«Qazaqstannyng soltýstigin qarpyp qaluymyz kerek»
Reseyding әsire belsendi sayasatkeri Eduard Limonov (surette) «Qazaqstannyng soltýstik aimaghyn qarpyp qalu kerek» dep jatyr. Limonovtyng búl sózi býgin internet basylymdar men barlyq әleumettik jelilerde jeldey esip jýr.
«Nazarbaev shau tartty, - deydi ol. – Onyng ýstine osydan eki-ýsh jyl búryn elindegi júmysshylardyng oqqa úshuyna jol berip, barlyq bedelinen airyldy. Nazarbaevtyng izin jalghastyrar múrageri de joq siyaqty».
Ózin sayasattaghy qarshyghagha teneytin ol Putindi kógershin dep otyr. Limonovtyng oiynsha, Putiyn-kógershin Qazaqstandaghy qiyn ahualdy paydalana almay otyrghan kórinedi. Limonovtyng «Qazaqstandaghy qiyn ahual» degeni dollar baghamynyng ózgerip, tengening kezekti ret qúnsyzdanuy bolsa kerek. Sonday-aq ol Ukrainadaghy qaqtyghystardy da Reseyding territoriyasyn keneyte týsu ýshin paydalanu kerek deydi. «Búrynghy Sovet Odaghyna qaraghan eki respublikadaghy qazirgi tolqular meni qatty quantady», - dep aghynan aqtarylady orys sayasatkeri. «Qazaqstannyng soltýstigindegi ózimizding qalalardy qazir alyp qaluymyz kerek». Limonovtyng baspasóz arqyly Putinge bergen býgingi kenesi osy boldy.
Reseyding әsire belsendi sayasatkeri Eduard Limonov (surette) «Qazaqstannyng soltýstik aimaghyn qarpyp qalu kerek» dep jatyr. Limonovtyng búl sózi býgin internet basylymdar men barlyq әleumettik jelilerde jeldey esip jýr.
«Nazarbaev shau tartty, - deydi ol. – Onyng ýstine osydan eki-ýsh jyl búryn elindegi júmysshylardyng oqqa úshuyna jol berip, barlyq bedelinen airyldy. Nazarbaevtyng izin jalghastyrar múrageri de joq siyaqty».
Ózin sayasattaghy qarshyghagha teneytin ol Putindi kógershin dep otyr. Limonovtyng oiynsha, Putiyn-kógershin Qazaqstandaghy qiyn ahualdy paydalana almay otyrghan kórinedi. Limonovtyng «Qazaqstandaghy qiyn ahual» degeni dollar baghamynyng ózgerip, tengening kezekti ret qúnsyzdanuy bolsa kerek. Sonday-aq ol Ukrainadaghy qaqtyghystardy da Reseyding territoriyasyn keneyte týsu ýshin paydalanu kerek deydi. «Búrynghy Sovet Odaghyna qaraghan eki respublikadaghy qazirgi tolqular meni qatty quantady», - dep aghynan aqtarylady orys sayasatkeri. «Qazaqstannyng soltýstigindegi ózimizding qalalardy qazir alyp qaluymyz kerek». Limonovtyng baspasóz arqyly Putinge bergen býgingi kenesi osy boldy.
Limonovtyng búl sózi bizding memlekettik tútastyghymyzgha núqsan keltiretin sóz ekeni beseneden belgili. Osydan 10-15 jyl búryn elimizding soltýstigine baylanysty Soljenisin de osylay degen edi. Ázirge resmy Astana Limonovtyng sózine oray pikir bildire qoyghan joq.
Abai.kz