Dosay Kenjetay. Er enbegin tiri kezinde baghalaudy ýireneyik
Qolyma qalam alghyzghan «Júrttan biyik Júrynov kim?» degen aidarmen «Halyq Sózi» gazetinde jaryq kórgen Jarasbay Aldongharovtyng maqalasy boldy. Maqalada, Múrat Júrynovtyng eskertkishining Týrkistandaghy Qoja Ahmet Iasauy Uniyversiytetinin senat zalynda túrghandyghyn, sol senat zalynyng da Júrynov atynda ekendigin jazyp, «salystyrularmen» óz oiyn «mýsindepti». Sondyqtan maqala avtorynyng niyetin Qúdaygha qaldyryp, maqsatynyng «kýmiljigen» túsyna ýn qosugha tura keldi. Onyng birneshe sebepteri bar. Men sol uniyversiytetting alghashqy týlekterining birimin. Al Múrat Júrynov bizding túnghysh rektorymyz. Ol kisini studentter kenesi tóraghasy, alghashqy týlek retinde de jaqynnan tanugha mýmkindigim boldy. Búl kýnderi men Astanada Euraziya Últtyq uniyversiytetining professorymyn, eki ghylym salasynyng doktorymyn. Biraq, bәribir qayda jýrsem de әli ózimdi sol «Qoja Ahmet Iasauy Uniyversiytetinin» studenti retinde sezinemin.
Qolyma qalam alghyzghan «Júrttan biyik Júrynov kim?» degen aidarmen «Halyq Sózi» gazetinde jaryq kórgen Jarasbay Aldongharovtyng maqalasy boldy. Maqalada, Múrat Júrynovtyng eskertkishining Týrkistandaghy Qoja Ahmet Iasauy Uniyversiytetinin senat zalynda túrghandyghyn, sol senat zalynyng da Júrynov atynda ekendigin jazyp, «salystyrularmen» óz oiyn «mýsindepti». Sondyqtan maqala avtorynyng niyetin Qúdaygha qaldyryp, maqsatynyng «kýmiljigen» túsyna ýn qosugha tura keldi. Onyng birneshe sebepteri bar. Men sol uniyversiytetting alghashqy týlekterining birimin. Al Múrat Júrynov bizding túnghysh rektorymyz. Ol kisini studentter kenesi tóraghasy, alghashqy týlek retinde de jaqynnan tanugha mýmkindigim boldy. Búl kýnderi men Astanada Euraziya Últtyq uniyversiytetining professorymyn, eki ghylym salasynyng doktorymyn. Biraq, bәribir qayda jýrsem de әli ózimdi sol «Qoja Ahmet Iasauy Uniyversiytetinin» studenti retinde sezinemin.
Qymbatty oqyrman! Búl uniyversiytetting ashyluy sol kezding ózinde aq keshegi sovettik rejimning ydyrap, tәuelsizdigimizding jarshysy retinde «últtyq menimizdi», «tarihy memlekettiligimizdi» qalpyna keltiruding alghashqy qarlyghashy siyaqty edi. Búl uniyversiytet elimiz әli tәuelsizdigin jariyalamay túryp, túnghysh elbasymyz N.Á.Nazarbaevting búiryghymen 1991 jyly jazda ashylghan bolatyn. Sol búiryqtyng mәtinine ýnilseniz «Orta Aziyanyng ejelgi ghylymy jәne mәdeny ortalyghy Týrkistan qalasyn damytu maqsatynda 1991 jyly Týrkistan memlekettik uniyversiyteti ashylsyn» delingen.
Búl búiryqtyng mәni qazaq memlekettiligining tarihi, mәdeni, dini, sayasy túrghydan qayta janghyruynyng basy boldy. Týrkistan qalasynyng atauy Qoja Ahmet Iasauiymen tikeley baylanysty. Iasauiydi tarih «pir y Týrkistan» «yaghny týrki elining ústazy» dep tanyp, sol jerge jerlep, kesenesi de, ilimi de, ruhaniyaty da shyn mәninde bizding últtyq bolmysymyzdyng qaynar kózine ainalghan «astana» qyzmetin artqarghan. Biraq ony keshegi sovettik, shovinistik, ateistik rejiym jaqsy bilgendikten, sol ataugha da kónil bóldrmey tastady.
Túnghysh preziydentimiz N.Á. Nazarbaev osy túghyrdy tanuda, tanytuda ózi tikeley bastamashy bolyp, bir memleket tirshiligindegi tarihpen ýndesu ústanymyn dәleldey aldy. Biraq, sol kezde osy «Yasauy atyndaghy Uniyversiytettin bolashaghy joq» degen pikirler gazet betterinde jaryq kórip jatty. Múny jazyp jýrgender de ózimizding azamattarymyz edi. Osylaysha «Din» týgil «Týrkistan» degen ataudy aitqan talay erlerdin tilin kesken sovettik rejimnin ýreyli beynesi qoghamdyq sanadan oqtyn oqtyn kórinis berip túratyn. Olar býgin de keshegi sovettik rejimdi ansaushylar retinde tarihta qaldy.
Biz alghashqy týlekter – uniyversiytetting bazasy talapqa say bolmay jatsa da, әsirese, әleumettik jaghynan, kabiynetter jetispey, barynyng ózinin jabdyghy tómen, esik, terezeleri jamau, jylu jýiesining aty bar da zaty joq, elektr de saghatpen berilip jatqan kezding kuәsimiz. Qazirgi uniyversiytet jastar ýshin qystyn suyghynda dәris alyp otyrghan shәkirtterdi elestetu mýmkin emes. Men múny nege aityp otyrmyn, kez kelgen shәkirt ózining bilim alyp jatqan ordasynyng tarihyn sezingende tәuelsizdikting alghashqy jyldarynyng auyrtpalyghy men baqytyn oqyp bilsin degim keledi. Biz alghashqy týlekter osynday jaghdayda bilim aldyq. Uniyversiytette ol kezde keybir taqyryptar boyynsha bir eki núsqa ghana kitap bolatyn. Ony kezekpen, keyde býkil top bolyp dauystap oqitynbyz.
Sol kezderde M. Júrynovtyn rektorlyqtan búryn iydeolog, ústazdyq qyzmeti algha shyghatyn. El bolu, tariyhqa ýnilu, tәuelsizdik, jastardyng el bolashaghy ekendigi, ghylymy men biliminin ertengi el ýshin jasalyp jatqandyghy turaly aitudan jalyqpaytyn. Ár mәjiliste osy bir taqyryp qaytalanyp jatsa da, Júrynovtyn auzynan әrdayym janasha estiletin. Búl onyn ústazdyghy, shynshyldyghy men shynayylyghynyn sonymen qatar rektor túlgha ekendiginin kórinisi bolatyn. Jastardyng «Tәuelsizdigimizdin ertengi kirpishteri» bolamyz degen asqaq sezimmen odan sayyn bilimge qúshtarlyghy artatyn.
Sosyn qyruar júmysy kýtip túrsa da, rektor Júrynovtyng jastargha degen kózqarasy men kónili erekshe bolatyn. Olardy bilimde, ónerde, sportta ózara jarysugha iytermeleytin. Sebebi qay jerde talantty ónerpaz, daryn bolsa, Týrkstangha keluine jaghday jasaytyn. Búl býgingi pedagogikadaghy «jastar psihologiyasyna әser» әdisining ong yqpal etkendigine dәlel. Sebebi «jastar kanday bolu kerek» degen qúrghaq teoriyalargha qaraghanda, olardyng óz ortalarynda «ýlgili shәkirt» jýrse, jastar solardy kórip, eliktep boy týzeydi. Sonyn naqty kórinisi – jauynnan keyingi baysheshektey bolyp, elimizdegi alghashqy olimpiada chempiondary, ónerpazdary, teatr akterleri, mәtintanushy ghalymdary, aqyndary men teologtary, týrkologtary osy uniyversiytet týlekteri bolyp shyqty.
Kerek deseniz, kezinde, Týrkistan uniyversiytetine eng bolmasa, bes ghylym doktoryn jinay alar ma eken degen kýdigin jasyrmaghan biylik basyndaghy sayasatkerler de bolghan. Olarmen salystyrghanda M. Júrynovtyng túlghasyndaghy eldiktin, tәuelsizdikting mazmúny maqamynda emes, onyng ruhynda somdalghandyghyn kórsetedi. Osy qasiyetinen bolu kerek, Týrkistannyng әleumettik ekonomikalyq tómendigine qaramastan Qazaqstannyng týkpir týkpirinen ghalym doktorlar kelip qyzmet etti. Solardyng biri – Qúrandy qazaq tiline audarghan professor J. Iztaev Almatydaghy jyly ornyn tastap, dintanu teologiya mamandyghynyng qalyptasuyna bastamashy boldy. Býgingi eldegi din salasyndaghy beldi mamandar sol Týrkistan mektebinen shyqqan.
Býgingi tanda әleumettik gumanitarlyq ghylym salalarynda keshegi sovettik ghylym shablondaryn syndyru ayaqtalghan ýderis emes, alghash «Sovettik Týrkologiyagha» qarsy ghylymy ústanymdy da osy Týrkistan uniyversiyteti mamandary úsyndy. Zertteulerge bas bolyp, Almatydadan professor, M. Myrzahmetov, akademik R.Berdibay, professor Sh. Ibraev bastaghan týrkologiyalyq zertteuler tek býgingi Qazaqstan ýshin ghana emes, әlemdik týrkologiyada ózindik oryngha ie bolyp, Týrkistan Týrkologiya ghylymynyng ortalyghyna ainaldy. Sonyng ishinde din men mәdeniyet jәne órkeniyet qatynasyndaghy jana teoriyalar men tújyrymdardy keshendi zertteuler negizinde úsynyp, bastamashyldyq tanytqan da osy kiyeli jerding jana ghalymdary bolatyn.
Býgin qazaqtardyng islam órkeniyetine enu tarihynda túghyrly zertteu saraptamalarymen mektep bola bilgen de osy Týrkistan ghalymdary ekendigin, olardyng Qazaqstan gumanitarlyq ghylymynyng abyroyyn kóterip otyrghandyghyn auyz toltyryp aitugha bolady. Arheologiya, qoljazba men mәtintanu, dintanu jәne teologiya salasynda Týrkistannyng tәjiriybesi de, janashyldyghy da aidan anyq. Ekinshi, osy salalar boyynsha Týrkistan uniyversiyteti kitaphanasynda qordalanghan kitaptar elimizding órkeniyettik túghyryn tanytatyn negizgi ólshemderge say iriktelip jinaqtaldy.
Mine, osynday jauapkershilikti jýktegen, preziydentting amanatyn bar kýsh jigerimen oryndap baqqan, «júrttan biyik Júrynov» býgin elbasymyzdyng biyiktigin dәleldedi emes pe! Osynday iygi bastamalardyng basynda túrghan rektor túlghagha, M. Júrynovtyng atyna onyng enbegin baghalap, uniyversiytet «senat zalyn» berip jatsa, búl eldigimizding kórinisi emes pe?
Er enbegin tiri kezinde baghalay bileyik!
Abai.kz