Qytaydyn   ShÚAR-daghy Qashqar aimaghyna qarasty Túmshúq qalasynda 120 mynnan astam halyq túrady. Onyng 80 payyzdan astamy úighyrlar. Osy úighyrlardyng arasynda 1500den astam qazaq jәne 2000 nan astam dýngender bar. Dýngenderding atajúrty Qytay. Al qazaqtar  Qashqargha qaydan kelgen, olar nege  úighyr bolyp    ketken? 

Ótken ghasyrdyng jiyrmasynshy jyldarynda Qazaqstandy asharshylyq jaylap jatqan kezde Qyzylorda oblysynan 500 den astam qazaq auyp kelip   Túmshúqqa qonystanghan. Ol kezde Túmshúq Qashqar aimaghynyng Maralbasy audanyna qaraytyn bir qystaq qana edi. Qazaqtar kóship kelgennen keyin túrghyn halyq - úighyrlarmen ghasyrgha juyq uaqyt tyghyz aralasyp tirshilik etti.  Balalaryn da úighyr mektepterinde oqytty. Bastabynda qazaqtar óz arasynan ghana nekelesken bolsa, uaqyt óte kele úighyrlarmen aralas nekeler de birtindep kóbeygen. Kele-kele qazaqtar ana tilderin úmytyp, mýlde joghaltyp úighyrlargha sinip ketken.

Qytaydyn   ShÚAR-daghy Qashqar aimaghyna qarasty Túmshúq qalasynda 120 mynnan astam halyq túrady. Onyng 80 payyzdan astamy úighyrlar. Osy úighyrlardyng arasynda 1500den astam qazaq jәne 2000 nan astam dýngender bar. Dýngenderding atajúrty Qytay. Al qazaqtar  Qashqargha qaydan kelgen, olar nege  úighyr bolyp    ketken? 

Ótken ghasyrdyng jiyrmasynshy jyldarynda Qazaqstandy asharshylyq jaylap jatqan kezde Qyzylorda oblysynan 500 den astam qazaq auyp kelip   Túmshúqqa qonystanghan. Ol kezde Túmshúq Qashqar aimaghynyng Maralbasy audanyna qaraytyn bir qystaq qana edi. Qazaqtar kóship kelgennen keyin túrghyn halyq - úighyrlarmen ghasyrgha juyq uaqyt tyghyz aralasyp tirshilik etti.  Balalaryn da úighyr mektepterinde oqytty. Bastabynda qazaqtar óz arasynan ghana nekelesken bolsa, uaqyt óte kele úighyrlarmen aralas nekeler de birtindep kóbeygen. Kele-kele qazaqtar ana tilderin úmytyp, mýlde joghaltyp úighyrlargha sinip ketken.

Qazir Túmshúq qystaqtan qalagha ainaldy. Ol qalada Shynjang óndiris-qúrylys armiyasy 53-polkynyng 6-rotasy túrady (óndiris-qúrylys armiyasy Shynjandaghy jartylay әskery týzimdegi organ. Armiyanyng bólimderi jayshylyqta óndirispen, qúrylyspen shúghyldanady da, tótenshe jaghdaylarda әskery mindet atqarady. Ár polkynda 1 rota túraqty әsker ústaydy. Shynjanda óndiris qúrylys armiyasynyng 10 auylsharuashylyq diviziyasy jәne 3 ónerkәsip diviziyasy bar).  

1949 jyly jana Qytay qúryldy. Jana biylik janasha týzimderdi ornatty. Úighyrgha singen qazaqtar tirkelu dәpterine jәne jeke kuәlikterine últy úighyr dep jazylyp ketti. Qyzylordalyq qazaqtardyng úighyrlanu tarihy osylay boldy.

www.senkazakh.com saytynan alyndy.