KÁRISTING ÁNShILERI KELIP, OQUShY QYZDAR QYRYLYP QALA JAZDADY

KÁRISTING ÁNShILERI KELIP, OQUShY QYZDAR QYRYLYP QALA JAZDADY

Aqpannyng alghashqy kýni Respublika sarayynda bolghan konsertke kezdeysoq bara qalyppyz. Konsertke baru oiymyzda joq edi, ayaqasty biylet tabyla qalyp, Almatynyng jastarymen birge biz de aghyldyq. Jarnamasynan úqqanymyz – búl keshte «RINGO», «JUNIORS» toptarymen birge Koreyadan kelgen «MYNAME» atty top óner kórsetedi eken. Konsert Qazaqstan men Korey elining mәdeny baylanysy negizinde úiymdastyrylypty. Ontýstikkoreyalyq topty óz basym tanymaydy ekenmin. Bir әnin tyndamappyn da. Esesine, mektep oqushylary olardyng әnderin qosylyp aityp túr. Koreylik top sahnagha shyqqannan bastap qyzdar shynghyrdy-ay kelip. Saraydyng ishi toly qyz. Er azamattardy sanasan, jýzge de jetpeytin shyghar. Almatydaghy oqushylar men student qyzdar qalmay barypty. Konsert ayaqtalghansha kәristing jigitterine tik túryp, qoshemet kórsetti. Soqqan shapalaqtarynan qúlaq túnady. Jan-jaghymyzda otyrghandardan: «Búl qanday top? Ánderin sýiip tyndaushy ma edinder?» – dep súrap jatyrmyz. «Búl bes jigitting aty – Gon U, In Su, Se Eng, Chjun Kiu, Chhe Chjiyn», – dep bir oqushy qyz sahnadaghy beseuding atyn atap berdi. Toptyng qay jyly qúrylyp, qansha alibomy shyqqanynan da habardar eken. Aytuynsha, «MYNAME»-ning búl bizding elding ýlken sarayyndaghy alghashqy konserti eken. Ne kerek, eki saghattan artyq konsertte koreylik әnshilerge degen qúrmet otandyq әnshilerge kórsetilgen qoshemetten asyp týsti. Qyzdar qoldarymen jýrekterin kórsetip, topqa degen mahabbattaryn týrli tәsildermen jetkizip jatyr. Kәristing jigitteri «Koreyagha jýrinder» dese, erip ketuge bar, tipti. Sóitsek, oqushy qyzdardyng «MYNAME» dep ólip-talyp otyrghandary kәristing 18 ben 25 jastaghy bes jigiti. Jigitter pop stiylinde әn aitumen qatar, keremet biyleydi eken. Biraq klipterinde, belgisiz toptarmen tóbelesip, qan-josa bolyp jatqany. Týrleri jigit degennen góri, qyzdargha kóbirek keledi. Bәri de qyz qúsap ilmiyip túr. Bet-auyzdaryn boyap alghan. «MYNAME»-ning sahnadaghy әrbir әni, әrbir qimyly oqushy qyzdargha mayday jaghyp barady. Shýntiygen kәristing jigitterine tabynyp, shulaghandaryn týsinbey biz otyrdyq. Bizde de ónerine ghashyq bolarlyq әnshi jigitterden qúralghan toptar tolyp jatyr edi ghoy…

MÚSABAEV PATRIOT EKENIN NEGE KÓRSETPEYDI?

Jasóskin Toqtar Áubәkirov pen Talghat Músabaevqa eliktemegende kimge elikteydi deysin. Sóitken Talghat Músabaev bizge ókpelep, biz Talghat Músabaevqa ókpelep jýrgen jayymyz bar. Jasóspirimder ony bilmeydi emes, bәrin biledi, internetten oqyghan. Songhy kezde týrli minez kórsete bastaghanyna qaraghanda, әldenege qystyghyp jýrgendey aghamyz. Ózi de «jabyq qaladaghy» qatayghan, súr, «jabyq» sheneunikterding bireuine ainalghanday. San-sapalaq sayasattyng qúrbany bolghan, qayran aghalar-ay deysing osyndayda. Áytpese, Talghat Músabaev qazaqtyng maqtanyshy, birtuar azamaty ghoy. Qazaqstannyng gharyshker-úshqyshy, QR aviasiya general-leytenanty, Halyq qaharmany, kerek deseniz.

Biz Talghat Músabaevty mýldem basqa qyrynan kórgimiz keledi. Arzan sensasiyalardyng «qúrbany» bola bermey, batyl, shynshyl pikirlerin estisek deymiz. Osydan eki jyl búryn «Aq jelkende» «Izinen anyz ergen» aidarynda Talghat Músabaev turaly «Talghat Músabaev – ol qanday adam?» degen maqala jaryq kórgen bolatyn. Ol maqalada Talghattyng anyzgha bergisiz ómiri jayly aityla kelip: «…Reseyding Federaldyq gharysh agenttigining basshysy Anatoliy Perminov Bayqonyrdy menshiktene sóilegende, bizding Tәken: «Reseyding onday qúqy joq. Óitkeni, Bayqonyr – Tәuelsiz Qazaqstannyng jeri. Ol tek jalgha berilgen!» – dep kesip sóiledi. Osydan song Músabaev reseylikterge jaqpay qaldy. Gharysh mәselesine kelgende eshqanday da ymyragha kelmeu kerektigin bildirgendey synay tanyta kele: «Búryn qay jaghynan bolsa da, sheginispen kelsek, endi sheginetin jer joq. Bәrin de aiqaspen ghana jenip alugha tura keledi», – dep óz ústanymyn aitqan. Nege Músabaevtyng osynday sózderin estimeymiz?» – dep jazylghan bolatyn sonynda. Gharyshta Qazaqstannyng ýstinen ótip bara jatqanyn bayqap: «Mening Qazaqstanym» dep bar dauysymen aighay salghanyn da sol maqaladan oqyp edik.

«Osynday patriottyghyn Talghat Músabaev halyqtyng aldynda nege kórsetpeydi?» degen súraq oiymyzgha jii oralyp jýr. «Qadirin ketirse erge syn, qadirin bilmese elge syn» dep kósemsimey-aq qoyalyq. Biraq, osy bizding ýlken aghalarymyz Talghatqa: «Sen ekining biri emessin. Ózindi qay kezde de últtyng maqtanyshy siyaqty ústa», – dep nege aitpaydy, soghan tanbyz.

QAZAQ BALASY NE SEBEPTEN GhARYShKER BOLGhYSY KELMEYDI?

2009 jyldan beri «Áne-mine gharyshqa ýshinshi qazaq úshady» dep kelemiz. Sóitip jýrgende ýmitker eki qazaqtyng biri – Múhtar Aymahanov Resey azamattyghyna ótip tyndy. Alghash estigende birtýrli qonyltaqsyp qalghanymyzdy nesine jasyrayyq. Al ekinshi qazaq Aydyn Ayymbetov «Qaytsem de qazaqtyng kók tuymen gharyshqa baram» dep tabandap otyr. «Bәrekeldi!» destik. Biraq, Múhtar da bekerden-beker Resey azamattyghyn alghan joq qoy. Juyqta qazaqtyng nómiri birinshi gharyshkeri Toqtar Áubәkirovpen әngimeleskenimizde: «Qay elding azamattyghymen úshsa da, men oghan quanar edim, «qazaq úshty» dep. Aymahanov óz maqsatyna qol jetkizu ýshin qanshama qiyndyq kórip keledi. Qazaqy jerden shyqqan bala, әitpese. Maqsatyn oryndau ýshin Reseyge ketti. Onyng Qazaqstanda úshatynday mýmkinshiligi joq. Bizding jigitter gharyshqa sayahattap baryp qaytatyn turister emes, olar ýlken halyqaralyq baghdarlama ayasynda zertteu júmystarymen barady. Sol salanyng kәnigi mamandary. Olar ghylymnyng bolashaghyna ýles qosatyn azamattar», – dedi.

Toqtar Áubәkirov «Qazgharyshtyn» býgingi qyzmetine renjinkirep otyr. Renjiytin jóni bar. Mysaly, reseylikterding Múhtar Aymahanov turaly týsirgen qysqametrajdy filimin kórip, jýregimiz solq ete qaldy. Gagarin atyndaghy júldyzdy qalashyqta túryp jatqan Múhtardyng janyndaghylardyng bәri gharyshqa baryp qaytypty. Al bizding Aymahanov bala kýngi armannyng jeteginde әli jýr. Jasy bolsa, qyryq jetige keldi… Ayymbetovimiz qyryq ekiden asyp barady. Biraq, Toqtar Áubәkirov densaulyghy jarap túrsa, 60 jasqa deyin de gharyshqa baryp zertteu jýrgizuge bolatynyn aitady.

Býgingining balasyna «Ýlkeygende kim bolasyn?» desen, «Bastyq bolam», «Ministr bolam» deydi. Aymahanov pen Ayymbetovting armanyn orynday almay jýrgenimizdi balalar da sezedi-au, «Gharyshker bolamyn!» demeydi…

MAGhAUIN MEN ISABEKOVTI «ÝNDIK» DESEK, NE BOLGhANYMYZ?

Ermek Túrsynov ne aitsa da «әdeyi aitady» deushi edik. «Dýiim júrtty shuyldatyp qoyyp, syrtynan kýle qarap otyrady» dep oilaytynbyz. Al «Central Asia Monitor» gazetining tórtinshi sanynda «Induky y pavliny» degen súhbatynda býy dep «múnyn» shaghypty: «Vy znaete, ya tak skuchan po vsemu nastoyashemu. Po nastoyashim filimam, nastoyashim knigam. Pesnyam. Skuchai po vsemu shtuchnomu. Kuda-to propaly ony – Nastoyashiye. Mne nadoely ety holenye pustye samouverennye fizionomii, vydaishie sebya za tvorsov y daje, koshmar kakoy, za elitu nasii. IYh, nastoyashiyh, uje ne ostalosi. Nu, kogo ya mogu nazvati, napriymer? Nesomnenno – Beliger. Gera-aga. Auezov Murat… Nu y vse, pojaluy… Ostalinye vse ushly ily razehalisi… Anuar Alimjanov, Moris Simashko, Kaltay Muhamedjanov, Jaraskan Abdrashev, Oralhan Bokeev, Kamal Smailov, Viktor Badikov, Aleksandr Jovtiys, Sagat Ashimbaev… Mnogo iyh, mnogo. Vseh ih ya znal malichishkoy, so mnogimy uspel poobshatisya. Sovsem nedavno ushel Satimjan Sanbaev. Y nikto im na smenu ne priyshel. Y samoe pechalinoe – uje ne priydet. Vidiyte li, takih ne zamenishi. Y vot za chto ya hochu poblagodariti Internet (kstati, eto, navernoe, edinstvennoe, za chto ya ego mogu blagodariti), tak eto za vozmojnosti uslyshati, a inogda daje uviydeti svoimy glazamy Nastoyashiyh. Ushedshih y jivyh. Y kogda mne stanovitsya sovsem nevmogotu ot kakogo-nibudi “habarovskogo” ily «KTKkovskogo» derima, ya nadevay naushniky y nabirai v poiskoviyke iymena – Tlendiyev, Kaldayakov, Azerbaev, Karshyga Ahmediyarov… Slava bogu, ih u nas nemalo bylo – Nastoyashiyh». Sózbe sóz, oryssha bergenimiz ýshin keshirim súraymyz. Aytpasqa, jazbasqa amalymyz qalmady… Búl súhbatynan Ánuәr Álimjanovty, Qaltay Múhamedjanovty, Jarasqan Ábdirashevti, Oralhan Bókeydi, Kamal Smailovty, Saghat Áshimbaevty oqyghanyn, keybirimen aralasqanyn bildik. Múnysy endi ózin әdebishalys etip kórsetken týri ghoy. Tilendiyev, Qaldayaqov, Ázirbaev, Qarshygha Ahmediyarovtardy әli kýnge deyin saghynyp, tyndaytynyn aityp, «men de sonday adammyn ghoy negizi» degisi kelip túrghanyn týsinbey qalatynday topas emespiz. Eng soraqysy, Túrsynov:

«A segodnya u nas…», – dep kýrsinip alady da: «Ponimaete, kogda so dvora ischezait pavliny, ih mesto zanimait induki. Nyneshnyaya tvorcheskaya intelliygensiya v masse svoey nikakogo vesa v obshestve ne iymeet», – dep jalghay salady. «Tauystyn» kimder ekenin týsindik, al «ýndik» kim sonda? Býginde kózi tiri klassikterdi sanap jibereyikshi: Múhtar Maghauiyn, Ábdijәmil Núrpeyisov, Qabdesh Júmadilov, Dulat Isabekov, Tólen Ábdikov, Beksúltan Núrjekeúly, Múhtar Shahanov, taghysyn taghy. Biri ketse, biri bar, qarap túrsanyz. Kóldeneng kók attylar tausyla sóileytinindey eshtene bolyp qalghan joq. Odan song Esenghaly Raushanov, Túrsynjan Shapay, Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly, Amanhan Álim, Ámirhan Mendeke, Meyirhan Aqdәuletúly, Ertay Ashyqbay, Asqar Altay, Gýlnәr Salyqbay, Svetqaly Núrjan syndy qalamgerlerding aldy anyzgha ainala bastaghanyn qayda qoyasyz. Býgingi orta jәne jas aqyn-jazushylar qatarynan Maraltay Rayymbekúly, Ámirhan Balqybek, Aqberen Elgezek, Erlan Jýnis jәne basqalary qazir әdeby ortany dýmpitip jýr. Mine, búlardyng qoghamda ózindik orny, salmaghy joq dep aita alasyz ba? Endi kelip, ýlkeni bar, kishisi bar, osylardy «ýndik» desek ne bolghanymyz? «Ádebiyetti bir kisidey biletin adammyn» ghoy dep shirenip otyrghan Túrsynov nege búlardy kózge ilmeydi? Yaghni, bilmeydi degen sóz. Eki kino týsirdim eken dep, әrkim osynday bilmestikpen pәtua aita beretin bolsa, jetisken ekenbiz!

MÚHTAR ShAHANOV OQUShYLARDYNG ALDYNDA OILANYP SÓILESE EKEN…

Almatydaghy №110 mektep-gimnaziya Múhtar Shahanovty kezdesuge shaqyrypty. «Aq jelkendi» de. Aqynmen kezdesuge biz de bardyq. Oqushylar shetterinen Múhtar Shahanovtyng ólenderin oqyp jatty. Aqynnyng sózine jazylghan dostyq pen mahabbatty tu etken әnderdi oryndady. Kezdesu barysynda mektepting qazaq tili pәnining múghalimi: «Oqushylardyng sizderdi qalay oqyp-bilip jýrgenine kónil qoyynyz. Búl keshti jas buynnyng ózinizge esep berui dep qabyldanyz», – dep, ózindik rәuishin jetkizgen. Kesh әdemi-aq órbidi. Biraq, sóz aqyn aghamyzgha berilgende, әdeby kesh basqa arnagha auysqanday әserde qaldyq. «Qúrmetti jauqazyn buyn», – dep sóz bastaghan aghamyz: «Ózderinizben kezdesude sizder bile bermeytin nәrselerge toqtalyp ótsem deymin. Ángimeni shyndyq tóniregine búrayyq. Óitkeni sizderding bilmeytinderiniz kóp», – desin. Sóitti de qazaq tili ýshin qalay kýreskenin, qanday erlikterge barghanyn tizbeley jóneldi. Últ mýddesine qatysty isterde ayanyp qalmaghanyn joqqa shygharmaymyz, әriyne. Biraq, últ ziyalylarynyng keybirining atyn atap túryp, «ol Jeltoqsan kezinde jastardy qorghay almaghan», «qazaq tilin qoldamaghan» degen әngimeler aitudyng qanshalyqty oryndy ekenin bile almadyq. Ásirese, oqushylardyng ortasynda… Ádebiyetimizding ýlken alyptarynyng janaghyday isterin shúqyp kórsetkesin, oqushylardyng olargha qúrmeti azayady ghoy. Oi-sanasy janadan qalyptasyp kele jatqan balalardyng aldynda ýlken aqyn-jazushylarymyzdy «memlekettik tilding jaghynda bolmady» dep túqyrtu asa kóp týsinikti de әngime emes. Oqushylardyng kókeyinde «til ýshin kýresip jýrgen jalghyz Múhtar Shahanov eken ghoy» degen týsinik qalmauy kerek, bizdinshe. «Jalghyzdyng shany shyqpas» dep qazaq beker aitpaghan bolar. «Til» dep, «últ» dep shyryldap jýrgen Múhtar Shahanovqa osy bir azghantay bazynamyzdy aita ketsek dep edik…

«OSYNY AYTAR QÚLAQ QALMADY» DEP MAQPAL AShYNDY

Fariza Ongharsynova qaytys bolghan kýnning ertenine apamyzgha arnalghan «Aytylmaghan әngime» baghdarlamasyna barghanbyz. Múqaghalidyng Farizamen syrlasuyn oryndaugha Maqpal Jýnisova kelipti. Kirgen boyda Maqpal apamyz: «Birden aitayyn, qazir men «Farizany» oryndaymyn. Qol shapalaqtamanyzdar. Býgin mening ónerimdi kóruge kelgen joqsyzdar. Qayghyly habargha kelip otyrmyz. Qazaq qazada qol shapalaqtamaydy. Qol soqqandardy kórsem, qanym qarayady», – dedi. Sóitti de: «Roza Baghlanova, Ermek Serkebaev syndy dýldýl әnshilerimiz qaytqanda da osy jaghday aldymyzdan shyqty. Tabytty kóterip alyp bara jatqanda, halyq sonynan qol shapalaqtap túryp aldy. Búl ne súmdyq? Osyny aitatyn ýlkender joq aramyzda. Aytatyn aqsaqal qalmady. Erteng men ólgende shygharyp salyp túryp, qol soqpandar dep qazirden aityp jýrmin», – dep ashyna sóiledi. Ánshi apamyzdyng búl sózin habargha týsuge kelgen birdi-ekili ýlkender jaqtyrmay qaldy. «Osyny aitatyn aqsaqal qalmady» degeni ózderine tiyip ketti me, kim bilsin?! Áytse de, Maqpal Jýnisovanyng aityp túrghan әngimesi jón әngime edi. Janazada qol shapalaqtau atamyzdan qalghan dәstýr emes. Búl ýrdis keng etek alyp ketpey túrghanda, ýlkender jaghy aityp, toqtatu qajet qayta. Qol soghudy bylay qoyghanda, halyq aldynda jýrgen óner adamdarynyng ózi ólim-jitimge qalay kiyinip barudy bilmey me dep qalasyn. Poeziya padishasy qúlaghan kýni apamyzgha arnalghan baghdarlamagha kelgen keyingi jas әnshilerding biri qyzyl kóilek kiyip, basyna ýlken qyzyl gýl japsyryp alypty. Esti әnshining biri sanalatyn Súlushash Núrmaghambetovanyng ózi moynyna ýiindegi bar meruertin taghyp kelipti. Qyzyl-ala kóilekterin de, jaqút syrgha-monshaqtaryn da ýiine qaldyryp, basyna oramalyn salyp kelgen Maqpal Jýnisovany kórgende, jylap kórise jazdadyq ózimiz.

TÚSAUKESERDING SÁNIN DASTARHAN BÚZDY

Juyrda teatr tarlany, Qazaqstannyng Enbek sinirgen әrtisi Sәbit Orazbaevtyng «Teatrdyng ózi – óner» atty kitabynyng túsaukeserine bardyq. Ákemteatrdyng kishi zalynda ótken túsaukeserge jinalghan júrt kóp boldy, zal lyq toldy. «Búlay kóp adam keledi dep oilamappyn», – dep Sәbit agha da tandanysyn jasyra almady. Biybigýl Tólegenova bastap, Asanәli Áshimov qostaghan óner maytalmandarymen birge, belgili aqyn-jazushylarymyz, ónerding ainalasynda jýrgen adamdar, eng ayaghy balalar dәrigeri Kamal Ormantaevqa deyin Sәbit Orazbaevtyng quanyshyna ortaq boldy. Keshti Áshirbek Syghay jýrgizdi. Biybigýl apamyz ortagha shyghyp, jyly lebizin bildirgennen keyin, otyrghan qauym bir әn aityp beruin ótindi. «Býgin әn aitam dep oilamap edim, dausymnyng ózi saghat 11-de oyanady. Sonda da bir әn salyp bereyin», – dep, sayray jóneldi. Dausy 11-de oyansa da túp-túnyq, әdettegidey synghyrlap túr. Odan keyin Bekjan Túrys dombyramen bir әn aitty. Sýisinip qaldyq. Osynday jap-jaqsy, esh boyamasyz ótip jatqan keshting sәnin fonogramma búzdy. Biybigýl apaydan keyin shyqqan әnshilerding ekeui fonogrammamen әn aityp, kishi zaldy janghyrtyp, qúlaghymyzdyng jarghaghyn jaryp jibere jazdady. «Jap-jaqsy keshting sәnin ketirdi-au. Óz dauystarymen aitsa da esh ókpelemes edik», – desip qaldy fonogrammadan mezi bolghan kópshilik.

Kesh ayaqtalyp, bas-ayaghy 500 taralymmen shyqqan kitapqa talasyp-tarmasyp qoly jetken halyq Sәbit Orazbaevtan qoltanba alyp, masayrap-aq qalghan. Osy jerde taghy bir jýikemizdi tozdyrghan nәrse, Sәbit aghamyz kitabyna qolyn qoyyp jatsa, ainalasynda jýrgender alashapqyndap: «Boldy endi, aghany sharshatasyndar!» dep, ary-beri oiqastap qoymady. Ol azday: «Agha, ýstine jýriniz, ýstine jýriniz» dep sýireledi kelip (ýstinde dastarhan jayylyp túrghany aidan anyq qoy endi). Kitap alghandargha qoltanba berip, shygharyp salghannan keyin, dastarhangha asyqpay-aptyqpay jayghassa da bolady ghoy. Al olar әnsheyinde teatrgha keltire almaytyn halyqty jaqtyrmaghanday bolyp: «Ýstine jýriniz, ýstine jýriniz» dep, bir-birin sonsha sýireledi. Dastarhandy bireu kóterip ketetindey qúddy…

NEGE ÝNDERINIZ ShYQPAYDY, AGhALAR?

Osy Almatydaghy keybir kóshelerding atauy ne ýshin, kim ýshin qoyylghanyn bilmey dal bolasyn. Qyzyq ýshin kópshilikke týsiniksiz kóshelerding atauyn iyemdengenderding kim bolghandyghyna kóz jýgirtip kórdik. Sonymen…

Dmitriy Andreevich Furmanov (1891-1926) – revolusioner jazushy. Oktyabri revolusiyasy kezinde, Chapaevtyng diviziyasynda soghysqan. Oghan әieli men Chapaev opasyzdyq jasaghan. Sodan Chapaev ekeui әiel ýshin qatty arazdasady. Eki dos arasyndaghy jaljaldan song Furmanov qazaq dalasyna qyzmet auystyrghan. Almatyda Kenes ókimetin ornatu jolynda belsendi júmys istep, kelissózder jýrgizgen. Ol qazaq jerinde bir jylday ayaldaghan.

Abdulla Ahmetúly Rozybaqiyev (1897-1938) – qogham qayratkeri. O.Jandosov, P.Vinogradov, T.Bokin sekildi qogham qayratkerlerimen birge Jetisu ónirinde Kenes ókimetin ornatugha qatysqan. 1921 jyly mausym aiynyng basynda Tashkentte, keyin Almatyda shygha bastaghan «Kedey dauysy» gazetin úiymdastyrushy әri redaktory bolghan. 1937 jyly sayasy qughyn-sýrgin qúrbany qataryna iligip ketken.

Masanchy Maghazy (1885 – 1935) – memleket qayratkeri. Kenes ýkimetin qúrugha atsalysqandardyng biri. Ómirining sonyna deyin Qazaqstan men Ózbekstandaghy kenestik organdarda jauapty qyzmetter atqarghan.

Kliyment Arkadievich Timiryazev (1843-1920) – tabighat zertteushisi, orystan shyqqan ósimdik fiziologiyasynyng negizin salushy, әlem moyyndaghan akademiyk. Ayta bersek, osynday taghy da qanshama kósheler bar Almatyda. Al osy megapoliste deni dúrys kóshe atauy búiyrmay jýrgen marqasqalarymyz jetip artylady. Mústafa Shoqaydyng kóshesi sholaq kóshe, Alashtyng aibyny bolghan Bókeyhanovtyng kóshesi jogharyda aty atalghan kóshelerding janynda býgejektep qalady. «Oyan, qazaq!» dep barsha Alashqa ruh bergen Mirjaqyp Dulatov atyndaghy kóshening úzyndyghy 1800 metrden aspaydy. Tizbeley bersek, Alash arystarynyng atyndaghy kóshening «jyry» da, jyryghy da bitpeydi. Ótken jyly aqyn Esenghaly Raushanov Masanchigha Túmanbay Moldaghaliyevting atyn beru kerek dep úsynys aitty. Sayasattanushy Aydos Sarym Timiryazevke Kenesarynyng atyn bereyik dep ýn qosty jaqynda. Aytuyn aituday-aq aityp kelemiz ghoy. Mysaly, Petropavl men Pavlodardyng atyn qazaqshalau kerek dep dauryghyp-dauryghyp qoydyq. Bilek sybanyp kirisken birimiz joq. Songhy kezde Erlan Qarin de, Berik Ábdighaly da múnday taqyryptarda jaq ashpaytyn boldy, tura әldeneden kónili qalghan bala qúsap… Biraq qogham auzy dualy azamattarynyng aitar salmaqty úsynystary men saraptaularyn da saghyna bastaghan siyaqty… Nege ýnderiniz shyqpaydy, aghalar?

QABDESh JÚMADILOV «QARTAYGhYSY KELMEYTIN» JAZUShY MA?

Qabdesh Júmadilov «Kәrilerge em bolatyn dәriler» degen әngime jazypty. «Qazaq әdebiyetinen» juyrda ghana oqydym. Jelisin bayandamasaq ta, taqyrybynan-aq ne turaly ekeni týsinikti shyghar. Jasyrmaymyn, әngimesi oqylady. Tipti, oqigha jelisi birden baurap әketedi deuge bolady. «Sony nemen ayaqtalar eken?» – dep, oqyp tauysqansha ýzdigesin. Biraq… Oqyp shyqqan song әri-sәri oida qaldyq. Halyq jazushysynyng jazar taqyryby úsaqtalyp bara jatqanday kórindi. Ilgeride Qabdesh aghamyz «Kontuziya» degen әngime jazghan. Ol shygharmasynda da әngime kózge shóp salugha kelip tireletin. Qabyrghaly qalamgerimizding qalamynan «Donjuan qoraz» degen de әngime tudy. Eki kórshi kempirding tauyqtyng júmyrtqasyna talasynan tughan dauy birining jezóksheligin de aityp jiberedi. Osy eki әngimesin oqyp, aqsaqal jazushygha renjip jýr edik. Búl jolghy әngimesi renishimizdi zoraytyp jiberdi. Renjiytinimiz, Shynjang qazaqtarynyng «Taghdyryn», eki tomdyq «Songhy kóshti», Qabanbay batyr jayly «Daraboz» romanyn jazghan jazushydan túshymdy dýnie kýtemiz. Osydan eki jyl búryn jazushynyng ýiine arnayy baryp, ózinen súhbat alghanbyz. «Jas kýngi jazu men qazirgi kezdegi jazudyng aiyrmasy qanday eken?» dep súraghanbyz sonda. Aghamyz: «Jas kezdegi jazu men qazirgi jazudyng aiyrmasyn aitar bolsam, qazir shaghyn janrgha bet búrdym. Búrynghyday tom-tom roman jazugha, birinshiden, uaqytym jetpeydi. Bir romangha endi qalghan bes-on jylymdy arnau qiyn. Ekinshiden, oqyrmannyng qalyng dýniyeni oqugha uaqyty joq dep te oilaymyn. Bir demmen, bir keshte oqyp tastaytyn dýniyeler jazyp jýrmin. Qazir jazushylar әrtýrli taqyrypta qalam tartady. Keybir aqyn-jazushylar saray manynda, biylik núsqaghan taqyryptardy jazuda. Meni júrt «últ jazushysy» dep jýr ghoy. Býginde adamdardyng peyili búzylyp bara jatyr. Osy túrghyda san týrli tiptik obrazdardy jinaqtap jýrmin. Sony, óz zamanymnyng shejiresin, shyndyghyn jasap ketsem deymin», – degen edi. Onysy dúrys ta shyghar… Biraq últ jazushysynyng keyingi әngimelerin oqyghan úrpaq: «Qartandy qalamaghan shaldyng әngimesi ghoy» dep, kónili qalyp qalmasa bopty, әiteuir.

ELDING BÁRI SYZDYQOVA EMES

«Núr Otan» partiyasynyng «erke qyzy» Baqyt Syzdyqova 2008 jyly partiyadan eki aida qaytaramyn dep 7 million tenge alyp, qaytarmay jýrgenin bәri jarysa jazdy. Búghan nazar audarmauymyzgha da bolar edi, biraq ol ózin jastardyng kósemi qúsap ústap, anda da shoshandady, múnda da shoshandady. Sóitip onsyz da sýikimi ketip jýrgen Baqyt Syzdyqova aqyry abyroydan júrday bolyp, partiya qatarynan shygharylghan bolatyn. Alghan 7 million tengesine ýsteme qosylyp, barlyghy 15 million tenge tóleytin bolghan. Qaryzgha basymen kirip ketken Syzdyqova әlgi on bes milliondy bireu tólep beretindey bylq etpedi. «Ol aqsha Mәskeude Jogharghy ligagha Qazaqstannyng atynan shyghatyn KVN-shilerge kerek boldy», – dep kógerendegeni bolmasa, әriyne. Endi kelip, «uaqytynda tólemegeni ýshin qosylghan 8 million tenge ýstemaqyny emes, 7 million tengeni ghana tóleydi» depti partiyadaghylar. Partiya qataryna qayta kirgizip alsa da sharuamyz joq qoy. Qayta kirip alsa da tanghalmaymyz. Tek ýstemaqy qosylghan nesiyesin tóley almay, týn úiqysy tórt bólinip, jýdep jýrgen halyqtyng jýregi auyratyn boldy ghoy dep uayymdap qaldyq. «Ýstemenizdi tólemey-aq qoyynyz» deytindey olardyng bәri «Núr Otan» partiyasynan qaryz alghan joq, onyng ýstine. Ýsteme tólemeytindey bәri Syzdyqova emes jәne. Osynday «erke qyzdardyn» qylyqtary halyqtyng jýikesine tiyip boldy, neghylsa da. Basqadan janylsanyzdar da, kumir tandaudan janylmanyzdarshy degimiz keledi, qysqasy.

BIZDI ALDADY MA, ÁLDE BIZ ALDANDYQ PA?

Ánsheyinde Jazushylar Odaghynda ótetin keshterde adam sany seldirep otyratyn. Halyq poeziyany saghyna bastapty. Aqyn Esenqúl Jaqypbekke arnalghan kesh 400 oryndyq Ádebiyetshiler zalynda ótti. Biz erterek baryppyz. Áytpese, syimay týregep túrghan adam qanshama. Esaghandy eske týsirgen beynejazbalardy kórip, kórermen kózderin sýrtkishteumen boldy… Osynday әp-әdemi keshting sәnin fonogramma búzdy. Bekjan Túrys aghamyz «Alday-audy» aitady degesin, dombyrasymen shyghady dep kýtkenbiz. Alayda aghamyz «jansyz» dauyspen auyzyn jybyrlatty da ketti. Sәlden song Jәken Omarov shyqty sahnagha. Ol kisining qolynda qara dombyrasy bar eken. Biraq qolyndaghy aspap oinap jatqan muzykany emes, Jәken aghamyzdy «sýiemeldep» shyqqanday әserde qaldyrdy. Án oryndaushysy da, dombyra da muzykagha ilese almay, esimizdi shyghardy. Zalda otyryp biz qypyqtadyq. Shynyn aitayyq, sol kezde sahnadan abyroymen ketuin tiledik.

Esenqúl Jaqypbekting sózine jazylghan әnderdi oryndaghandardyng arasynda Aqan Ábduәliden basqasy halyqty kópe-kórnieu osylay «aldap» ketti. Ánshi Aqannyng kemsendep aitqan әni qanday әserli shyqty, mysaly. Bekjan Túrystyng da, Jәken Omarovtyng da, Sayat Medeuovting de ónerin qatty qúrmetteymiz. Olardy basqa bireu osynday keshte auyz jybyrlatty da ketti dese, senbes edik. Kez kelgen ortada dombyrasyn kýmbirletip, búlbúlsha sayrap qoya beretin óner iyeleri emes pe edi búlar da? «400 oryndyq zalda «tiri» dauyspen әn aita almady» degen әjepteuir әnshi aghalarymyzdyng atyna úyat eken…

«ÁPKE» «KELINNIN» QOLYNA SU QÚYa ALMAY JÝR…

Negizi «Kelin» turaly mýlde aitqymyz kelmegen. Biraq, «Qazaqstangha Anandy keledi» dep, jeti atasyn tapqanday quanyp jýr últtyq arnadaghy әriptester. Quanbay qaytsin, últtyq arnanyng reytingin kóterip túrghan da osy ýndining serialy. Auyldaghysy bar, qaladaghysy bar, bәri birdey Anandiymen birge jylap, birge kýledi. Qazir kishkentay qyzdar Dulat Isabekovting «Ápkesi» emes, Anandy bolghysy keledi. Búl otandyq serialdardyng sheteldik ónimderding qolyna su qúnggha da jaramay jýrgenin kórsetse kerek. Biraq, Isabekovting «Ápkesin» 8-synypta qalay tamsanyp oqyp edik biz. Meyirimdi әpke bolghymyz kelip, eliktep óstik qoy. Ókinishtisi, kinogha ainalghan «Ápke» qazaq qyzdaryna kumir bola almady…

Mysaly, sol «Kelindi» týsiruge keremet aqsha bólinbegeni kózge úryp túr. Bir ýiding ishinen ainalyp shyqpaydy. Bir otbasynyng shәi-tamaq ishkeninen basqa dymy da joq. Biraq, biz qyrylyp qala jazdap kóremiz. Nege? Akterlardyng oiyny ýshin ghana qaraytyn siyaqtymyz. Sendirip tastaydy. Sosyn amal joq, ózimizding taghdyrymyzdy izdeymiz. Keshe ghana «Aq jelkennin» bir jas oqyrmany «Kelin» turaly jazynyzdarshy», – dep ótinish aitty. Nauryz aiynda «Kelindi» kishkentay kezinde somdaghan 17 jasar Avika Gor Núrlan Qoyanbaevtyng «Týngi studiyasynan» bastap, birqansha baghdarlamalargha qatysatyn kórinedi. Sol kezde bizding de oqyrmanymyz Últtyq arnanyng aldynda «Kelinmen» betpe-bet kezdesip, qaryq bolatynyna senimdimiz. Negizi bizding aitayyn degenimiz búl emes edi. Azannan keshke deyin shetelding kinosyn kórgen bala týrik pen kәristi qoyyp, endi ýndi bolghysy keletin boldy ghoy.

Ótken jyly týrik pen kәris serialdaryna aldana bermeyik degendey әngime bolghan. Alayda «Kelindi» tauysyp bite almay jatqanda, «Astana» men «31- arna» ýndi serialdaryn qayta kórsete bastady. Sheteldik serialdarmen qazaqtyng sanasyn ulay bergenshe, Avika Gor sekildi shynayy oinaytyn әrtister tauyp, az budjetpen de «Kelin» siyaqty kino týsiruge bolmay ma osy?

«Ýsh qyz»

(«Aq jelken», №2. 2014 jyl)