng kýiin keshui ókinishti.

«Búzylghan mashina, qaytqan qaz» balladasynda mashina búzylyp, týnimen «sýiekti» kýzetken lirikalyq keyipkerding mýshkil halinen habar berse, ýnemi arpalysyp jýretin  adam boyyndaghy nәpsi men qanaghattyng kýresi «Nәpsige» arqau bolghan. «Adamdarsha» óleninde «Tarta berem, men algha tartyp kelem, Ajal atty qorghangha qamalghansha. El taghdyry jolynda artyq kórem, Ómir sýru, óludi – adamdarsha!» dep El ýshin adamdarsha ómir sýrudi, óludi úsynady. «Qúday, Qúran, Senim – mәngi serigim, Arly, imandy bolu mening múratym!» deytin lirikalyq keyipker býgingi qogham ómirindegi keregharlyqtargha kóz júmyp qaray almaydy.

Qazaq – bala tәrbiyesine erekshe kónil bólip, qyz balasyna tórden oryn bergen halyq. Últ bolashaghyn tәrbiyeleytin analar bolsa, qyzdar –  bolashaq analar. «Qyz qúlasa» óleninde «Qansyraydy últymnyng qasiyeti, Eng әueli azghyndap qyz qúlasa!» dep qyzdardyng tәrbiyesine erekshe kónil bóludi úsynsa, «Qauip» óleninde biz ómir sýrip otyrghan qogham tragediyasy zamandastarymyzdyng is-әreketterimen kórinedi. «Dollar ýshin dolyqqa týsip býgin, Qyzdaryng jýr qorqaudyng taqymynda..», «Sypyrylyp basynan kiymeshegi, Kelinshektey әjeler kýy keshedi», «Aty ozghannyng aldynan úra qazyp, Buyndyryp beresing júrt aghasyn» degen joldargha ómir shyndyghy arqau bolsa, «Adamdardyng niyeti» óleninde aram pighyldan, jamandyqtan qútyludyng jolyn «Iman kelip ornamay әuel bastan, Adamdardyng niyeti dúrystalmas» dep zamandastaryna niyetti týzeudi aitady. «Adamdardyng andysqan qaraulyghyn», «Adamdardyng ghaybatpen jazghyruyn» kórgen lirikalyq keyipker nәjisten tayghanaqtap jýre almaghandyqtan, «Arghy әlemning aq núryn ansaymyn da, Ketkim kelip túrady aidan attap...» deydi. Allanyng aq jolynda jýrgen jannyng ózgening bәrin ózindey kóretini belgili, alayda adam balasynyng alasy ishinde ekenin kórgende olardan jiyrenip, ómirden týniletini jasyryn emes. Osy oiymyzdy Dәuletbekting aqyndyq kredosy jóninde aitqan  aqyn Gh. Jaylybaydyng myna pikiri tolyqtyrady: «...ol azamat retinde óte arly, imandy jigit. Bizding óner adamdarynda, әsirese, aqyndarda bolugha tiyisti kishipeyildilik, qarapayymdylyq sekildi qazaq azamatyna tәn, er jigitke layyq tamasha  qasiyetteri bar. Jýreginin  ýnine jýgingen imandy jannyng sózi de, isi de, óleni de adal».

Qalamgerlerding sóz kiyesine asa jauapkershilikpen qaraytyny belgili. Sol siyaqty aqyn qalamynan shyqqan asyl sózding qadir-qasiyetine ýniledi, oghan asa jauapkershilikpen qaraydy. Ony «Abay nar» ólenindegi Abaygha, onyng poeziyasyna degen qúshtarlyqtan kóruge bolady. Mynmen jalghyz alysqan Abaydyng zamanyndaghy Ázimbaylardyng qazir de aramyzda jýrgeni ras. «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dep zamandastaryna oy salghan aqyndy «Abay degen – danyshpany qazaqtyn, Alla jayly aityp ketken baylamdar!» dep baghalauy oryndy. «Bir sәt» ólenindegi «Babymen bagham ólendi, Qanghanyn kýtem iyinin» degen joldar rastasa, «jazylam dep jazylmaghan jyr – qayghy» ekenin «Jazylmaghan jyr – qayghy» óleninde eske salady.

Aqyn jyrlaryn oqyp otyrghanda, onyng beyneli tirkesterdi kóptep qoldanatyndyghyn bayqaugha bolady. Mәselen, «Jýikemdi byrs-tyrs bolghan ýtiktegen», «Nәpsini qylqyndyrmay jýre bersem, Birine ainalamyn men de óliktin», «Nәpsim ýrkek ang sekildi», «At tizginin kesem qiyp, Nәpsi jaumen pyshaqtasyp», «Jýregim óksik, jýzim sәl, Miymdy sýlik sorghanday», «Terimdi tesip tentekter, Etime qanjar qadaydy», «Janar-janbas tirshilik túr, Byqsytqanday shalany», «Shorshidy qayranynda qayran qazaq, Ajyrap aidynynan balyq kóldin...», «Múny joq kónil – kepken kól, Sezimi qansyp sualghan», «Beriksing sekseuildey jarylmaysyn», «Toldy adamdyq aulasy aram shópke, Shyrmauyqqa oranghan kókónistey...», «Bastaghy oilar bytysty baylauy joq, Alqash qatyn shashynday kiyizdenip...» degen beyneli tirkester aqynnyng jana obrazdar jasaudaghy izdenisterin bayqatsa, «qala – túman, mekeme – múz, ýy – aqpan» degen tirkester epiytetti oryndy paydalanghandyghyna mysal.

Sonymen birge ol bir-birine qarama-qarsy maghynaly sózderdi qatar parallel qoldanu arqyly olargha kónil audara biledi. «Nәpsige ergen toqtyqtan, Sabyrgha ergen ash artyq», «Balyma jatyr u tamyp», «Ugha ainaldy bal eken dep jútqanym», «Kýigelek bop kýy keshu – Sabyrlyqty joyghan», «Tәkәppar men kishipeyil, Eshqashanda emes ten» degen tirkesterdegi «ash» pen «toq», «bal» men «u», «kýigelek» pen «sabyrlyq», «tәkәppar» men «kishipeyil» bir-birine qarama-qarsy úghym bolghandyqtan olar birin-biri tolyqtyrugha qyzmet etip túr.

Qazaq poeziyasyndaghy qalyptasqan dәstýrding biri – arnau ólender bolsa, osy janrdaghy aqyn ólenderi ózindik boyauymen aishyqtalady. Onyng ýlgi tútatyn Rafaeli Niyazbekov, Tóreghaly Tәshenov, Qúl Kerim Elemes, Ábdisadyq Rahymbayúly tәrizdi aghalary men bauyrlary birinshi kezekte bes uaqyt namazben Allagha qúlshylyghyn ýzbeytin sekseuildey beriktigimen, Rabbygha adal qúldyghymen erekshelenedi. Aqyn arnaulary keyipkerlerding qyzmeti men mansabyna baghyndyrylmay, mәngilik qúndylyqtardy ýlgi-ónege etuimen ózgeshelenedi.

Dәuletbek aqynnyng «Tәuelsizdikke taghzym» atty ólenine Shaba Ádenqúlqyzy әn jazyp aityp jýr. Múny onyng avtorynyng tәuelsizdikke jasaghan zor qúrmeti dep qabyldaugha bolady.

Qoryta aitqanda, Dәuletbek Baytúrsynúly – qazaq poeziyasyna eshkimge úqsamaytyn óz ýnimen kelgen aqyn. Jogharydaghy zamandastary men aqyn aghalary aitqanday, ol –  «jany da, ary da taza azamat». Imandy aqyn adaldyqtyng jaqsy ýlgisin sóz jýzinde ghana emes, ólenimen, últqa qyzmet jasaudaghy jankeshti enbegimen kórsetip keledi. Qasiyetti Qúran sýreleri men payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) hadisterine sýiene otyryp, oy týzdi, jýreginen shyqqan asyl sózderdi zamandastaryna jetkizdi. Jaqsylyqty adamnan emes, Alladan kýtken lirikalyq keyipker jýregin aramnan arashalaudy bir Alladan súrady. Qamshynyng sabynday qysqa ómirde imangha den qoyghan lirikalyq keyipker ózi ómir sýrip otyrghan qoghamnyng kirshiksiz taza bolghanyn qalaydy. Naryqtyng zamandastaryn paryqsyz etip jibergenine kýiingen ol әdildikti haq jolynan tauyp «Endi mening aspanym búlttanbaydy eshqashan,  Úly Alla IYem bar, jayym mine osylay!» degen týiin jasaydy.

Gýljahan Orda,

M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Tәuelsizdik dәuirdegi әdebiyet jәne kórkem publisistika bólimining mengerushisi, filol.gh.d.

Abai.kz