Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 7473 0 pikir 13 Aqpan, 2014 saghat 06:08

Álem әdebiyeti qazaq tilinde

Qazirgi uaqytta  memlekettik tapsyrys ayasynda qazaq tilindegi kórkem әdeby kitaptardy basyp shygharu jәne ony taratu isi birshama jolgha qoyyla bastady. Elimizdegi baspalardan jyl sayyn әrtýrli seriyalar boyynsha shyghyp jatqan kitaptar az taralymmen bolsa da, eng birinshi kezekte respublika kitaphanalary men kitap dýkenderine taratyluda.

Memlekettik tilding qol­danu ayasyn úlghaytyp, әdebiyetimizding kók­jiyegin keneytetin bir sala – kórkem audar­ma. Búl baghytta da jergilikti audarma­shy­lar, býgingi oqyrmangha qajetti de qyzyqty delingen shetel jazushylarynyng tuyndy­laryn tәrjimalauda. Búl óz kezeginde qazaq oqyrmandarynyng әlem әdebiyetimen óz ana tilinde susyn­dauyna mýmkindikter bermek.

Qazirgi uaqytta  memlekettik tapsyrys ayasynda qazaq tilindegi kórkem әdeby kitaptardy basyp shygharu jәne ony taratu isi birshama jolgha qoyyla bastady. Elimizdegi baspalardan jyl sayyn әrtýrli seriyalar boyynsha shyghyp jatqan kitaptar az taralymmen bolsa da, eng birinshi kezekte respublika kitaphanalary men kitap dýkenderine taratyluda.

Memlekettik tilding qol­danu ayasyn úlghaytyp, әdebiyetimizding kók­jiyegin keneytetin bir sala – kórkem audar­ma. Búl baghytta da jergilikti audarma­shy­lar, býgingi oqyrmangha qajetti de qyzyqty delingen shetel jazushylarynyng tuyndy­laryn tәrjimalauda. Búl óz kezeginde qazaq oqyrmandarynyng әlem әdebiyetimen óz ana tilinde susyn­dauyna mýmkindikter bermek.

Býginde «Turan-Aziya»  Holding-ortalyghy alys-jaqyn sheteldik avtorlardyng ýzdik kórkem tuyndylarynyng qazaq tilindegi núsqasyn tәrjimalap, búrynghy basylghandaryn janasha redaksiyalap shygharumen ainalysyp keledi. Ótken 2013 jyly fransuz jazushysy Aleksandr Dumanyng ataqty «Ýsh Noyan»(tәrjimalaghan:Á.Júmabaev) jәne «Graf Monte Kristo» (2 tom, tәrjimalaghandar: Á.Júmabaev, Q.Júmaghaliyev) atty kitaptarynyng qazaq tilindegi núsqasy әrqaysysy 3000 taralymmen jaryq kórdi. Álem әdebiyetining ozyq tuyndylaryn qazaq oqyrmandaryna úsynyp kele jatqan holding-ortalyqtan  búghan qosa juyrda Den Braunnyn  «Da Vinchy Kody» (tәrjimalaghan: Mekeev B. T.) jәne Agata Kristiyding «Lord Edjverding ólimi» (tәrjimalaghan:S. Arpabekov) atty kitabyn qazaq tiline audaryp basyp shyghardy.

Jana jaryq kórgen jәne al­daghy kezde basylyp shyghatyn audarma kitaptargha jekelegen adamdar, oqu oryndary men kitaphanalar arnayy tapsyrys berip aldyrta alady. Atalghan kitaptardy  262-14-28, 262-14-42, 262-14-36 (117) telefon nomerlerine habarlasyp, tapsyrys beru arqyly alugha bolady. Nemese myna elektrondy meken –jaygha jazyp jibersenizder bolady: ak_lima_90@mail.ru

Álem klassikterining ozyq tuyndylary qashanda oqyrmandar arasynda ýlken súra­nysqa ie bolyp otyratyndyqtan, audar­­ma kitaptar baspahana men sóre­lerde shang basyp qalmasy anyq. Qansha  jer­den internet damyp, elektrondy oqu­lyq pen kitaptar qoldanysqa ene bas­tasa da, qolgha ústap oqityn kitaptyng qadir-qasiyeti erek­she ekeni belgili. Múny әsirese jas buyn ókilderi tereng úghynugha tiyis.

Qazir elimizdegi JOO-larda bilim alyp jýrgen 600 mynnan astam jas­tyng 52 payyzy memlekettik til – qazaq tilinde bilim alady. Aldaghy jyl­dar­da memlekettik tilde bilim alatyn jastar 70 payyzgha jetedi dep kýtilu­de. Búl elimizding joghary oqu oryndaryna qazaq tilindegi oqulyqtar men kórkem әdeby kitaptardyng molynan  qa­jet ekenin aiqynday týsedi. Resmy esep boyynsha qazirgi kýni elimizde 50 million kitap bolsa, múnyng 8 milliongha juyghy ghana qazaq tilinde eken.  

Búl bizden qazaqtilindegi oqulyqtar men kitaptardy kóptep shygharudy talap etedi. Býginde joghary oqu oryndary ýshin asa qajet bazalyq oqulyqtar men ózge de kórkem kitaptardy basyp shygharugha mem­leket budjetinen bólinetin arnayy qarjy kólemi jyl sayyn ósip otyr­ghandyghyn aita ketken jón. «Turan-Aziya»  Holding-ortalyghynyng kórkem audarmagha qatysty iygi jobasy aldaghy uaqytta da jalghasyn tauyp otyrmaq.

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371