Zanger, Qazaq Últtyq kenesi tóraghasynyng orynbasary Maqsat Iliyasúlynyng elimizdegi qúqytyq mәselelerge qatysty saraptamalyq maqalasyn jalghastyryp berip otyrmyz. Búnyng aldynda avtor  demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket turaly týsinik bergen bolatyn(http://old.abai.kz/content/maksat-iliyasyly-konstitutsiya-zhene-biz-khalyktyn-erki-kaida-kaldy-basy).

Konstitusiyanyng eng joghary zandy kýshi bar jәne ol respublikanyng býkil aumaghynda tikeley qoldanylady. Konstitusiya boyynsha Qazaqstan Respublikasy - preziydenttik basqaru nysanyndaghy birtútas memleket. Endi osy jerde Konstitusiya boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti qanday qúziretterge, mindetter men jauapkershilikterge ie jәne Preziydentting biylik tarmaqtarymen ara qatynasy turaly az-kem әngimelep kóreyik.

Zanger, Qazaq Últtyq kenesi tóraghasynyng orynbasary Maqsat Iliyasúlynyng elimizdegi qúqytyq mәselelerge qatysty saraptamalyq maqalasyn jalghastyryp berip otyrmyz. Búnyng aldynda avtor  demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket turaly týsinik bergen bolatyn(http://old.abai.kz/content/maksat-iliyasyly-konstitutsiya-zhene-biz-khalyktyn-erki-kaida-kaldy-basy).

Konstitusiyanyng eng joghary zandy kýshi bar jәne ol respublikanyng býkil aumaghynda tikeley qoldanylady. Konstitusiya boyynsha Qazaqstan Respublikasy - preziydenttik basqaru nysanyndaghy birtútas memleket. Endi osy jerde Konstitusiya boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti qanday qúziretterge, mindetter men jauapkershilikterge ie jәne Preziydentting biylik tarmaqtarymen ara qatynasy turaly az-kem әngimelep kóreyik.

Preziydent. QR Konstitusiyasynyng 40- babyna sәikes, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti - memleketting basshysy, memleketting ishki jәne syrtqy sayasatynyng negizgi baghyttaryn aiqyndaytyn, el ishinde jәne halyqaralyq qatynastarda Qazaqstannyng atynan ókildik etetin eng joghary lauazymdy túlgha. Respublikanyng Preziydenti - halyq pen memlekettik biylik birliginin, Konstitusiyanyng myzghymastyghynyn, adam jәne azamat qúqyqtary men bostandyqtarynyng nyshany әri kepili jәne ol memlekettik biylikting barlyq tarmaghynyng kelisip júmys isteui men ókimet organdarynyng halyq aldyndaghy jauapkershiligin qamtamasyz etedi.

Konstitusiyada Preziydentke jәne Birinshi Preziydentke ýlken qúziretter berilgen. Mәselen,  Konstitusiya boyynsha kezekten tys Preziydent saylauy Preziydentining óz  sheshimimen taghayyndalady. Sonymen birge onda «bir adam qatarynan eki retten artyq Respublika Preziydenti bolyp saylana almaydy» dep naqty kórsetilgenimen búl shekteu Túnghysh Preziydentke qoldanylmaydy. Búl jaghday Konstitusiyanyng 14-babynda kórsetilgen «zang men sot aldynda júrttyng bәri ten» qaghidasymen siyspaydy. 

Sonymen birge Preziydent respublikalyq referendum ótkizu jóninde sheshim qabyldaydy, Konstitusiyagha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly referendum ótkizedi nemese referendumgha shygharmay ol turaly úsynysty Parlament qabyldauyna úsynady, Premier-Ministrdi qyzmetke taghayyndaydy, ony qyzmetten bosatady, Ýkimetining qúrylymyn aiqyndaydy, Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasyn jәne eki mýshesin, Respublikalyq budjetting atqaryluyn baqylau jónindegi esep komiytetining tóraghasyn jәne eki mýshesin qyzmetke taghayyndaydy, Qauipsizdik Kenesin jәne ózge de konsulitativtik-kenesshi organdardy, sonday-aq Qazaqstan halqy Assambleyasy men Joghary Sot Kenesin qúrady, Últtyq Bankting tóraghasyn, Bas Prokuroryn jәne Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasyn, jergilikti jәne basqa da sottardyng tóraghalaryn taghayyndaydy. Jalpy Preziydent memleketting barlyq ishki jәne syrtqy sayasatyn retteuge baghyttalghan 21 tarmaqtan túratyn qúziretter men artyqshylyqtargha ie jәne ol óz qyzmeti, qabyldaghan sheshimi, shygharghan zandary men jarlyqtary ýshin jauap bermeydi.

Konstitusiya boyynsha Preziydent ózining mindetterin atqaru kezindegi is-әreketi ýshin tek qana memleketke opasyzdyq jasaghan jaghdayda jauap beredi jәne búl ýshin Parlament ony qyzmetinen ketirui mýmkin. Alayda onday aiyp taghu jәne ony dәleldeu mýmkin emes. Sebebi aiyp taghu jәne ony tekseru turaly sheshim Mәjilis deputattarynyng keminde ýshten birining bastamasy boyynsha deputattardyng jalpy sanynyng kópshiligimen qabyldanuy mýmkin.

Taghylghan aiypty tekserudi Senat úiymdastyrady jәne onyng nәtiyjeleri Senat deputattary jalpy sanynyng kópshilik dausymen Parlament Palatalary birlesken otyrysynyng qarauyna beriledi. Búl mәsele boyynsha týpkilikti sheshim aiyp taghudyng negizdiligi turaly Jogharghy Sot qorytyndysy jәne belgilengen konstitusiyalyq rәsimderding saqtalghany turaly tóraghasy men eki mýshesin ózi taghayyndaytyn Konstitusiyalyq Kenesting qorytyndysy bolghan jaghdayda әr Palata deputattary jalpy sanynyng keminde tórtten ýshining kópshilik dausymen Parlament Palatalarynyng birlesken otyrysynda qabyldanady.

Ayyp taghylghan kezden bastap eki ay ishinde týpkilikti sheshim qabyldanbasa, Preziydentke qarsy taghylghan aiyptyng kýshi joyylady. Preziydentke memleketke opasyzdyq jasady dep taghylghan aiyp dәleldenbese, aiyp taqqan  Mәjilis deputattarynyng ókilettigi merziminen búryn toqtatylady.

Birinshiden, Senatta 15 deputatty Preziydent ózi taghayyndaytyn bolsa, basqa senatorlardy Preziydentting yqpalyndaghy maslihattar saylaydy. Al Mәjilisting 9 deputatyn Preziydent basqaratyn Qazaqstan halyqtar Assambleyasy saylasa, 83 deputat Preziydent ózi basqaratyn «Núr Otan» partiyasyna tiyeseli.

  Parlament. QR Konstitusiyasynyng 49- babyna sәikes Parlament - Qazaqstan Respublikasynyng zang shygharu qyzmetin jýzege asyratyn respublikanyng eng joghary ókiletti organy. Kórip otyrghanday Parlament biylik tarmaqtarynyng qataryna jatqyzylghanymen Konstitusiyada ol turaly  «biylik» úghymy qoldanylmaydy.

Konstitusiyanyng ózinde de jәne QR «Parlamenti jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» zanynda da «eng joghary ókildi organ» degen sózding maghynasy, onyng qúzireti turaly jazylmaghan.  Al negizinde әlemdik qalyptasqan ýrdis nemese halyqaralyq qújattargha sәikes joghary ókildi organ (vysshyy predstaviytelinyy organ) degenimiz – tikeley halyq qúratyn, halyq aldynda jauapty әri halyqqa esep beretin, basqa biylik tarmaqtary men memlekettik organdar oghan baghynatyn, halyqtyng memlekettik basqaru qúqyghyn jýzege asyratyn jәne halyq mýddesin qorghaytyn zang shygharushy jәne sol zannyng oryndaluyn qadaghalaushy biylik tarmaghy boluy kerek edi.

Biraq ókinishke qaray Qazaqstan Parlamentining taghdyry halyqqa emes, tikeley Preziydentke tәueldi bolyp otyr.

Mәselen, Parlament Mәjilisining deputaty konstitusiyalyq zangha sәikes ózin saylaghan sayasy partiyadan shyqqan nemese shygharylghan kezde óz mandatynan aiyrylady. Al Parlament Mәjilisining 83 deputaty Preziydent basshylyq etetin «Núr Otan» partiyasyna tiyeseli. Biylik sayasatyn qoldamaytyn partiyalar Parlamentke óte almaydy.

Partiyadan shygharyp jiberuge negiz әr týrli boluy mýmkin. Aytalyq, úshaqta kele jatyp, jolserikpen arazdasyp qalsanyz da, partiyanyng ishki qújattary men tapsyrmalaryn oryndamasanyz da partiyadan shyghyp qaluynyz mýmkin. Onda qosh bol, mandat, deniz. Búl óz jaghdayynda deputattardyng partiyagha da tәueldiligin kórsetedi. 

Konstitusiyanyng 44-babyna sәikes Respublika Parlamentine jәne onyng Palatasyna kezekti jәne kezekten tys saylaudy Preziydent taghayyndaydy. Senat pen Mәjilis deputattarynyng qalay saylanatynyn jәne olardyng Preziydentke tәueldiligi turaly jogharyda aittyq. Endi Parlamentting zang shygharu qyzmetin qalay jýzege asyratynyna toqtalayyq.

Konstitusiyanyng 61-babynda kórsetilgendey zang shygharu bastamasy qúqyghy Respublika Preziydentine, Parlament deputattaryna, Ýkimetke tiyesili jәne tek qana Mәjiliste jýzege asyrylady. Alayda 45-bapta «Konstitusiyanyng 53-babynyng 4-tarmaqshasynda kózdelgen rette Respublika Preziydenti zandar shygharady, al 61-baptyng 2-tarmaghynda kózdelgen rette Respublikanyng zang kýshi bar jarlyqtaryn shygharady» dep belgilengen.

Yaghny 53-bapqa sәikes Parlament Preziydentke onyng bastamasy boyynsha әr Palata deputattary jalpy sanynyng ýshten ekisining dausymen bir jyldan aspaytyn merzimge zang shygharu ókilettigin bere alady.  Yaghni, bir jyl ishinde Preziydent jeke dara zang shygharugha, qabyldaugha qúqyly. Al 61-baptyng 2-tarmaghynda «Respublika Preziydentining zandar jobalaryn qaraudyng basymdylyghyn belgileuge, sonday-aq osy joba jedel qaralady» dep jariyalaugha qúqyghy bar, búl Parlament zang jobasyn engizilgen kýnnen bastap bir ay ishinde qaraugha tiyisti ekenin bildiredi. «Parlament osy talapty oryndamasa, Respublika Preziydenti zang kýshi bar Jarlyq shygharugha haqyly, ol Parlament Konstitusiya belgilegen tәrtippen jana zang qabyldaghangha deyin qoldanylady» dep jazylyp túr. Al Jarlyqtyng qoldanu merzimi anyqtalmaghan. Demek zang qabyldanbasa da Jarlyq negizinde jyldap júmys istey beruge bolady degen sóz. Eng negizgisi  Konstitusiyada «Parlament asa manyzdy qoghamdyq qatynastardy retteytin zandar shygharugha haqyly (61-bap)», «Parlament Respublikanyng býkil aumaghynda mindetti kýshi bar Qazaqstan Respublikasynyng zandary, Parlamentting qaulylary, Senat pen Mәjilisting qaulylary týrinde zang aktilerin qabyldaydy (62-bap)» dep jazylghanymen, Mәjilis deputattary qaraghan jәne jalpy sanynyng kópshilik dausymen maqúldanghan zang jobasy Senat deputattary jalpy sanynyng kópshilik dausymen qabyldansa, zangha ainalatynyna qaramastan 62-baptyng 2-tarmaghyna sәikes, zandar Preziydent qol qoyghannan keyin ghana kýshine enedi. Olay bolsa Preziydentting qoly qoyylmasa, kýshine enbeytin zandy qabyldau qanshalyqty qajetti degen zandy súraq tuyndaydy. Ol ýshin eki palataly Parlament jasaqtap, milliardttaghan qarjy shyghyndau ózin ózi aqtaytyn sharua ma?

Ol az deseniz, Konstitusiyanyng 61-babynyn  6-tarmaghy boyynsha memlekettik kiristi qysqartudy nemese memlekettik shyghysty kóbeytudi kózdeytin zandardyng jobalary Ýkimetting ong qorytyndysy bolghanda ghana engiziledi. Yaghny Qarjy ministrining rúqsatynsyz Parlament ózinin  zang shygharu qyzmetin jýzege asyra almaydy. Al Preziydentting zang shygharu bastamasy tәrtibimen Mәjiliske engizilgen zang jobalary ýshin múnday qorytyndynyng boluy talap etilmeydi.

Qarjy ministrin jәne Premier-ministrdi Preziydent taghayyndaydy. Demek, Parlament ózining zang shygharu qyzmetin jýzege asyru jónindegi Konstitusiyalyq qúqyghyn Preziydentting rúqsatynsyz jýzege asyruy mýmkin emes. Bylaysha aitqanda bir jaghynan ókildi organ retindegi qúqyghy shektelgen Parlament zang shygharu qyzmetinde de Preziydentting hatshylyghy rolinde ghana ómir sýrip otyr.

Búl óz kezeginde Konstitusiyanyng 3-babynda aiqyndalghan biylik tarmaqtarynyng tejemelik әri tepe-tendik jýiesin qalyptastyrugha mýmkindik bermey otyrghan joq pa?

Jalpy deputattardyng QR «Parlamenti jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» zanyna sәikes Premier-Ministr men Ýkimet mýshelerine, Últtyq Banki Tóraghasyna, Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy men mýshelerine, Bas Prokuroryna, Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasyna, Respublikalyq budjetting atqaryluyn baqylau jónindegi esep komiytetining tóraghasy men mýshelerine deputattyq saual joldaugha qúqyghy bar. Saualda atalghan lauazymdy túlghalardan belgili bir mәsele boyynsha týsinikteme beruin nemese óz kózqarasyn bayandauyn resmy týrde  talap ete alady.

Sonymen birge atalghan zannyng 31-babynda «Memlekettik organdar men qoghamdyq birlestikterdin, jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyn, úiymdardyng deputat aldyndaghy óz mindetterin oryndamaghan, oghan kórineu jalghan aqparat bergen, deputattyq qyzmetting kepildikterin búzghan lauazymdy túlghalary Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna sәikes jauapqa tartylugha tiyis» dep kórsetilgen.

Alayda osy uaqytqa deyin deputattardyng saualyna uaqytynda nemese mardymdy jauap bermegen, Parlamenttik tyndaugha kelmegen bir de bir lauazymdy túlghanyng jauapqa tartylghanyn estigen de, kórgen de emespiz.

Óitkeni ministrler men әkimder tek Preziydent aldynda jauapty. Al Preziydentting ózi Konstitusiyanyng 40-babynda kórsetilgen memlekettik biylikting barlyq tarmaghynyng kelisip júmys isteuin jәne ókimet organdarynyng halyq aldyndaghy jauapkershiligin qamtamasyz etu jónindegi mindetin tolyqqandy atqaryp otyr dep aita alamyz ba?

Abai.kz