Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
46 - sóz 2433 0 pikir 10 Qyrkýiek, 2024 saghat 13:45

Qaza

Suret: qarqaragazeti.kz

Sheshemning hәli kýrt týsip ketti. Dalagha әreng kirip shyghady.Tósegi qanyltyr peshting týbine jerge salynghan. Kýndiz-týni ynyranyp jatady da qoyady. Ot janghanda qanyltyr pesh qyzyp ketedi de, terleydi. Ot sónse, tez suidy da, jana ghana balbyrap terlep jatqan anam endi tonazy bastaydy. Sóitip, asa jaysyz jaghdayda jatqandyqtan, auruyna auru jamala beredi.

Sheshemning qoynynda kýndiz-týni jylaudan jaghy sembeytin Túrdybek. Auru ananyng qúr sýlder shandyr mamasyn sýliktey qadalyp sorudan ol da jalyqpaydy.

Biybijamal jengem, ózining shekten shyqqan lastyghyna qaramastan, Túrdybekten sonday jiyrengish. Balanyng jórgek-jayalyghyn tóseginde ynyranyp otyryp sheshem ózi juyp tazalaydy.

Sheshemning hәli tómendegen sayyn, ýy ishine ýlkender menen jasyrugha tyrysatyn qúpiya bir әbiger kire bastady. Olardyng ózara kýbir-sybyry kóbeydi. Ángimelerining shet jaghasyn keyde qúlaghym shalyp, estip qalam. Sheshem jóninde sóilesedi. Beti beri qarauy qiyn eken, qamsyz bolmau kerektigin aitady.

Jalqau, jaybasar әkem endi shiray bastady. Otyn-sudy mol dayyndap, ýy manynan onsha kóp úzamaytyn boldy.

Sheshemning kónilin súraugha kelgen әielder esikten shyghar-shyqpastan-aq oiyndaghysyn aityp qalady. «Bitken adam», «mal bolmaydy» deydi. Kim jóninde ekeni belgili. Álgidey súmdyq sózdi estigende jýregim su etip, ishime bir qap ýrey bir-aq kirgendey bolady.

Sheshemning óletinine mening de kózim jete bastady. Jylaudan silesi qatqan Túrdybek qaljyrap, úiyqtap ketedi. Sol kezde sheshemning de bir sәtke kózi ilinip, ýy ishi tym-tyrys bola qalady. Men ayaghymdy úshynan basyp, apatayymnyng qasyna kelem. Onyng qayghy men qasiretten, janyna batqan syrqattan әbden jýdep bitken, al biraq dәl qazir sonyng bәrinen de birneshe minutke tynyshtyq tapqan jýzine barlap qaraumen bolam. Ólimge bet alghan adam qanday bolady? Shynymen-aq ras pa óletini? Osyny bayqaghym, bilgim keledi.

Sheshemning bir kezdegi әdemi núrly jýzinde tek bozarghan teri ghana qalghan. Terining ar jaghynan sýiek kórinip túrghanday. Ádemi qyr múryny әri júqaryp, әri biyiktep óse týsken. Kirpigining talshyghy da úp-úzyn, sәl ghana ashylghan qansyz-sólsiz erinderi bop-boz. Eki kózining aldyna ólik tanbasynday súp-suyq bolyp kók tandaq kólenke júqqan. Men óte-móte osy kólenkeden qorqyp, selk ete qalghanday bolushy edim.

Ýnilip kóp qaraugha dәtim shydamaydy da, taghy da ayaghymnyng úshynan basyp, dereu sheginip ketem. Sheshemning qu aghashqa úqsaghan aryq denesi júqalang kórpe astynda birtýrli úp-úzyn bop, beyne bir jansyz denedey sozyla týsip jatady.

Sheshem óledi, mening kýnim ne bolady degen oy kýndiz-týni basymnan shyqpaydy. Jetimdik, panasyzdyq ómir betpe-bet kelip, shabayyn dep túrghan qasqyrday súmdyq qorqynyshty. Men oghan qanday qayrat kórsetemin? Qalay qarsylasyp, jan saqtaymyn? Tipti qarsylasa alam ba? Áli ómir bosaghasynan syghalap qaramay jatyp mening de bitken, qúryghan jerim osy bolghany ma?

Jetim! Ne degen suyq ta jeksúryn sóz!

Auylda ol kezde qaza kóp. Qúday taghala ózi jaratqan pendesining asyl-asyldaryn ózi tandap әketip jatady. Bir kýni menimen birge oqityn Qanshayym degen qyzdyng sheshesi ólip qaldy. Ýilerining ishi u-shu. Auyl adamdary jylap kelip jatyr. Abysyn-ajyndary ýige jeter-jetpesten dauys salyp, az auyldy bastaryna kóteredi.

Topyrdyng arasymen әlgi ýige men de bardym. Qanshayym qalay jylap jatyr? Ne aityp jylap jatyr? Kórmekshimin. Erteng mening de anam óledi ghoy. Sol kezde jóndep jylay almasam, masqara emes pe? Topyrdyng arasymen ýige kirip, Qanshayymdy izdedim..

Qanshayym sheshesining tósegining ýstinde eki betin qolymen basyp alyp, etpettep jatyr eken. Maghan búl birden únady. Tikeden tik túryp nemese otyryp júrtqa qarap jylaudan betindi qolynmen kómip alyp jylau tiyimdi kórinedi. «E, jaqsy boldy, sheshem ólgende men de óstip jylayyn» degen oimen ýiden shyqtym. Áytpese, sheshem ólgende qalay jylaymyn, ne aityp jylaymyn dep uayym shegip jýr edim.

Noyabriding ishi. Qaqaghan qara suyq. Jyrtylghan qaghaz tәrizdi dalada bolar-bolmas agharandap jatqan qar bar. Mektepten ýige qaytyp kele jatyrmyn. Oiymda ýidegi baghana tanerteng men keterde hәli kýndegiden de nasharlap, jón tartyp jatqan sheshem. Sabaqta otyryp ta men sheshemdi oilaumen bolghan edim.

Sheshemdi kýtimildep jýrgen ýlkenderding qas-qabaghy da býgin erekshe bolatyn. Talaydan kýtken súmdyqtary taqalghanday abyrjysyp, auru adam shyndap jón tartqanda isteytin әreketter istep jatqan. Kórshi Kiyikbay auylynan Jaqay moldany shaqyrugha tezdetip adam jibergen.

Odan keyin ne bolghanyn men әzirshe bilmeymin. Ózimmen ózim bop, mine, endi mәngirip, balalardan bir oqshau kele jatyrmyn. U-shu birdene estilmes pe eken degendey ózimizding ýy jaqqa elendep kóz tigemin. Ázirshe tynysh sekildi. Ýige keldim. Biraz әiel-erkek jinalyp qalghan. Eki-ýsh shaldyng ortasynda kózi súmdyq jaynandaghan Jaqay molda. Bireuler sheshemdi qorshalap alghan. Maghan óte bir jat kózben qarasady.

Jýregim jamanshylyq taqap qalghanyn birden sezindi. Shýberek sómkemdi terezening aldyna eleusiz tastay berip, dereu syrtqa shyghyp kettim. Jamanshylyqty kórmeyin, onyng basy-qasynda bolmayyn, sonynan bir-aq estiyin dedim.

Jardyng astymen Tekesting suyn jaghalap kele jatyrmyn. Qayda baram, ne isteymin, ózim de bilmeymin. Tek tezirek ýy manynan úzap ketsem, eshkimning kózine týspesem bolghany.

O, Tekes! Janym qysylyp sasqanda men saghan kelippin. Sen daghy mening anamsyn. Kishkentayymnan suyna shomylyp, jaghanda óstim. Isterge is tappay zerikkende, qoldan jasaghan, jalmansyz teben qarmaqpen balyghyndy aulaymyn. Sóitip, senen ermek tabamyn, senimen kónil kóteremin. Ash, jalanash jýrsem de auyrmauym, berik boluym, Tekes, ol daghy sening arqan. Sening qoymaljyng lay suyna týse-týse shynyghudyng arqasy. Júrt:

Tekesting suy aryq emes pe!

Berdibek balyq emes pe! —

degen sózdi beker shygharmaghan.

Tekes, sen meni balyghynmen asyraghan, shynyqtyrghan anam bolsang jәne bir meni osy jaryq dýniyege alyp kelgen anam ýide hal ýstinde. Ol daghy ózing sekildi ayaulym, qimasym edi. Sol asyl anam búl dýniyening tiziminen syzylugha jaqyn jatqan sekildi. Osy bir men ýshin til jetpes auyr kezendi — men onyng shyraghy jalp etip sóngen shaghyn kózben kórip, shyday alar emespin. Sondyqtan da basym aughan jaqqa qanghyp ketip baram. Aynalayyn Tekesim, ol ýshin sen meni kinәlama, keshir.

O, ghajap! Adam men tabighat bir-birining tilin týsinetin, birimen biri úghynysyp sóilesetin kez bolady eken. Jaghasyna jyrym-jyrym múz túra bastaghan Tekes mening basymdaghy auyr hәldi týsinetin tәrizdi. Menimen kәdimgidey tildeskisi kelgendey múz qabaqqa jónkip kelip, yshqyna soghylady. Múzdyng ýstine asyp shyghyp, qúldyr-qúldyr etedi de, qayta sheginip ketedi. Aghynnyng óz tilinde byldyrlap birdene aitqanday bolady. Ne deydi? Ne aitady? Ana tilin bala qalayda úghady ghoy. Tekes ana, men de sening ne aityp jatqanyndy bilemin. «Men osy ólkege aty mәlim kәri Tekespin. Myndaghan jyldar boyyna mal men jangha, dalanyng an-qúsyna sarqylmas-susynymyn. Ghasyrdan ghasyrgha sozylghan úzaq ómirimning ishinde mening kórmegenim qalghan joq. Bәrin de kórdim, sendey jetimderding talayynyng kóz jasynyng kuәsi boldym. Balapanym, egilme! Egilgenmen, eshtene ónbeydi. Tirlikting osynday bet qaratpas súrapyl zany bolady. Soghan tótep bere alghandar ómir keshedi de, tótep bere almaghandar qausap qalady. Odan da ózine ózing berik bol, silkin! Silkin de bekin!

Jy esindi, balapanym! Qayt ýiine! Aqymaq bolma! Ayauly anashynnyng shyraghy mәngilikke sónetinin bilip, estiymisin? Songhy iyek qaghysyna deyin, tym qúrysa, kóz aldynda bolyp, qoshtasyp qal. Anang sening búl sapardan endi qaytyp kelmeydi. Sen onyng analyq meyirban jýzin endi qaytyp esh uaqytta da kóre almaysyn. Ókinbey, keshikpey túrghanda, qayt! Tezirek qasyna jet sheshennin! Ómirining eng songhy minutynda, ýziletin shaghynda ol qalayda seni izdeydi. «Berkenim... Berdibegim qayda? Ákelindershi, kórsetindershi» deydi. Ózegin jaryp shyqqan balapany bolghandyqtan, sening iyisindi bir iyiskep, betinnen bir sýndi arman etedi. O dýniyege sening júpar iyisindi ózimen birge alyp ketkisi keledi. Aqymaq bala, sen osyny týsinemisin, sezemisin? Boyyndaghy eng songhy tirshilik quatyn uysynan shygharmay, anang sen ýshin, seni bir kórip, qoshtasu ýshin ajalmen arpalysyp jatqanyn bilemisin? Qayt! Qayt ýiine».

Qayghynyng qara dýley jartasy ýstime qanghyr-kýngir qúlap kele jatqanda Tekes ananyng maghan aityp jatqan aqyl-ósiyeti, mine, osynday edi.

Dalada mәngirip qansha qanghyryp jýrgenim esimde joq. Bir kezde ýige qayttym. Ózimizding ýy jaqtan jylaghan dauys kýtip, elendep qaraymyn. Ázirshe eshtene estilmeydi. Qazir, osy endi qazir estilui kerek, jýregim ony anyq sezedi de, ýy jaqqa jolaghysy kelmeydi.

Qystaqtyng su jaq shetinde ózimmen birge oqityn Sydyqjan dosymnyng ýii bar. Men sonda keldim. Sydyqjannyng әkesi de, sheshesi de meyirban jaqsy adamdar.

Men búl ýige bylay da jii kelip túramyn. Sydyqjanmen oinap, uaqyt ótkizip qaytam. Núraqyn ýiinde sauyn bar. Aq ýzilmeydi. Ayran, sýt iship, shegimning bir sýiem jeri agharyp qalghanday bolady.

Syrt kiyimimdi de sheshpesten, Núraqyn ýiinde otyrmyn. Temir peshting art jaghynda bir shólke túr eken, soghan qalay bolsa, solay janshylyp otyra ketkem.

Kenet esikti qatty júlqyp ashyp, kolhoz predsedateli Jәkibaydyng әri erke, әri sotqar balasy Tileu kirip keldi. Áldekimdi izdegendey alaq-júlaq etip, meni kórdi de:

— Ei, neghyp otyrsyn? Shesheng ólip qaldy! — degeni.

Tóbemnen shatyr etip aspan qúlaghanday boldy.

Álginde mening osynda kirip bara jatqanymdy Tileu kórgen edi.

Otyrghan ornymnan qalay atyp túrghanymdy bilmeymin. Anyrap esikke úmtyldym. Bizding ýy әlgi aradan kórinip túrady әri jap-jaqyn. Esikting aldyna biraz júrt jinalyp qalghan. Ishten jylaghan dauystar estiledi. Mine, endi enesinen aiyrylghan botasha bozdap kele jatyrmyn.

Esikten kire berip, ong jaq bosaghagha shy qúrylyp qalghanyn bayqadym. Ólikti soghan salghan eken. Anyraghan boyda shiyding auzyna úmtyldym. Biraq әlgi arada túrghan әielder jibermedi, ústap aldy. Sosyn әneugi Qanshayymsha jylamaqshy bolyp, anamnyng aghash tósegine etpettey baryp qúladym.

Ókirip, baqyryp jylap jatqandar, negizinen, ózimizding ýiding adamdary. Biybijamalda dauys degening bar-aq eken.

«Oyboy, jeneshe-au! Bas iye, aqylshym-au!» dep anyraghanda, ýni kóktegi Qúdaygha jetedi. Bólmening dәl orta túsynda jerde otyr. Eki býiirin baluan qoldarymen tayanyp alghan. Tebirenip, shyn jylap otyrghanymdy kórinder degendey, semiz betinen segiz taram bop sorghalaghan kóz jasyn, Qúday ýshin, sýrtip te qoymaydy.

Satylghan aghayym Túrdybekti qúshaqtap, tikesinen tik jylap túr. Alty-jeti ailyq jas nәreste ayaqasty nendey súmdyq bolyp qalghanyn bile almaydy. Bas-basyna shulaghany nesi degendey, jan-jaghyna baghjan-baghjang qaraydy.

Ákem arqasyn qabyrghagha tirep, jýresinen otyryp alghan. Dauysyn onsha shygharmay, pysh-pysh jylaydy.

Daladan oibay salyp kirgen әielder ýy ishinde jәne azyraq oibaylap jylaghan bolady da, qoya qoyady. Sosyn, biraz uaqyt ótken son, susyp shyghyp ketip, janadan jylap keletinderge oryn bosatady.

Ertesinde sheshemning denesi ata-babamyzdyng talay úrpaghy mәngilik meken tapqan Jauyrtoghandaghy beyitke aparylyp jerlendi. Jol shetine taman jana bir jas tómpeshik qabir payda boldy da, biraz kýn arly-berli ótken jolaushynyng nazaryna shalynyp, múnly oy salyp jatty.

Sheshemning basyna qorghan soghylghan joq, eskertkish túrghyzylmady. Birdene qalqitugha bizde eshqanday da shama joq edi. Bizding qolymyzdan kelgeni kózimizding jasyn kól etip, jylau-syqtau ghana boldy.

Mәngilikke kóz júmar kezde sheshem jantalasyp meni izdepti. «Álgi Berdibek qayda? Berdibek... shaqyryndarshy», — dep sandyraqtap jatyp, mening atymdy atay beripti. Altyn anamnyng dýniyeden qaytar aldyndaghy bir auyz lebizin esty almaghanyma kýni býginge deyin ókinishtimin. Qosh bol, ghaziz anam!

...Qazekeng de aitady-aq: «Sheshesiz jetim — sherli jetim. Ákesiz jetim — arsyz jetim». Men sherli jetimmin.

Sherli ekenim ras. Qaytys bolghan sheshemdi kýndiz-týni oilaymyn. Ólu — ol mәngi-baqy ghayyp bolu, joghalu. Men endi sheshemdi esh uaqytta da kóre almaymyn. Osyny oilaghanda, ishi-bauyrym birtýrli jiydip ketkendey bolady.

Ólgen adam mәngilik ólmeytin bolsa. Arada on jyl ma, on bes jyl ma ótkende, tirilip, qayta qaytyp kelse. Men onda qayghynyng týpsiz shynyrauyna qúlamas edim. Ayauly sheshemning qaytyp keler merzimin qalayda shydap, kýter edim. Basyma nendey auyrtpalyq týsse de, tózer edim. Ózimdi ózim júbatar edim.

Altyn anam endi on bes jyl týgil, myng jyl ótken song da qaytyp tirilmeydi. Men búny jaqsy bilemin. Sondyqtan da ómirden qarmanar sýienish taba almaymyn. Bәri bitti, sendi. Men onyng «Berkenim» degen analyq meyirban sózin endi esh uaqytta da estimeymin.

Ózegimdi órtegen ashy qayghy onashada kózimnen monshaq bolyp domalap-domalap ketedi. Biraq eshkimge kórsetpeuge tyrysamyn.

Sóitip, jetimdik ómirdi bastan keshe bastadym. «Jetim» degen sózde nendey suyq maghyna jatqanyna men búryn zeyin qoymaydy ekem. Sheshem ólgen son, endi bildim. Adamnyng ar-ojdanyn tildeuge de dýniyede búdan qatal, búdan ayausyz sóz bolmaydy eken.

Ýlkender jetim ekenimdi ayaushylyqpen esime salady. Al balalar úrsysyp qalghanda «jetim» dep boqtaydy. Men ýshin ekeuining maghynasy birdey. Ayap aitsa da, úrsyp aitsa da, «jetim» degen sóz mening jýregime qanjar bolyp qadalady. Dýniyede men ýshin búdan jeksúryn sóz joq. Taqiyasyn qoryghan tazshaday osy sóz qay jaghymen sap ete qalady dep zәrem úshyp, ýreylenip túramyn.

Mening osy osaldyghymdy jaukes balalar óte jaqsy biledi. Sәl shekisip qalsa, dayar túrghan ózge boqtyq sózding birin de auzyna almay: «Ói, әkenning auzyn... jetim! Sheshesin jalmaghan qu jetim!» — dep shygha keledi. Boldy, men óldim, kýirep týstim. Búdan keyingi qarsylyghym — ol arsyzdyghym.

Balalar, mening qymbatty jas dostarym. Mynau qatal dýniyede әkesi ne sheshesi ólip jetim qalu sekildi baqytsyzdyq әrkimnin-aq basynda kezdesui mýmkin. Ol sekildi jany jaraly balalar, mýmkin, aralarynda da bar shyghar. Sender qansha araz bolsandar da, olargha «jetim» degen tajalday suyq sózdi aitpandar, ainalayyndar. Úr, soq, tóbeles. Tipti etinen et kesip al. Al biraq әlgidey dep tildeme. Taghdyr onsyz da ayausyz jazalaghan beysharanyng adamshylyq menmendigin «jetim» degen sóz birjolata jer etip, taptap ketetinin sender úghyndar. Ayandar!

Berdibek Soqpaqbaev

"Balalyq shaqqa sayahat" kitabynan ýzindi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1518
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3294
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5882