Sәdibek Týgel: «Balalarymnyng anasyn jaqsy kóremin...»
-Sәdibek agha osy taqyrypta Sizden súhbat alugha týrtki bolghany elding qolynan týspey jýrgen «Ertughan» povesi. Búl erekshe shygharmanyz qashan jazyldy? Ony jazugha ne sebep boldy?
-Súraghynyzgha rahmet. Kitaptyng basty qaharmany – Ertughan ómirde bolghan, azamattyq qasiyetteri eresen kýshti bolghan kisi. Ol kisining erekshe azamat bolghany turaly 12 jasymda Kenes aghamnan estidim. Kenes agha әngimeshil edi. Marqúm «Ertughan aghamday erkek bar ma, búl jaryq dýniyede? Onday alyp myng jylda bir-aq ret dýniyege keledi...» - dep aityp otyratyn. Ózi de janyp túrghan ot bolatyn. Aghagha kózin qadap, kezinde Óskemenning súlulary týzilip túrushy edi. Erte qaytys boldy. Aghanyng amanaty dep osy kitapty 2009 jyly jazyp, jaryqqa shyghardym. Sodan beri «Folianttan» ýsh mәrte basylyp shyqty. Qazir búl kitaptyng oqyrmandardyng biyik talghamynan shyqqan shygharma retinde joly bolyp-aq túr. Ertughanday myqty erkek-er bolsyn dep ata-analar 12 balagha at qoydy. Men birazynyng shildehanasyna qatysyp, bata berdim. Povesting sahnalyq núsqasyn jasaushylar da tabyluda. Kitapty jalghastyru da oiymyzda bar.
- Agha,Siz qanday әielderdi jaqsy kóresiz?
-Sәdibek agha osy taqyrypta Sizden súhbat alugha týrtki bolghany elding qolynan týspey jýrgen «Ertughan» povesi. Búl erekshe shygharmanyz qashan jazyldy? Ony jazugha ne sebep boldy?
-Súraghynyzgha rahmet. Kitaptyng basty qaharmany – Ertughan ómirde bolghan, azamattyq qasiyetteri eresen kýshti bolghan kisi. Ol kisining erekshe azamat bolghany turaly 12 jasymda Kenes aghamnan estidim. Kenes agha әngimeshil edi. Marqúm «Ertughan aghamday erkek bar ma, búl jaryq dýniyede? Onday alyp myng jylda bir-aq ret dýniyege keledi...» - dep aityp otyratyn. Ózi de janyp túrghan ot bolatyn. Aghagha kózin qadap, kezinde Óskemenning súlulary týzilip túrushy edi. Erte qaytys boldy. Aghanyng amanaty dep osy kitapty 2009 jyly jazyp, jaryqqa shyghardym. Sodan beri «Folianttan» ýsh mәrte basylyp shyqty. Qazir búl kitaptyng oqyrmandardyng biyik talghamynan shyqqan shygharma retinde joly bolyp-aq túr. Ertughanday myqty erkek-er bolsyn dep ata-analar 12 balagha at qoydy. Men birazynyng shildehanasyna qatysyp, bata berdim. Povesting sahnalyq núsqasyn jasaushylar da tabyluda. Kitapty jalghastyru da oiymyzda bar.
- Agha,Siz qanday әielderdi jaqsy kóresiz?
- Monshadan shomylyp shyqqan әielderdi jaqsy kóremin. (Kýldi) Qaljyndaymyn. Eng aldymen Qúday qosqan ayauly jarym, balalarymnyng anasy, 35 jyl birge túryp kele jatqan, 1979 jyly әkemning qúlyndy qara biyesin satyp alyp bergen zaysandyq Qayken apayyndy jaqsy kóremin. Ekeumiz ómirdin qyzyghyn da qyiyndyghyn da birge kórip, qol ústasyp, júbymyz jazylmay kelemiz. Kýn ótken sayyn mahabbatymyz órshude. 4-5 nemerening ata-apasymyz.
- Sәdibek agha, 8 nauryz halyqaralyq analar merekesin ótkizuge baylanysty әrtýrli pikirler estiledi. Bireuler qajet dese, bireuler ony qoldamaydy. Osy jóninde sizding oi-pikiriniz qanday?
- Jalpy alghanda, әielderding birigui 1857 jyldan bastalghan. Sol jyly túnghysh ret Niu-York qalasynda fabrikant әielderding óz qúqyqtaryn talap etken ýlken sherui boldy. Ol kezde әielder 18 saghat júmys isteytin jәne enbekaqylary er adamdarmen salystyrghanda óte mardymsyz edi. Sol kezden bastap әielder qauymy birigip, bas qosyp osynday sheru ótkizudi, ózderining qúqyqtaryn qorghaudy әdetke ainaldyrdy. Al, 1910 jyly Klara Setkin men Roza Luksemburgtin bastamasymen resmy týrde halyqaralyq әielder merekesin atap ótu kýni belgilendi. Sodan beri býkil әlem halqy búl kýndi 114 jyl qatarynan atap ótip keledi. Mening jeke pikirim bylay: « jaqsyny jaqsy deu kerek.». 8nauryz naghyz toylaytyn mereke. Óitkeni, búl mereke analargha arnalghan, әielderdi qúrmetteuge baghyttalghan. Sondyqtan da keremet meyram bolyp sanalady. Óitkeni, biz, ómirdegi barlyq jaqsylyqtardy ananyng atymen tenestirip, «Ana -jer-Ana, «Otan-ana», «El-anasy»- dep aitamyz. Onyng ber jaghynda, bizding qazaq halqy jaratylysynan beri qaray analardy qúrmettep, qyzdaryn tórge shygharyp, әlpeshtegen jәne olardy bolashaq ana dep erekshe qúrmet tútqan. Azamattar qaryndastaryn kózding qarashyghynday qorghaghan. Ákem Týgel marqúm qaytalap aityp otrushy edi: -"Qazaq jigit eki jaghdayda ghana jylaydy dep. Birinshisi: jau tútqiyldan shauyp, kýshpen qaryndasyn kýndikke alyp ketkende sharasyzdan jylaydy eken. «Qaryndastan aiyrylghan jaman eken, eki kózden móltildep jas keledi»-dep sonda aitylghan. Ekinshisi: astyndaghy senimdi serigi әri dosy jauynger aty, qazanaty oqqa úshyp mert bolghanda jylaydy." Mening bala kezimnen biletinim, dәl osy 8nauryz kýni ýlkenimiz bar , kishimiz bar gýl shoqtaryn alyp, analarymyzgha, júbaylarymyzgha, qyzdarymyzgha syigha tartamyz, olargha jýrekjardy tilekterimizdi jetkizip, ólenderimizdi arnaymyz, qúrmet kórsetemiz. Búl degeniniz keremet qúbylys emes pe?! Olay bolsa nege biz búl merekeden bas tartuymyz kerek. Analarymyzdy, qyzdarymyzdy qúrmetteuden sharshamauymyz qajet. Sondyqtan, mening aitarym , 8nauryzdy - halyqaralyq әielder merekesining kýni retinde ótkize beruimiz kerek. Óitkeni onyng tәrbiyelik, adamgershilik mәni jәne manyzy erekshe zor. Qayta biz analar merekesin ótkizudi barynsha jetildirip, shynday týsuimiz qajet. Barlyq jaqsylyqtardy analargha, әielderge, qyzdargha arnauymyz qajet.Osy tústa atap aitarym, sýiikti analarymyzdyng atyna , adresine aitylatyn boqauyz, bylapyt «Óy sheshennin............»-deytin jamandargha toytarys berip, bolashaqta aitpaytyn qylyp auyzdaryn kerip túryp sabauymyz kerek. Álbette, qazaq analaryna til tittirmeumiz kerek.Osydan 15 jyl búryn 1999 jyly bir oqighanyng kuәsi boldym. Bir top atbegiler «Jastar» sarayyndaghy ótkizilgen mәjilisten keyin, sonyng janyndaghy «Sharoban» degen bilird klubyna keldik. Maqsatymyz, bir –eki partiya biliyard oinap, boy jazu. Ol- Astananyng janadan salynyp jatqan kezi. Jan-jaqtan kelgen adamdar. Top-top bolyp tastayaq oinaushylar. Bәri jaqsy. Biraq, bizding qasymyzdan oryn alghan bir top esimizdi shyghardy. Onyng ishinde mazamyzdy alyp, shyrqymyzdy búzghan-«Men prorektor,men professor.........deushi bir shashy búira dәu qazaq.» Janynda jap-jas órimdey jas student qazaq qyzdary. Bәrinen jýikemizge tiygeni onyng «Qayta-qayta dauystap «Óy sheshenning ....; óy sheshennin......» -dep aita berui boldy. «Gore prorektordyn» analarymyzdy masqaralaytyn bylapyt sózderi mening janymdaghy jigitterding de kónilderine keldi. Men oghan dogharynyz dep eskertu jasadym. Professor odan әri esirdi. Sol kezde , әreng shydap otyrghan Álibek atty bauyrymyz, әlgining byljyraghan auyzynan tartyp ótti. Prorektor esinen talyp qaldy, qyzdary qashyp ketti. Sonymen qoyshy prorektor mәngilik sabaq aldy. Sodan beri ol analargha til tiygizbeydi.
- Agha, qazirgi tandaghy qazaq qyzdarynyn, jalpy jastar tәrbiyesi jayynda ne aitar ediniz?
- Kóp nәrse aitamyn. Kóp jaghdaylar qynjyltady meni. Ásirese, ar mәselesi. Onyng ishinde qarakóz qyzdarymyzdyn, qandastarmyzdyng tәrtibi alandatady. Qazaq aitady: «Qyzgha qyryq ýiden tyiym».Qazirgi kezde ózekti mәselerding biri kóptegen qazaq bauyrlarymyzdyn, qarakóz qyzdarymyz ben qazaq әielderining ar-úyatty ayaqqa taptap, arsyzdyqtyng batpaghyna batulary. Turasyn aitayyq últymyzdyng mentaliytetine, bolmysyna, salt-dәstýrine, diline, dinine óte jat túrpayy arsyzdyqtar ýlken shaharlarymyzgha basa kóktep kirip, jastarymyzdy, qazaqstannyng bolashaqtary balalarymyzdy ar joldarynan taydyru ýstinde. Últ ýshin naghyz tragediya osy.
Mysaly: tek Almaty qalasynyng bir ózinde 20 gey klubtar, 40 tan astap neshe týrli jyn-oynaq mekemeler kýndiz-týni júmys isteydi. Bordelge ainalghan sauna-hauyzdarda san joq. Qazaq qyzdarynyng jezóksheligi últqa qara tanba boldy. Kýnen –kýnge bir jynystylardyn ýilenui kóbeyip, qalypty nәrsege ainaluda. Byltyr sonday oqigha Qaraghandy jәne Taraz qalalarynda oryn aldy. Elimizde qaptap ketken «Gey-tur», «Gey-oteli», «Geysha-klubtar» . Kózge iliner kýlki teatrlarynyng qazaq әrtis-jigitsymaqtary aldymen әielderding roliderin oinaugha beyim túrady. Sol obrazgha kirip alghan. Teatr institutynan tek әielderding rolin oinaugha ýirenip shyghatyn siyaqty. Búl ne súmdyq? Olar kimge ýlgi kórsetedi? Ony kórgen sheteldikter artaryn kórsetip, bizdi mazaqtap kýledi.Úldarymyz әlsiz, qyzdarymyz basqalardyng jemi boluda. «Alash ainasy» gazetinin mәlimeti boyynsha 40 payyz jas jigitterdin belderi nashar jaghdayda. Olarda úryq joq. Sonyng saldarynan jas júbaylardyng ajyrasuy kóp. Ol neden? Qazaqta onday búryn bolyp pa?
Osynda súrqiya bir pәle jatyr.Bizding ata – babalarymyzdyn: “Malsyz bolsang da arsyz bolma; әrli bolghansha – arly bol; aryndy jeme, baryndy je; ar jazasy bar jazadan auyr; er jigit elining úly, namysynyng qúly” degen ósiyetin nege biz oryndamay, ayaqsyz qaldyryp kelemiz? Jogharyda atap ketkenimdey, keyingi jyldarda adamnyng janyn týrshiktiretin, qanyn qaynattyratyn soraqylyqtar, jastardyng azghyndyqtary barghan sayyn beleng aluda.
Osy azghyndyqty toqtatpasaq, kýlkimizdi jiya almay qalamyz. Bolashaq úrpaqtarymyzdyn, nemere, shóberelerimizding jaghdayyn oilasaq osynday namysqa kir keltiretin, últtyng aryna daq týsiretin soraqylyqtardy boldyrmayyq, kýreseyik, aldyn alayyq der edim. Myna mәselege men erekshe kónil audarmaqpyn. Birinshi bolyp dabyl qaghyp túrmyn. Qazir biz , Qazaqstandy turizm eline ainaldyramyz dep әkim, ministrler bolyp alashapqyn bolyp jýrmiz ghoy. Ol qanday turizm??? Bizding ata-baba saltymyzdy qúrmetteytin, úrpaq tәrbiyesine ziyan tiygizbeytin bolsa әngime basqasha. Al, jogharyda aitqanymday, bizding qasiyetti jerimizge, elimizge geyler, lesbiyankalar, jezókshelik siyaqty azghyndyq las dýniyelerdi әkeletin bolsa oghan biz tózbeuimiz kerek, aldyn-ala tosqauyl qoyuymyz kerek. Saq bolayyq, aghayyn! Tize bersek últymyzdyng úlylyghyna, elimizding eldigine, halqymyzdyng tazalyghyna kir keltiretin, abyroyyn tógetin, namysyn taptaytyn zúlym әreketter barghan sayyn kóbeyip barady. Tózip otyra beruge bolmaydy. Úrpaq keshirmeydi, ata-baba ruhy keshirmeydi.
- Osylardy boldyrmaudyng joly qanday? Boldyrmaugha bola ma?
- Áriyne bolady. Bolghanda qanday. Ol ýshin biz asa qajetti eki-ýsh nәrselerdi týzetuimiz qajet. Onyng birinshisi jemqorlyqty jong. Eger jemqorlyqtyng jelkesin qimasaq, osy kelensiz jaghdaylar kóbeygenning ýstine kóbeye beredi. Barlyq bylyqtyng basy korrupsiyada jatyr. Korrupsiyagha belshesinen batqan túlghalar, keybir ministrler, әkimder, memlekettik qyzmetkerler, sheneunikter óz júmystaryna jýrdim-bardym qarap, tek, soqyr baidyng jolyna týsken. Olar jastar tәrbiyesin úmyt qaldyrghan. Lauazymdy túlghalar Elbasygha, memleketke bergen anttaryn búzyp iri kólemde para aluda. Olargha basqa eshtene kerek emes. Sonyn saldarynan osy jaghdaylar oiyp túryp oryn aluda. Eger de jogharyda aityp ketkenimdey, tiyisti sharalarymyzdy uaqytynda qoldanbasaq, kýlkimizdi jiya almay qalamyz. Ekinshi mәsele, qazaqtyng ruhyn kóteru, ruhy myqty jastardy tәrbiyeleu. Olardyng boyyna patriottyq, namystyq sezimderdi berik ornalastyru bolyp tabylady. Ol ýlken júmys, bizding qoghamda ýlgi bolatyn túlghalar qalmay bara jatyr. Jemqorlyqpen ústalynyp jatqan generaldar, ministrler , viyse –ministrler, әkim-qaralar kimderge ýlgi bola alady? Jastar kimnen ýlgi alady?
Kelesi manyzdy mәsele, jastardy tәrbiyeleytin bizde barlyq instituttar men uniyversiytetterden artyq bir akademiya da bar. Ol- últtyq salt-dәstýrlerdi qatang saqtau. Qazaq aitady, qyzgha «qyryq ýiden tyi», «úlgha úyadan tәrbie » dep . Sol atadan balagha, úrpaqtan – úrpaqqa jalghasyn tauyp, miras bolyp kele jatqan mynjyldyq salt-dәstýrlerimizdi qatang saqtaytyn bolsaq, biz jastarymyzdy ruhany azghyndyq apatynan saqtap qala alamyz.
- Osy mereke kýni bizding әiel-analarymyzgha qanday tilek aitasyz?
- Múqaghaly aghanyng ólenimen birden jauap bereyin.
Áyelder-ay!
Áyelder-ay!
Qandaysyn?!
Ádemi bop ketipsing ghoy әrqaysyn
Bireu jerip túrsa-daghy qalmaysyn,
Bireu sýiip túrsa-daghy barmaysyn.
Áyelder-ay!
Áyelder-ay, qandaysyn?
...Áyelderdi erkekterden kóp deydi.
Oybay,
Oybay!
Bola bersin kóp, meyli.
Áyel degen әdemi ghoy, әdemi
Ádemilik bizge kóptik etpeydi....
Qúrmetti, hanymdar, 8-nauryz halyqaralyq әielder merekesimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn. Sizderge myqty densaulyq, mol baqyt jәne jana jetistikter men jenister tileymin!
- Súhbattasqanynyzgha kóp rahmet.
Súhbattasqan Fariza Núrjaqypova
Abai.kz