Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2916 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2009 saghat 05:31

Saltan Sәken. QAZAQTYNG QASIRETI

2006 jyly 24 tamyzda Ukrainanyng tәuelsizdik kýninde preziydent Viktor Yushenko: «Aldymyzdaghy ailarda Jogharghy Rada ukrain halqynyng aldyndaghy paryzyn ótep, Ukrainada bolghan ashtyqty (1932-1933 jyldardaghy - avt.) últymyzgha qarsy jasalghan genosidtik akt dep zang jýzinde moyyndaydy», - dep mәlimdedi. Preziydentting aitqany oryndaldy. Ashtyq - últty joi maqsatynda jasalghan әreket dep tanyldy. Manyzdysy, preziydent Viktor Yushenko búl mindetti «biylik ókilderining halyq aldyndaghy paryzy» dep baghalady. Búl mәsele bizde kóterilgeni qa-sh-a-an. Biraq, dәl osynday sheshimning sәulesin әli kýnge deyin kóre almay kelemiz. Oghan ne sebep? Ne kedergi? Al qoldan jasalghan ashtyqqa kimderdi kinәlap, kimderdi jazalaymyz? Dәl osy mәsele ótken aptada «Amanat» pikir-sayys klubynda qazaq ziyalylary arasynda kóterilgen edi.

ÝShBU HAT JOLDANDY

2006 jyly 24 tamyzda Ukrainanyng tәuelsizdik kýninde preziydent Viktor Yushenko: «Aldymyzdaghy ailarda Jogharghy Rada ukrain halqynyng aldyndaghy paryzyn ótep, Ukrainada bolghan ashtyqty (1932-1933 jyldardaghy - avt.) últymyzgha qarsy jasalghan genosidtik akt dep zang jýzinde moyyndaydy», - dep mәlimdedi. Preziydentting aitqany oryndaldy. Ashtyq - últty joi maqsatynda jasalghan әreket dep tanyldy. Manyzdysy, preziydent Viktor Yushenko búl mindetti «biylik ókilderining halyq aldyndaghy paryzy» dep baghalady. Búl mәsele bizde kóterilgeni qa-sh-a-an. Biraq, dәl osynday sheshimning sәulesin әli kýnge deyin kóre almay kelemiz. Oghan ne sebep? Ne kedergi? Al qoldan jasalghan ashtyqqa kimderdi kinәlap, kimderdi jazalaymyz? Dәl osy mәsele ótken aptada «Amanat» pikir-sayys klubynda qazaq ziyalylary arasynda kóterilgen edi.

ÝShBU HAT JOLDANDY

1988 jyldan beri kóterilip kelgen osynau qasiretke sayasy bagha beriletin uaqyt bayaghyda jetken bolatyn. «Eshten kesh jaqsy» demekshi, osyghan baylanysty Jazushylar odaghynyng mýsheleri men birqatar sayasy qayratkerler memlekettik qúzyrly organdargha ashyq hat jazdy. «Búl últtyq apatqa sayasy bagha beretin mezgil jetti» degen sheshimge kelip, ashyq hat jazdyq. Hat basylymdargha shygha bastady. Sonymen qatar, hatty Parlament deputattarynyng әrqaysyna jeke-jeke jiberetin bolamyz. Ýkimetke de jiberilmek. Yaghni, súrausyz ketken, joqtausyz sýiegi shashylyp qalghan 4 millionday halyqtyng qúnyn súraytynday uaqyt boldy. Kimnen súrau kerek, qalay súrau kerek jayyn sol hatqa týsirdik», - dedi Almatydan Astanagha arnayy kelgen jazushy Smaghúl Elubay.

 

KIMDI KINÁLAYMYZ?

1916 jyly 6 milliongha jetken qazaqtyng 1933 jyly 2 milliondayy ghana qalghany belgili. «Qoldan jasalghan asharshylyq bolghandyqtan, býgingi tanda búghan kimdi aiyptap, jazalaymyz?» degen zandy súraq tuady osy jerde. Búl súraqtyng arty mәseleni tipten qozghausyz qaldyryp, isti jauyp tastaugha da kesirin tiygizui mýmkin. Óitkeni, soltýstiktegi kórshimizben diplomatiyalyq qarym-qatynasqa syzat týsedi degen qúldyq psihologiya әr jaqtan qylang beredi. Desek te, kinәli bireu boluy kerek. Qazaq ziyalylary qazaqty qynaday qyrghan bolishevikter partiyasyn, yaghny kommunistik partiyany kinәli dep tauyp otyr. Ózining qylmysy ýshin keshtetip bolsa da zang aldynda jauapqa tartyluy tiyis deydi olar ózderining jazghan ashyq hatynda.

Búl mәselege kelgende tarihshy Býrkit Ayaghan kommunistik partiya tek jeleu ghana boldy degendi algha tartady. «Biz búghan kommunistik partiya kinәli dep oilaymyz. Kommunistik partiya tek qúral ghana boldy. Ár jaghynda ýlken bir toptyng ózindik oilary, jekelegen adamdardyng pighyly jatyr», - deydi ol. Yaghni, qasiretke kinәlilerding tamyry túnghiyqta, ony әriden izdeu kerek degenge menzeydi. Alayda, Smaghúl Elubay sol kezdegi terende jatqan pighyldardy: úly derjavalyq shovinizm, imperiyalyq sayasat deymiz be, osy mәselelerdi kóteruge qazaqtyng qoly qysqa ekenin aitady. «Biz әzirshe sol kezde aghash atqa mingizilgen kommunistik partiyany aiyptap aluymyz kerek. Onyng әr jaghynda túrghan mәselemen kýresip, eshqashan jeniske jete almaymyz. Sondyqtan, ber jaghyndaghy orystardyng ózin qan qaqsatqan kompartiyany aiyptay bergenimiz dúrys dep oilaymyn. Onyng әr jaghynda qanday kýsh jatqanyn bәrimiz de bilemiz. Ony kótersek, qazir sheshimin taba almay kele jatqan mәselemiz jabylyp qaluy da mýmkin. Sol sebepti, bizge búl mәseleni osy kýiinde ótkizip alsaq ta jaman bolmas. Óitkeni, qazir bir-eki kommunist shyghyp, qarsy aiqay salsa, Parlamentte otyrghan búrynghy kommunizmning soyylyn soqqandar qol kóterip, olardy qolpashtay saluy mýmkin», - deydi Smaghúl Elubay. Yaghni, әli de bolsa, ashtyq mәselesi ózining sayasy baghasyn alu ýshin tәuekelge bel buyp, jel qayyqta otyr degen sóz.

«Núr Otan» partiyasynyng hatshysy Erlan Qarin tәuelsizdikti alghanymyzgha 20 jylday uaqyt bolsa da, 90 jyldardyng basynda aitylghan tarihtaghy aqtandaq betterding sol kýiinde qalghanyna ókinish bildirdi. Bizde әli de bolsa «Resey búghan qalay qaraydy eken» degen qúldyq psihologiya arylmaghanyn aitady ol. «Ótken jyly Qyrghyzstanda parlament dengeyinde 1916 jylghy kóterilis oqighasyna «qyrghyz últyna qarsy jasalghan genosiyd» degen bagha berilip, ashyq sheshim qabyldandy. Kýni Reseyge qarap qalghan, ekonomialyq, sayasi, әskery jaghday túrghysynan osy elge baylanghan kishkentay memleket qoryqpay, osynday batyl sheshim qabyldady. Reseyding syrtqy ister ministrligi eki elding arasyna núsqan keledi degen maghynada qarsy nota jiberse de osynday erlikke bardy. Tәjikstan da jalghyz ghana til memlekettik bolady dep orys tilin ysyryp tastady. Mine, osynday batyl sheshimdermen Mәskeu amalsyz sanasty, sonymen eseptesti. Búny aityp otyrghan sebebim, bizding Qazaqstanda ashtyqtan ólgen adamdardyng sany turaly әli kýnge deyin naqty mәlimet joq. Bireuler 30 payyz, endi bireuler 37-40 payyz degen mәlimetterin algha tartady. Búnyng ózi osy taqyryptyng tolyq ashylmay otyrghandyghynyn, kórshimizding jýzine әli de jaltaqtaytynymyzdyng kórinisi», - deydi Erlan Qariyn.

 

GENOSIDTI ASYRA SILTEU DEP JASYRATYNYMYZ NE?

«Bizding tarih - búl da bir qalyng tariyh, oqulyghy júp-júqa biraq-taghy» degen aqyn Qadyr Myrza-Álining sózining jany bar. Osy oqigha mektep oqulyqtarynda qalay jazylghan? Búghan qatysty da Erlan Qarin mektep oqulyqtarynan jaqsy mysal keltirdi. «Eng qyzyghy, bizding keybir mektep oqulyqtarynda aqiqatty aitatyn mәlimetter joq. Mәselen, 11 synyptyng «Qazaqstan tarihy» oqulyghynda asharshylyqtan 300 myng adam óldi degen derek kórsetilgen. Sonday-aq, orys synybyna arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghynda (11-synyp) ýlken bir qasiret, qanshama million halqymyzdy joyghan oqigha bir kishkentay ghana abzaspen berilgen. Onyng ózinde «Peregib y proizvol Sovetskoy vlasti» degen taqyryppen ghana bergen. Yaghni, Kenes ýkimetining basymyzgha kórsetken osynau qasiretin tek «asyra silteushilik» (peregiyb) dep bagha beru әli de kenes ýkimetining traktovkasymen otyrghanymyzdy kórsetetindey. Búl bizding osynau tarihy oqighany «genosiyd» dep ashyq aita almay, oqushylarymyzgha aqiqatty aiqara ete almay otyrghandyghymyz. Sondyqtan, memleket dengeyinde tarihy qasiretimizge sayasy bagha beru - últtyq sanany qalyptastyru ýshin, keleshek úrpaghymyzgha dúrys mәlimet qaldyru ýshin qajet», - deydi ol.

 

P.S.

«1990 jyldary aqsaqal jazushylarmen Preziydentke kirdik. Arasyndaghy eng jasy men boldym. Ángime arasynda Elbasymyz «endi jastardy tyndayyq» dep maghan búryldy. Men osy mәseleni Núrekenning aldyna qoyyp qaldym. Otyrghandargha búl kýtpegen, tosyn mәsele bop shyqty. Sonda Núrekeng bylay dedi: «Búl úsynys - dúrys. Endi búl mәselening jýiesin tabu kerek. Jýiesin tapsa, bolatyn nәrse», - dedi», - dep Smaghúl Elubay búl mәselening Preziydentting  aldynan ótkenin aitty. Preziydentting ózi aralaspasa, eshbir is ayaghyna jetpeytinin birtalay kórdik. Alayda, búl mәsele nege әli kýnge deyin sheshimin tappay kele jatqany bizdi tanghaldyrady. Mәselening jýiesi osy uaqytqa deyin tabylmaghan ba? Sodan beri 20 jylday uaqyt ótti. Álde temirdi qyzghan kezde soghpaghandyqtyng sybaghasy ma búl?

 

"Abay-akparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371